Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Reet Allikvere ja Ele Liiv
Kohtuasi
ES hagi DE Kodu OÜ vastu 4875 euro ja viivise saamiseks. Kaja lahendamine
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24.08.2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
DE Kodu OÜ määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja ES (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kaspar Noor Kostja DE Kodu OÜ (registrikood 11929756), lepinguline esindaja advokaat Sergei Tšurkin
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Harju Maakohtu 24.08.2017 määrus tühistada.
2.Teha uus määrus, millega rahuldada kaja Harju Maakohtu 27.06.2017 tagaseljaotsuse peale, taastada menetlus ja saata asi menetluse jätkamiseks samale maakohtule.
5.Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada. Asjaolud ja menetluse käik
1.ES (hageja) esitas 06.02.2017 Harju Maakohtule hagi DE Kodu OÜ (kostja) vastu 4875 euro ja viivise saamiseks.
1(6)
Tsiviilasi nr: 2-17-1973
2.Maakohus võttis 17.02.2017 määrusega hagi menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama 20 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
3.27.06.2017 kohtuotsusega (tagaseljaotsusega) rahuldas kohus hagi, kuna leidis, et hagimaterjalid olid kostja seaduslikule esindajale EL-le kätte toimetatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3111 lg 3 kohaselt, kuid kostja ei vastanud ega esitanud vastuväited kohtu poolt määratud tähtajaks.
4.27.07.2017 esitas kostja tagaseljaotsusele kaja ja vastuse hagile. Kaja kohaselt toimetati kostjale hagimaterjalid 26.04.2017 vastavalt e-toimikus olevale märkele. Sellel kuupäeval oli edastatud e-postile XXX teade, et e-toimikus on registreeritud uus dokument: hagiavaldus nr. 2-17-1973/1, 06.02.2017. Samas on teates märgitud, et „dokumendi kättesaamist ei ole vaja kinnitada“. Teates ei olnud mingeid hoiatusi, märkeid või viidet TsMS § 3111 lg 3 sätestatud normile, et sellega loeti hagiavaldus kättetoimetatuks ning sellele vastamata jätmisel võib kohus teha tagaseljaotsuse. Samas ei ole kohus kunagi hiljem hoiatanud kostjat hagivalduse kätte saamise või vastuse esitamata jätmise kohta. Tuleb ka märkida, et selle teatega teatati hagiavalduse saabumisest, mitte hagi menetlusse võtmisest ja hagiavaldusele vastamiseks tähtaja määramisest. Ka teistes kostja seaduslikule esindajale e-postiaadressidele XXX ja YYY saadetud teatistes ei sisaldu hoiatust ega viidet TsMS § 3111 lg-le 3. Kostja seaduslik esindaja ei ole avanud ega kinnitatud infosüsteemis ühtegi menetlusdokumenti peale tagaseljaotsuse. Lähtudes ülaltoodust, leiab kostja, et praegusel juhul ei ole kostjale hagimaterjalid toimetatud kätte elektrooniliselt TsMS § 3111 lg 3 sätestatud viisil ega ka isiklikult allkirja vastu.
5.Hageja palus jätta kaja rahuldamata. Maakohtu määrus
6.Harju Maakohus jättis 24.08.2017 määrusega kaja rahuldamata ja menetluse tsiviilasjas taastamata.
