2-17-12100/7 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Määruse peale võivad esitada võlgnik ja võlausaldaja määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates pankrotimenetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Asjaolud OÜ InfraData esitas kohtule 14.08.2017 võlgniku pankrotiavalduse. Võlgnikul on käesoleva hetke seisuga kohustusi võlausaldajate ees kokku 83 675,17 eurot ja likviidne vara puudub. Kogu reaalset väärtust omav võlgniku vara konfiskeeriti Tallinna Ringkonnakohtu 24.06.2014 jõustunud otsusega nr 1-12-5792, mistõttu puuduvad võimalused ettevõtlusega jätkamiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Selgitusena maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta märgib võlgnik, et OÜ InfraData tegevuse ja ettevõtluse jätkamine on objektiivselt oluliselt raskendatud või isegi võimatu. OÜ InfraData ainuke omanik ja juhatuse liige T. G. peeti kriminaalasjas nr 1-12-5792 kinni 08.11.2011. T. G. viibis vangistuses Ameerika Ühendriikides kuni 2017. aasta alguseni ega ole saanud osaleda OÜ InfraData majandustegevuses. OÜ InfraData on püsivalt maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole oma olemuselt ajutine. Kohus nimetas 23.08.2017 määrusega OÜ-le InfraData ajutiseks pankrotihalduriks Vladimir Kutšmei. Kohtu põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema maksejõuetust eeldatakse. Üldandmed Äriregistri teabesüsteemist nähtuvalt on esmakanne OÜ InfraData äriregistrisse kandmise kohta 09.08.2005. OÜ InfraData on asutatud osakapitali suurusega 40 000 Eesti krooni ja selle asutajateks oli T. G. . T. G. oli osaühingu ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks kogu OÜ InfraData tegevuse vältel. Kriminaalasjas nr 1-12-5792 esitatud süüdistuse kohaselt asutas T. G. äriühingu OÜ InfraData kokkuleppel V. T. iga (ik 38006153734) (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22.06.2015 otsuse kriminaalasjas nr 3-1-1-94-14 p 11). Kriminaalasjas nr 1-12-5792 on tuvastatud V. T. i osaluse (omandiõiguse) varjamine erinevates äriühingutes sh OÜ-s InfraData (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22.06.2015 otsuse kriminaalasjas nr 3-1-1-94-14 p-d 106, 227). Võlgniku poolt äriregistrile esitatud majandusaasta aruannete kohaselt oli osaühingu põhitegevusaladeks arvutisüsteemide ja andmebaaside haldus ja programmeerimine. Kriminaalasjas nr 1-12-5792 esitatud süüdistuse järgi kanti mitme välismaal registreeritud äriühingu kontodelt OÜ InfraData kontodele kuritegelikul teel saadud raha, millest T. G. tasus äriühingu igapäevase majandustegevusega seotud kulutused, tegi investeeringuid, andis laene, omandas kinnisvara ning sõidukeid, maksis endale kui OÜ InfraData omanikule dividende. Ajavahemikul 10.02.2006 kuni 26.03.2012 käibemaksukohustuslasena (EE101026378).

Menetluse raugemine Võlgnik on selgitanud, et maksejõuetus tekkis 08.11.2011 seoses juhatuse liikme T. G. vahistamisega, hiljem süüdimõistmisega ja väljaandmisega Ameerika Ühendriikidele. 2012., 2013. ja 2014. majandusaasta aruanded tehti T. G. palvel kuni tema süüdimõistmiseni. Iga aasta esitati aastaaruanne null kasumiga, kuna OÜ InfraData tegevus oli seisma jäänud. Aruanded olid koostatud eelmise aasta aruande alusel. Aruanded olid tehtud eesmärkiga vältida trahve aastaaruannete mitte esitamise eest, kuna ei olnud lõpuni teada, mis kohtulahend kriminaalasjas nr 1-12-5792 tuleb ja oli lootus et OÜ InfraData võib oma tegevust jätkata. Kriminaalasjas nr 1-12-5792 on tuvastatud (vt Tallinna Ringkonnakohtu 24.06.2014 otsuse kriminaalasjas nr 1-12-5792 p 19), et OÜ InfraData, rolliks kuritegelikus ühenduses oli teha läbi oma juhatuse liikmete toiminguid kuriteo tulemusena saadud varaga ning varjata kuriteo tulemusena saadud vara päritolu. T. G. rolliks kuritegelikus ühenduses oli äriühingu OÜ InfraData, mida kasutati kuritegelikul teel saadud rahaga ülekannete tegemiseks, tegevuse kontrollimine. ÄS § 180 lg 1 järgi juhatus on osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. ÄS § 187 lg-st 1 tulenevalt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Antud juhul tegutses juhatus kuritegeliku ühenduse huvides. Juhatuse tegevus ei olnud suunatud OÜ InfraData majandustegevuse arendamisele, osaühingut kasutati kuriteo tulemusena saadud vara päritolu varjamiseks. OÜ-l InfraData võib olla kahju hüvitamise nõue juhatuse vastu. Arvestades, et võlgniku kahju on seotud juhatuse tegevusega ajavahemikul kuni 08.11.2011 ning seda, et ÄS § 187 lg 3 järgi juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat, ei ole nõude maksmapanek, perspektiivikas. Kriminaalasjas nr 1-12-5792 on tuvastatud, et 04.05.2010 teostati OÜ InfraData kontolt ülekanne summas 120 000 Eesti krooni J. K. kontole XXX selgitusega „laenuleping nr XXX“ ja 06.11.2010 ülekanne summas 120 000 Eesti krooni V. K. i kontole nr XXX selgitusega „Laenuleping nr. XXX“. Samas 2010. ja 2011. majandusaasta aruannetes toodud andmete kohaselt antud laenude tagasimaksed olid 2010. aastal 155 821 Eesti krooni ja 2011. aastal 1 630 eurot. 31.12.2011 seisuga on bilansis kajastatud nõuded summas 13 708 eurot. 2011. majandusaasta aruande lisas 4 on märgitud, et tegemist on laenunõudega. Eeltoodust tulenevalt võib OÜ-l InfraData olla laenulepingutest tulenevad nõuded kolmandate isikute vastu. OÜ InfraData on püsivalt maksejõuetu. Teadaolevaid kohustusi on vähemalt 76 065,49 euro ulatuses. Äriühing ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetuse seis on tekkinud 22.06.2015 Tallinna Ringkonnakohtu 24.06.2014 otsuse kriminaalasjas nr 1-12-5792 jõustumisega. Majandustegevus OÜ-l InfraData puudub. Võlgniku majandustegevuse jätkamine ja ettevõtte tervendamine ei ole võimalik. Võlgnik ei ole ülesnäidanud soovi tegevust jätkata ega ettevõtet tervendada. OÜ InfraData maksejõuetuse põhjuseks on kuritegu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Võlgnikul puudub vara, mille arvel saaks läbi viia pankrotimenetluse. Samuti ei ole teada selgeid ja perspektiivikaid nõudeid, mille esitamise kaudu saaks pankrotihaldur pankrotivara suurendada. Kohus on PankrS § 30 lg 1, 2 alusel teatanud 19.09.2017 väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa 1000 eurot kohtu deposiidina. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole määratud summat kohtu deposiidina tasunud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et OÜ InfraData pankrotiavalduse menetlus tuleb PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

PankrS § 29 lg 8 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. OÜ InfraData dokumentide hoidjaks määrab kohus äriühingu juhatuse liikme T. G. . Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitis PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse § 65 lõikes 11 sätestatust (halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks). Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata ajutise halduri tasuks 480 eurot, millele lisandub käibemaks 96 eurot, kokku 576 eurot. Ajutine haldur on arvestanud töötundideks 6 tundi tunnitasuga 80 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, on tema tööks kulunud aeg põhjendatud ning Vladimir Kutšmeile tuleb tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 480 eurot, millele lisandub käibemaks 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumine tuleb määrata FIE-le Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest kokku mitte suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kuna kohus lõpetab võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul vara puudub ning nende kulutuste katteks ei ole ka võlausaldaja ega kolmas isik tasunud kohtu poolt määratud summat, tuleb ajutise halduri tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, välja mõista riigi vahenditest. Ülejäänud ulatuses tuleb ajutise halduri tasu 99,60 eurot, sh käibemaks 16,60 eurot, välja mõista OÜ-lt InfraData. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik