lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-17142/24

Muud › Teised asjad, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses

TsiviilasiJõustunudRiigikohtu tsiviilkolleegium · 05.10.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-17142/24
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Teised asjad, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
05.10.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1336
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 149 lg 4, 8Kautsjoni tasumine ja tagastamineTsMS § 174 lg 6Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 202 lg 2TsiviilkohtumenetlusteovõimeTsMS § 371 lg 1, 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 1Õigusemõistmine tsiviilasjadesTsMS § 168 lg 1Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisused

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-23-6366/18Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval01.11.2023

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

2-16-17142

Määruse kuupäev

Tartu, 5. oktoober 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik

Kohtuasi

V. A taotlus psühhiaatrilise sundravi lõpetamiseks, kahju hüvitamiseks, töövõime taastamiseks, kriminaalmenetluse alustamiseks ja eestkoste lõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 4. jaanuari 2017. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

V. A määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev

Avaldaja V. A, seaduslik esindaja Märjamaa Vallavalitsus 18. september 2017, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Maakohtu 2. detsembri 2016. a ja Tartu Ringkonnakohtu 4. jaanuari 2017. a määrused tsiviilasjas nr 2-16-17142 osas, milles kohtud jätsid taotluse psühhiaatrilise sundravi lõpetamiseks menetlusse võtmata, ja saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Muus osas jätta maa- ja ringkonnakohtu määrused muutmata.
2.Maa- ja ringkonnakohtu määrused on jõustunud osas, milles kahju hüvitamise, töövõime taastamise ja kriminaalmenetluse alustamise nõuded jäeti menetlusse võtmata, ja osas, milles eestkoste lõpetamise avaldus saadeti kohtualluvuse järgi lahendamiseks Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale.

Sarnased lahendid

Muud
  • 03.09.20263-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2562/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20262-26-9094/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 27.08.20262-26-114817/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-2652/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 14.08.20262-26-12253/9Tartu Maakohus Valga kohtumaja
TsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 204 lg 1Tsiviilkohtumenetlusõigusvõime ja tsiviilkohtumenetlusteovõime kontroll
TsMS § 3401 lg 1
TsMS § 654Ringkonnakohtu otsuse sisu
TsMS § 682 lg 1Kassatsioonkaebuse läbivaatamata jätmine
TsMS § 691Riigikohtu pädevus kassatsioonkaebuse lahendamisel
3.Rahuldada V. A määruskaebus osaliselt.
4.Jätta V. A määruskaebus läbi vaatamata kahju hüvitamise, töövõime taastamise ja kriminaalmenetluse alustamise nõude osas.
5.Tagastada V. A-le määruskaebuselt tasutud kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.V. A (avaldaja) esitas 14. novembril 2016 Tartu Maakohtule avalduse, milles taotles enda tagasiviimist vanglasse, eestkoste lõpetamist, kahju hüvitamist ja töövõime taastamist. Lisaks märkis avaldaja, et talle visati neli kuud enne psühhiaatriakliinikusse toomist vanglas kiviga pähe,

2-16-17142 ning palus kohtul välja selgitada, kuidas ja kes toimetas kivi Tartu Vangla territooriumile, ning määrata Tartu Vanglale karistus. Koos avaldusega esitas avaldaja riigi õigusabi taotluse, milles palus end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest.

2.Tartu Maakohus jättis 2. detsembri 2016. a määrusega menetlusse võtmata avaldaja taotluse psühhiaatrilise sundravi lõpetamiseks, kahju hüvitamiseks, töövõime taastamiseks, kriminaalmenetluse alustamiseks ja eestkoste lõpetamiseks. Eestkoste lõpetamise avalduse saatis maakohus kohtualluvuse järgi lahendamiseks Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale, selgitades, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 110 lg 7 kohaselt lahendab eestkostja määranud kohus eestkostetavasse või tema varasse puutuva asja. Kuna Pärnu Maakohus määras 3. septembri 2015. a määrusega V. A eestkostjaks Märjamaa Vallavalitsuse, on Justiitsministri 27. oktoobri 2005 määruse nr 46 „Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad” § 1 lg 3 p 4 kohaselt avalduse lahendamise kohtualluvus Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajal. Maakohus jättis avaldaja taotluse psühhiaatrilise sundravi lõpetamiseks, töövõime taastamiseks ja kriminaalmenetluse alustamiseks TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel ning kahju hüvitamise nõude TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata. Maakohus selgitas, et psühhiaatrilise sundravi lõpetamise otsustamine, töövõime taastamine ning kriminaalmenetluse alustamine ei kuulu tsiviilasju lahendava kohtu pädevusse. Maakohus tõi välja, et avaldaja soovis kahju hüvitamist, kuid ei märkinud, millistest asjaoludest tulenevalt on tal kahju tekkinud ja mille hüvitamist ta soovib. Maakohus möönis, et avaldaja esitas umbmäärase nõude, kuid leidis, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud anda avaldajale tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Maakohus ei lahendanud avaldaja riigi õigusabi taotlust, kuna ei võtnud avaldust menetlusse, ning edastas määruse avaldaja eestkostjale Märjamaa Vallavalitsusele, sest eestkostja ülesannete hulka kuulub perekonnaseaduse (PKS) § 217 lg 3 järgi ka avaldaja kohtus esindamine. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 168 lg 1 alusel avaldaja kanda.
3.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus lahendada tema juhtum ning taastada eelnev. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
4.Ringkonnakohus jättis 4. jaanuari 2017. a määrusega maakohtu määruse muutmata, avaldaja määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Ringkonnakohus nõustus maakohtu määruse põhjendustega ning neid juhindudes TsMS § 654 lg-st 6 koostoimes TsMS §-ga 659, ei korranud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5.Avaldaja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse.
6.Avaldajale määratud eestkostja, Märjamaa Vallavalitsus, vaidles määruskaebusele vastu, leides, et psühhiaatrilise sundravi ja eestkoste jätkumine on vajalikud, avaldaja vabadust ei ole ebaseaduslikult piiratud, seega on avaldaja hüvitisenõue alusetu ning kahju tekitamise aluseks olevaid sündmusi ei ole toimunud.

2(4)

2-16-17142 Eestkostja tõi välja, et Tartu Maakohtu 26. jaanuari 2015. a otsusega vabastati avaldaja kriminaalasjas nr 1-13-783 määratud karistuse kandmisest tema haigestumise tõttu pärast kohtuotsuse tegemist ning paigutati ta psühhiaatrilisele sundravile kuni tema tervenemiseni või ohtlikkuse äralangemiseni.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7.Kolleegium leiab, et maa- ja ringkonnakohtu määrused tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 691 p 4 ja § 692 lg 5 alusel tühistada osas, milles kohtud jätsid avaldaja taotluse psühhiaatrilise sundravi lõpetamiseks menetlusse võtmata. Muus osas tuleb jätta maa- ja ringkonnakohtu määrused muutmata. Avaldaja määruskaebus Riigikohtule tuleb rahuldada osaliselt. Avaldaja määruskaebus kahju hüvitamise, töövõime taastamise ja kriminaalmenetluse alustamise nõude osas tuleb jätta läbi vaatamata.
8.Kolleegium leiab, et avaldaja määruskaebus kahju hüvitamise, töövõime taastamise ja kriminaalmenetluse alustamise nõude osas tuleb jätta läbi vaatamata, sest avaldajal ei ole tsiviilkohtumenetlusteovõimet ja tal puudub iseseisev kaebeõigus. TsMS § 682 lg 1 ja § 695 alusel jätab Riigikohus määruskaebuse põhjendatud määrusega läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmneb, et kaebus ei vasta seadusega sätestatud nõuetele. Kolleegium selgitab, et TsMS § 204 lg 1 järgi kontrollib kohus menetlusosaliste tsiviilkohtumenetlusõigusvõime ja tsiviilkohtumenetlusteovõime olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul menetluses osaleda. Maakohus tuvastas, et avaldaja teovõimet on piiratud ja talle on 3. septembri 2015. a määrusega määratud eestkostjaks Märjamaa Vallavalitsus. Avaldajal kui piiratud teovõimega isikul ei ole seega TsMS § 202 lg 2 kohaselt tsiviilkohtumenetlusteovõimet. Kahju hüvitamise, töövõime taastamise ja kriminaalmenetluse alustamise nõuete osas puuduvad ka TsMS § 202 lg-tes 2 ja 4 sätestatud erandid, mis võimaldaksid avaldajal menetluses osaleda. Kolleegium lisab, et kui kohtusse pöördub iseseisvalt piiratud teovõimega isik, kellele on määratud eestkostja, saab kohus jätta hagi või avalduse TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel menetlusse võtmata, kui hagi või avaldust ei ole allkirjastanud eestkostja. Kohus saab esitatud hagist või avaldusest teavitada eestkostjat ning vajadusel anda eestkostjale TsMS § 3401 lg 1 alusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Käesolevas asjas on kohtud edastanud eestkostjale määrused ja eestkostja on eestkostetava kaebusele vastu vaielnud.
9.Kolleegium leiab, et avaldajal on psühhiaatrilise sundravi lõpetamise taotluse esitamisel tsiviilkohtumenetlusteovõime ja iseseisev kaebeõigus analoogselt TsMS § 202 lg-le 4, mis annab isikule tema teovõimest sõltumata tsiviilkohtumenetlusteovõime kinnisesse asutusse paigutamise menetluses. Riigikohtu üldkogu on 5. juunil 2017 kriminaalasjas nr 3-1-1-62-16 tehtud määruse p-s 34 leidnud, et kehtiv menetluskord võimaldab psühhiaatrilise sundravi lõpetamise menetluse käivitumist ja kulgemist ka üksnes ravile allutatud isiku taotluse alusel. Sama määruse p-des 37 ja 38 selgitas üldkogu, et kui kohtule on laekunud ravile allutatud isiku ravi lõpetamise taotlus, peab kohus käsitlema seda riigi õigusabi seadusest lähtudes. See tähendab, et kohtul tuleb sellise taotluse saamisel määrata ravile allutatud isikule riigi õigusabi tema esindamiseks ravi lõpetamise menetluses, vaatamata sellele, kas ta on riigi õigusabi määramist eraldi taotlenud. Üldkogu lisas, et psühhiaatrilise sundravi lõpetamise taotluse korral tuleb kohtul määrata isikule alanud menetluses riigi õigusabi korras kaitsja tema õiguste tagamiseks.