7.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole kajas toodud asjaolud mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks ja menetluse taastamiseks. Toimikust nähtuvalt on hagi menetlusse võtmise määrus kostjale avalikus e-toimikus kätte toimetatud 27.02.2017, s.o peale seda, kui kohus on edastanud kostjale ka täiendava e-kirja (tl 35). Kostja ei ole avaldanud, et kohtule teadaolevad kostja e-posti aadressid ei ole kehtivad või et kostja ei saa nendelt aadressidelt kohtu teavitusi kätte. Seega oli kostja alates 27.02.2017 teadlik tsiviilasja menetlusest ning ka kõikidest menetluslikest korraldustest, mis nähtuvad hagi menetlusse võtmise määruses, mh hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kostja ei ole kohtule teatanud hagile vastamise takistustest. Asjaolu, et hagimaterjalid on kostjale nähtavaks tehtud hiljem, kui hagi menetlusse võtmise määrus, ei ole käesoleval juhul kaasa toonud tagajärge, et kohus oleks teinud kostja suhtes tagaseljaotsuse varem kui kostjal oli võimalik tutvuda ka hagimaterjalidega. Hagimaterjalid on kostjale kättesaadavaks tehtud 26.04.2017. Tagaseljaotsuse tegi kohus 27.06.2017. Seega oli kostjal võimalik väga pika aja jooksul kohtuga suhelda ja esitada vastus hagile. Kostja enda menetlusõigust ei 2(6)
Tsiviilasi nr: 2-17-1973 kasutanud ning hagile vastust kuni tagaseljaotsuse tegemiseni ei esitanud. Kostja ei ole ka tõendanud, et tsiviilasja materjale ei ole talle TsMS § 3111 lg 3 järgi kätte toimetatud. Kohus asus seisukohale, et kostjale on tsiviilasja materjalid TsMS § 3111 lg 3 järgi nõuetekohaselt kätte toimetanud. Kostja alternatiivse käsitluse osas, s.o mõjuva põhjuse põhjendamisel, märkis kohus, et kostjale oli kätte toimetatud hagi menetlusse võtmise määrus, milles oli selgesõnaliselt kirjas, mida kostja peab tegema ning mis tagajärjed on tema tegevusetusel. Kohtu hinnangul on võimalik ka väheste õigusteadmistega isikul kohtumäärusest aru saada ning juhul, kui see tõesti ei ole võimalik, oli kostjal alates 27.02.2017 võimalik suhelda tsiviilasjaga seonduvalt nii kohtuga kui võtta endale esindaja. Määruskaebus
8.Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses palub kostja maakohtu määruse tühistada ja kaja rahuldada.
9.Kostja ei nõustu maakohtu järeldusega, et hagi menetluse võtmise määrusega võib lugeda nõuetekohaseks hagi kostjale kätte toimetamiseks TsMS § 415 lg 1 p 1 järgi, sest TsMS §de 362, 363 ja 463 järgi ei ole kohtumäärus hagi osa vaid menetlusdokument, millega kohus lahendab menetlusosaliste menetluslikud taotlused, juhib ja korraldab menetlust ning seaduses sätestatud juhul lahendab asja. Hagi menetlusse võtmise määruse edastamisega kostja esindajale ei või kohus lugeda, et koos määrusega oli kostjale edastatud ka hagi. Nimetatud määruses ei selgitatud, et ainult elektroonilise teate edastamisega võib TsMS § 3111 alusel lugeda hagimaterjalid kättetoimetatuks. TsMS § 306 lg 1 kohaselt on menetlusdokumendi kättetoimetamine dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda.
10.Kostja jääb oma seisukoha juurde, et antud juhul ei ole kostjale hagimaterjalid toimetatud elektrooniliselt TsMS § 3111 lg 3 sätestatud viisil. TsMS § 3111 lg 4 kohaselt võib kohus toimetada hagimaterjale kostjale elektrooniliselt kätte ka muul viisil. Kuid TsMS § 3111 lg 5 alusel võib lugeda hagimaterjale kostjale kättetoimetatuks alles siis, kui kostja kinnitab kirjalikult, faksi teel või elektrooniliselt hagimaterjalide kättesaamist. Praegusel juhul kostja ei vastanud 26.04.2017 edastatud elektroonilisele teatele. Seega ei olnud kostja hagimaterjale enne tagaseljaotsuse tegemist kätte saanud. Menetluse edasine käik
11.Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.
12.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
13.Kolleegium leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 ning § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada ning teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus määrus. TsMS § 417 lg 2 alusel koosmõjus § 415 lg 1 p-ga 1 3(6)
Tsiviilasi nr: 2-17-1973 tuleb kaja rahuldada, asjas menetlus taastada ning asi saata menetluse jätkamiseks maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse.
14.Tagaseljaotsusega hagi rahuldamise eeldusteks on nii formaalsete eelduste täitmine kui ka hagi õiguslik põhjendatus. Riigikohtu kujundatud kohtupraktika järgi tuleb kohtul kaja saamisel kontrollida, kas esinevad TsMS § 415 lg-s 1 sätestatud menetluse taastamise alused. TsMS § 415 lg 1 p-s 1 toodud asjaolu on TsMS § 417 lg 2 teise lause järgi menetluse taastamise absoluutne alus ning kohtul on võimalik seda kontrollida, kuivõrd andmed hagi kättetoimetamise kohta peavad sisalduma toimikus (vt nt Riigikohtu 24.10.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-12, p 11).
15.TsMS § 415 lg 1 p 1 sätestab, et kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Praeguses asjas leidis maakohus, et hagimaterjalid olid kostjale kätte toimetatud TsMS § 3111 lg 3 kohaselt elektroonilisel teel. Seetõttu oli maakohtu hinnangul vajalik kaja esitamiseks ja menetluse taastamiseks mõjuv põhjus. Kolleegium hinnangul ei saa asja materjalide põhjal maakohtu käsitlusega nõustuda.
16.TsMS § 393 lg 1 kohaselt tuleb hagiavalduse ärakiri koos lisade ja asja menetlusse võtmise määrusega kostjale kätte toimetada. TsMS § 3111 lg 1 järgi võib kohus toimetada menetlusdokumendi kätte elektrooniliselt selleks ettenähtud infosüsteemi kaudu, edastades seal dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta teavituse ühel samas lõikes või ka TsMS § 3111 lg-s 2 sätestatud viisil. Sellisel juhul loetakse menetlusdokument TsMS § 3111 lg 3 alusel kätte toimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis dokumente näha. Dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem automaatselt.
17.Toimikust ja kohtute infosüsteemist nähtub, et maakohus on teinud 17.02.2017 määruse, millega võeti hagi menetlusse, nähti ette hagimaterjalide kättetoimetamine kostjale ning anti 20-päevane tähtaeg hagile kirjaliku vastuse esitamiseks. Selle menetlusdokumendi kättesaamine kostja juhatuse liikme EL poolt on infosüsteem registreerinud 27.02.2017. Kui infosüsteem on registreerinud menetlusdokumendi kättetoimetamise, võib kohus lähtuda eeldusest, et dokument on nõuetekohaselt kätte toimetatud. Menetlusosalisel on siiski ka sellisel juhul võimalus tõendada, et menetlusdokumenti ei ole talle TsMS § 3111 lg 3 järgi kätte toimetatud (vt Riigikohtu 08.04.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-15, p 11). Kolleegiumi hinnangul ei ole kostja praeguses asjas tõendanud, et ta 17.02.2017 kohtumäärust, vaatamata kättetoimetamise registreerimisele infosüsteemis 27.02.2017 kätte ei saanud.
18.Samas ei nähtu asja materjalidest, et kostjale oleks enne tagaslejaotsuse tegemist kätte toimetatud hagiavaldus koos selle lisadega (edaspidi ka hagimaterjal). Kohtute
4(6)
Tsiviilasi nr: 2-17-1973 infosüsteemist nähtuvalt tegi kohus hagimaterjalid kostjale infosüsteemis (e-toimikus) nähtavaks 26.04.2017. Määruskaebuses hagimaterjalide nähtavaks tegemist nimetatud kuupäeval ka ei vaidlustata. Samas tuleb nõustuda kostja väidetega, et 17.02.2017 määruse kättetoimetamisega kostja esindajale ei saanud kohus lugeda TsMS § 3111 lg 3 alusel kostjale kättetoimetatuks hagiavaldust koos selle lisadega. TsMS § 415 lg 1 p 1 alusel kaja esitamise võimalus sõltub samas eelkõige hagi (mitte menetlusse võtmise määruse) kättetoimetamise viisist.
19.Ringkonnakohus märgib, et kohtute infosüsteemi kaudu on võimalik menetlusosalisele saata teavitus dokumendi nähtavaks tegemise kohta või kättesaadavaks tegemise kohta. Erinevus seisneb teavituse kättesaamise kohta tagasiside saamises. Dokumendi nähtavaks tegemise kohta saadetud teavituse avamist süsteem ei registreeri. Dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem automaatselt, fikseerides kuupäeva ja kellaaja, millal on dokument avatud või selle kättesaamist kinnitatud (TsMS § 3111 lg 3). Olukorras, kus kohus on teinud dokumendi üksnes nähtavaks ja infosüsteem ei ole kättetoimetamist registreerinud, tuleb asuda seisukohale, et toimikus puuduvad andmed hagimaterjalide elektroonilise kättetoimetamise kohta. Seega maakohus eksis, kui leidis, et hagimaterjalid on TsMS § 3111 lg 3 alusel kostjale kätte toimetatud.
20.Kolleegium lisab, et hagiavaldust ja selle lisasid ei ole praegusel juhul kostjale elektrooniliselt kättetoimetatud ka TsMS § 3111 lg 4 alusel, kuna kostja ei ole kinnitanud kirjalikult, faksi teel või elektrooniliselt menetlusdokumendi kättesaamist (TsMS § 3111 lg 5).
21.Vastavalt TsMS § 417 lg-le 2 rahuldab kohus kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist, kui kaja on esitatud õiges vormis ja õigel ajal ning avaldaja on põhistanud mõjuva põhjuse, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast või kui esineb muu alus, mille tõttu ei võinud tagaseljaotsust teha. Menetluse taastamiseks ei ole vajalik mõjuv põhjus, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik.
22.Eelmärgitust järeldub, et praegusel juhul ei olnud kaja esitamiseks mõjuv põhjus vajalik, kuna puuduvad andmed, et kostjale oleks hagimaterjalid isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt kätte toimetatud. Seega esineb TsMS § 415 lg 1 p 1 olukord ja maakohtu põhjendused hagile vastamata jätmise mõjuva põhjuse osas ei ole asjakohased. Kaja oli esitatud õiges vormis ja õigel ajal. Seega tuleb TsMS § 417 lg 2 alusel koosmõjus TsMS § 415 lg 1 p-ga 1 kaja rahuldada ning asjas menetlus taastada. TsMS § 418 lg 1 teise lause järgi jätkub taastatud menetlus vastavalt kaja ulatusele olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist.
23.Kolleegium lisab, et maakohtu määrus tuleks eelmärgitust sõltumata tühistada ka põhjendamiskohustuse (TsMS § 465 lg 1 ja lg 2 p 8) olulise rikkumise tõttu. Maakohus on teinud tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata, nagu seda võimaldab TsMS § 444
5(6)
Tsiviilasi nr: 2-17-1973 lg 3. Samas ei ole õigusliku põhjendatuse kontrolli esitatud ka maakohtu määruses kaja rahuldamata jätmise kohta. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata, kohustuseta sellist otsust puuduva osaga hiljem täiendada (vt Riigikohtu 30.01.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1181-13, p 15). Eeltoodu ei tähenda aga seda, et tagaseljaotsuse kirjeldavat ja põhjendavat osa ei pea maakohus esitama kaja lahendamise määruses. TsMS § 465 lg 1 järgi peab kohtu tehtavast määrusest nähtuma, kelle kohta on määrus tehtud ja mis on määruse sisu. Kirjalikus määruses, mille peale saab esitada määruskaebuse, tuleb TsMS § 465 lg 2 p 8 kohaselt märkida põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, ja õigusaktid, millest kohus juhindus. TsMS § 465 lg-s 1 ja lg 2 p-s 8 sätestatut tuleb järgida ka kaja lahendamise määruse tegemisel. Seega peab kaja lahendamise määruses maakohus kirjeldama ka tagaseljaotsuse aluseks olevaid asjaolusid ning esitama tagaseljaotsuse põhjendused. Juhul kui maakohus on TsMS § 465 lg-t 1 ja lg 2 p 8 rikkudes teinud kaja kohta määruse, mis ei sisalda tagaseljaotsuse kirjeldavat ja põhjendavat osa, peab ringkonnakohus selle määruse TsMS § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 teise lause ning § 667 lg 2 alusel tühistama (vt nt Riigikohtu 17.12.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11; 31.03.2015 määrus tsiviilasjas nr 32-1-16-15, p 15).
24.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 417 lg 4 sätestab, et määruse peale, millega menetlus taastamata jäeti, võib esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata üksnes juhul, kui ringkonnakohus jättis määruskaebuse rahuldamata. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse, ei ole käesolev määrus vaidlustatav.
25.Tegemist ei ole asja menetlust lõpetava määrusega ja seetõttu ei määra ringkonnakohus kindlaks menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 1).
26.Kajalt tasutud kautsjon kuulub TsMS § 149 lg 5 esimese lause alusel tagastamisele. Kolleegiumi hinnangul ei takista TsMS § 149 lg 51 käesolevas asjas kautsjoni tagastamist juba seetõttu, et hagi nõuetekohane kättetoimetamine ei ole tuvastamist leidnud. Kostjal tuleb TsMS § 149 lg 8 kolmanda lause alusel kohtule teatada, millisele pangakontole kautsjon tagastada.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere Ele Liiv
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.