3(4)

2-16-17142 Seega on avaldajal käesolevas asjas iseseisev kohtusse pöördumise õigus psühhiaatrilise sundravi lõpetamise taotlemiseks ning avaldajale tuleb tagada taotluse lahendamisel võimalus saada kaitsja riigi õigusabi korras.

10.Kolleegium selgitab, et psühhiaatrilise sundravi määramine ja selle lõpetamise menetlus lahendatakse kriminaalkorras kriminaalmenetluse seadustiku 16. peatükist lähtudes. Seega on kohtud õigesti leidnud, et tegemist ei ole tsiviilasjaga TsMS § 1 tähenduses. Kohtute seaduse § 9 lg 1 kohaselt kuulub aga maakohtu pädevusse arutada esimese astme kohtuna ka kriminaal- ja väärteoasju ning teha muid toiminguid, mis on seadusega antud tema pädevusse. Seega kuulub psühhiaatrilise sundravi lõpetamine maakohtu pädevusse ning maakohus jättis ekslikult avaldaja taotluse pädevuse puudumise tõttu TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel menetlusse võtmata. Maakohus rikkus sellega oluliselt menetlusõigust ja ringkonnakohus rikkus oluliselt menetlusõigust, kui ei tühistanud maakohtu määrust ega saatnud asja selles osas uueks läbivaatamiseks maakohtule.
11.Avaldaja taotlus psühhiaatrilise sundravi lõpetamiseks tuleb saata maakohtule asja lahendamiseks kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud korras. Asja uuel lahendamisel ei saa maakohus keelduda asja menetlemisest pädevuse puudumise tõttu ning peab arvestama eeltoodud Riigikohtu üldkogu seisukohtadega isiku iseseisva menetlusteovõime kohta psühhiaatrilise sundravi lõpetamise menetluses ja riigi õigusabi tagamise vajadusega.
12.Kuivõrd maa- ja ringkonnakohtu määrused tühistatakse osaliselt ja asi saadetakse selles osas samale maakohtule, jääb menetluskulude jaotus ja rahaline suurus TsMS § 173 lg 3 teise lause ja TsMS § 174 lg 6 järgi maakohtu otsustada.
13.Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel kassatsioonikautsjon tagastada. TsMS § 149 lg 8 alusel tagastatakse kautsjon menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti. Villu Kõve

Peeter Jerofejev

Jaak Luik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.08.20262-26-10976/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 14.08.20262-26-11223/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja