Hageja OÜ A (registrikood xxx, registriaadress xxx, postiaadress xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi (Andres Lusmägi Advokaadibüroo OÜ, xxx) Kostja SK AS (registrikood xxx, asukoht xxx), lepinguline esindaja Elar Simmo Kolmas isik T OÜ (registrikood xxx asukoht xxx ), lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Indrek Sirk (OÜ Gaudium Liiklusõiguse Büroo, xxx)
Kohtustungi toimumise aeg
28.02.2008.a
Kohtuistungil osalesid
Hageja esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi Kostja esindaja Elar Simmo Kolmanda isiku esindaja Indrek Sirk
RESOLUTSIOON
Rahuldada OÜ-u A hagi SK AS-i vastu kahju hüvitamiseks osaliselt. Välja mõista SK AS-lt kahju hüvitis koos viivisega summas 21 360 (kakskümmend üks tuhat kolmsada kuuskümmend) kr OÜ-u A kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsi kaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsi kohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Asjaolud
1.08.04.2005.a toimus Tallinnas, Lastekodu ja Odra tänava ristmikul liiklusõnnetus, milles osalesid mööda Odra tänavat Tartu mnt poole sõitnud hagejale kuuluv sõiduk XXX reg nr xxx JM juhtimisel ja Lastekodu tänavalt Odra tänavale vasakpööret sooritanud T OÜ-le kuuluv sõiduk XXXreg nr XXX P K juhtimisel (tl 5, 6).
2.Põhja Politseiprefektuuri 28.05.2005.a otsusega väärteoasjas nr 2314,05,012916 määrati P K le liiklusseaduse § 7417 alusel karistuseks rahatrahv liiklusõnnetuse põhjustamise ja sellega varalise kahju tekitamise eest (tl 23).
3.P K vaidlustas punktis 2 nimetatud otsuse, mille Tallinna Linnakohus 06.09.2005.a otsusega tühistas (tl 37-39).
4.Mõlema liiklusõnnetuses osalenud sõiduki tsiviilvastutuse kindlustajaks oli SK AS.
5.SK AS on hüvitanud XXX omanikule T OÜ-le liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju summas 43 240 kr (tl 41-43). Kostja keeldus hagejale kahju hüvitamisest (tl 22, 40). Hageja nõue ja põhjendused
6.Hageja palub kostjalt välja mõista 72 720 kr , millest liikluskahju 36 360 kr ja viivis 36 360 kr ja kulud õigusabile. Hageja tugineb oma nõudes LKS §-dele 44 lg 2, 45 lg 4 ja 5.
7.Avariis hävinud hageja auto hinnaks on 35 800 kr , millele lisandub 560 kr asja liiklusõnnetuse kohalt äratoimetamise kulu (LKS § 34 lg 2) (tl 7-17).
8.Kostja keeldumine on ebaõige, kuna P K l tekkis tsiviilvastutus hagejale kahju põhjustamises. J M on politseile avaldanud, et temale keeras ootamatult ette Ttakso ja temale põles peateel fooris roheline tuli (tl 18-20). Hageja autos kaassõitj viibinud M S on politseile väärteoasjas andnud ütlusi, mille järgi takso sõitis ette ootamatult ning pidurdada ja ära keerata ei jõudnud (tl 24-25).
9.P K alustas vasakpööret, veendumata selle ohutuses, rikkudes sellega LE § 91 nõudeid, mille kohaselt peab juht enne manöövri alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid. P K alustas vasakpööret selleks mitte ettenähtud kohast. Enne manöövri sooritamist oli ta kaldunud vastassuunavööndisse, rikkudes nii LE § 97, mille kohaselt peab juht aegsalt suunduma sõidutee pärisuunavööndi vastava ääre lähedale. P K rikkus LE § 154 nõudeid, mille kohaselt ristmikule lähenedes peab juht olema ettevaatlik ja arvestama selle iseärasusi. P K rikkus LE § 159 nõudeid, mille kohaselt peab reguleerimata eriliigiliste teede ristmikul kõrvalteel sõitev juht andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed, sõltumata tolle juhi sõidusuunast. P K pidi juhinduma liiklusmärgist nr 221 (anna teed). P K väljasõit peateele oli õigusvastane, sest ta eiras liikluskorraldusvahendi nõudeid ning väljasõit oli põhjuslikus seoses kahju tekkimisega hagejal.
10.LKS § 45 kohaselt tulnuks kostjal kahju hüvitada 13.05.2005.a. LKS § 45 lg 4 järgi hüvitamisega viivitamise tõttu lasus kostjal kohustus tasuda hagejale viivist esimesel 10-l päeval 1% teostamata hüvitise väärtusest ja iga järgneva päeva eest 0,4%. LKS § 45 lg 4-1 järgi lasus kostjal kohustus tasuda 0,4% viivist päevas, sest ta ei ole teinud põhjendatud hüvitise pakkumist ja kannatanu nõudele vastanud. LKS § 45 lg 5 järgi ei tohi viivise summa olla suurem kui 100% hüvitise summast.
Kostja vastuväited
11.Kostja hagi ei tunnista ja palub kohtukulud jätta hageja kanda.
12.Kostja on seisukohal, et vaidlusaluse liiklusõnnetuse põhjustas hageja sõidukit juhtinud isik J M , kes sõitis Odra ja Lastekodu tänava ristmikule, olles sõitnud eelnevalt punase tulega Odra tänaval jalakäijate ülekäigurajale, mis asus vahetult enne kõnealust ristmiku ja milline väide on tõendatud P K ning liiklusõnnetuse kolmanda pooole J L ütlustega (tl 44- 49).
2-05-21469/34
13.J M rikkus LE § 52, mille kohaselt kui foorituli või reguleerija märguanne keelab sõita reguleeritavale ülekäigurajale, tuleb peatuda stoppjoone või stoppjoonemärgi ees, kui neid ei ole siis ülekäiguraja ees. Punane tuli keelab vastavalt LE lisale 1 liikuda. Antud rikkumine oli põhjuslikus seoses liiklusõnnetuse toimumisega. Kui J M ei oleks punase tulega ristmikule sõitnud, ei oleks antud liiklusõnnetust toimunud. P K l oli antud liiklussituatsi s õigus eeldada, et teised liiklejad täidavad liikluseeskirja nõudeid. JM poolt juhitud sõiduki sõitmine ristmikule punase tulega ei olnud Opeli juhile etteaimatav.
14.P K ei rikkunud vaidlusaluses liiklussituatsi s hageja poolt viidatud LE § 154, 159 ja liiklusmärki 221. P K peatas ta sõiduki vastavalt liiklusmärgile 221(anna teed) ristuva sõidutee ees, mis on tõendatud J L ja P K enda ütlustega. P K veendus selles, et ristmiku kõrval asuval ülekäigurajal oli sõidukite liikumiseks süttinud punane tuli, mis keelab sõidukitel jalakäijate ülekäigurajale sõitmise. Selles olukorras oli P K l õiguslikult põhjendatud ootus, et teised liiklejad täidavad liiklusnõudeid.
15.Tõendamata ja asjas tähtsusetu on hageja viide LE § 97 rikkumisele.
16.Vastavalt LKS § 44 lg 3 p 3 puudub hagejal õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist, sest kostjale kuulunud sõidukit juhtinud isik põhjustas ise liiklusõnnetuse.
17.Kostja ei vaidlusta hageja poolt nimetatud sõiduki BMW harilikku hinda 35 800 kr , kuid nimetatud summa ei ole hagejale liiklusõnnetuse käigus tekkinud liikluskahju suurus. Hageja sõiduk hävis liiklusõnnetuse tagajärjel LKS § 34 mõttes, kuid selle maksumus on liiklusõnnetuse järgselt 15 000 kr (tl 52, 53). Hagi rahuldamise korral ei saaks k hüvitis olla suurem kui 21 360 kr (sõiduki harilik hind enne liiklusõnnetust 35 800 kr - sõiduki maksumus pärast liiklusõnnetust 15 000 + sõiduki pukseerimiskulu summas 560 kr = 21 360 kr ).
18.Vastavalt LKS § 45 lg 4 ei saaks väljamõistetav viivis ületada 21 360 kr . Kui kostjal oleks hüvitamise kohustus, siis viivise arvestamine algaks 06.09.2005.a tehtud Talllinna Linnakohtu otsuse jõustumisele järgnevast päevast. Kolmanda isiku seisukoht
19.Kolmas isik palub jätta hagi rahuldamata.
20.P K väljasõit Lastekodu tänavalt Odra tänavale ei olnud keelatud. P K teostas õiguspärast manöövrit. P K käitumist reguleeris nimetatud kohas üksnes LE § 160, mis kohustas teda andma teed vastavalt eesõigusmärgile 221. P K selle kohustuse täitis, kuna eelnevalt veendus ta, et ükski sõiduk ei ole lähenemas õiguspäraselt ristmikule. P K ei saanud ega pidanudki ette nägema, et hoolimata sellest, et ristmikul ja selles vasakul ei ole kuni reguleeritud ülekäigurajani ühtegi sõidukit, sõidab J M üle ülekäiguraja foori keelava punase tulega. Kohtuotsuse põhjendus
21.Kohus, kuulanud ära poolte ja kolmanda isiku esindajad, tunnistajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub osalisele rahuldamisele.
22.Kohus on asja juurde võtnud väärteoasja nr 4-1348/05 toimiku.
23.Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
24.Liiklusk seaduse (LKS) § 44 lg 2 järgi liikluskahju hüvitatakse kannatanule ning käesoleva seaduse § 27 ja § 32 lõikes 1 nimetatud isikutele. Kui isik on liikluskahju tekitamise eest osaliselt vastutav, hüvitatakse temale tekitatud liikluskahju proportsionaalselt teiste liikluskahju tekitamise eest vastutavate isikute vastutusega.
2-05-21469/34
25.Asja materjalidest nähtub, et 08.04.2005.a toimus Tallinnas, Lastekodu ja Odra tänava ristmikul liiklusõnnetus, milles osalesid Odra tänavalt Tartu mnt poole sõitnud sõiduk XXX JM juhtimisel ja Lastekodu tänavat sõitnud ja Odra tänavale vasakpööret sooritanud sõiduk XXXP K juhtimisel.
26.Liiklusõnnetus toimus reguleerimata ristmikul, kus sõiduki XXX juht pidi eesõigusmärgise „Anna teed” (märgis 221) kohaselt andma teed ristuval teel liikuva XXX sõiduki juhile. Sõiduki XXX juht pidi oma tegevuses juhinduma valgusfooris olevast lubavast või keelavast tulest, mis oli vahetult enne ristmikku jalakäijate ülekäiguraja ees. Liikluseeskiri (LE) § 91 järgi enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja teel töötajaid. LE § 96 järgi kui sõidukite liikumisteed lõikuvad ja sõidujärjekord ei ole käesolevas määruses mujal määratud, peab juht andma teed paremalt lähenevale või paremal asuvale sõidukijuhile; § 97 järgi enne pööret peab juht aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vastava ääre lähedale. LE § 52 järgi kui foorituli või reguleerija märguanne keelab sõita reguleeritavale ülekäigurajale, tuleb peatuda stoppjoone või stoppjoonemärgi ees; kui neid ei ole, siis ülekäiguraja ees.
27.Kohtuistungil on tõendamist leidnud tunnistajate J L (tl 60) ja P K ütlustega, et XXX juht J M sõitis jalakäijate ülekäigurajale punase fooritule põledes. Seega XXX juht rikkus LE § 52, kuna ta jätkas fooritule keelava märguande ajal edasi sõitmist. Tunnistajate J L , JM ja M S ütlustega ja väärteoasja nr 4-1348/05 materjalidega on tõendatud, et Opeli juht sooritas manöövri „Anna teed” mõjupiirkonnas ajal, mil sõiduk XXX jätkas sõitu ja oli Opeli juhi suhtes eesõigust kasutaval teel. Seega xxx juht rikkus LE § 91, 96 ja 159 nõudeid jättes manöövri soorituse eel veendumata manöövri ohutuses. Kohus leiab, et käesolevas vaidluses omavad tunnistaja J L ütlused olulisemat kaalu, kuna tunnistajal puudub käesolevas vaidluses isiklik huvi. Kohus soovib rõhutada, et tunnistaja J L ütlused kattuvad täies mahus varasemalt politseile antud ütlustega (tl 59-61). Teised tunnistajad omavad käesolevas vaidluses isiklikku huvi, mis ilmselgelt mõjutab antud ütlusi.
28.Kohus nõustub kostja ja kolmanda isiku seisukohaga, et on õiguspärane ootus, et liikluses järgitakse liikluseeskirju ja keegi ei jätka keelava fooritule ajal sõitmist. Samas kohus soovib rõhutada, et ühe liikleja liikluseeskirjade rikkumine ei õigusta ega tee seaduslikuks teise liikleja liikluseeskirjade rikkumist.
29.Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et mõlemad pooled rikkusid liikluseeskirju ulatuses, mis põhjustas kogumis liiklusõnnetuse. Kohus on veendunud, et emba-kumba ühe liiklusõnnetuses osalenu vaidlusaluses situatsioonis liikluseeskirjade nõuetekohane järgimine oleks välistanud liiklusõnnetuse. See tähendab, et kui XXX juht oleks peatanud sõiduki keelava valgusfoori tule ees oleks jäänud kokkupõrge tulemata ja kui Opeli juht oleks enne manöövrit järginud märki „Anna teed” ettenähtud hoolsuskohustust oleks ka jäänud kokkupõrge olemata. Samas soovib kohus rõhutada, et Opeli juhi kohustuseks oli LE § 96 järgi ka tee andmine paremalt lähenevale või paremal asuvale sõidukijuhile. Tunnistaja J L ütlustest ilmnes, et ta oli sõidukiga vasakpöörde ootel ning paiknes Opeli juhi suhtes paremal. Eeltoodu annab kinnitust, et Opeli juht oma tegevuses ei veendunud manöövri ohutuses ei vasakult ega paremalt poolt.
30.Kuna kohus leiab, et mõlemad pooled rikkusid liikluseeskirju, siis tuleb vastutus juhtunu ees jagada mõlemale osalenule 50% ja 50% ning hagejale välja mõista hüvitus pooles ulatuses.
31.LKS § 34 lg 2 järgi asja hävimisest tulenev kahju koosneb asja harilikust väärtusest (tõenäolisest müügihinnast) vahetult enne k juhtumit, asja liiklusõnnetuse kohalt äratoimetamise ning asja jäänuste utiliseerimise põhjendatud kuludest. Tsiviilõiguses kehtib kahju täieliku hüvitamise printsiip. Kuid hüvitamisele kuuluva kahju ulatus ei tohi väljuda ratsionaalselt põhjendatavatest piiridest. Käesoleval juhul on hageja nõudnud hävinud sõiduki maksumuse hüvitamist.
2-05-21469/34 Vaidlus puudub, et sõiduki BMW harilik turuhind hind oli 35 800 kr . Nähtuvalt SK OÜ-u komisjoni otsusest kahjujuhtum nr S25 051215 (tl 52) järgi on sõiduki kahjujuhtumi järgne maksumus 15 000 kr . Seega puudub hagejal õigus taotleda kostjalt kogu sõiduki maksumuse hüvitamist, kostja peab hüvitama sõiduauto avariieelse turuhinna ja jääkväärtuse vahe, s.o 20 800 (35 800-15 000) kr , millele lisandub pukseerimiskulu 560 kr (tl 17), kokku 21 360 kr . Kohtuistungil leidis tuvastamist, et avariiline sõiduk jäi hageja valdusesse. Kuna tuvastamist on leidnud, et mõlemad avariis osalenud juhid rikkusid liikluseeskirju, kuulub kostjalt väljamõistmisele kahju hüvitis pooles ulatuses, so 10 680 kr .
32.LKS (redaktsioon 01.05.2004-01.01.2005) § 45 lg 41 järgi, kui käesoleva § lõikes 11 nimetatud tähtaja jooksul õnnetuse põhjustanud isiku k andja või tema nõuete käsitleja ei ole teinud põhjendatud hüvitisepakkumist või kannatanu nõuetele vastanud, maksab ta kannatanule k andja pakutud või kohtu määratud hüvitise summalt intressi 0,4% iga viivitatud päeva eest; lg 5 järgi viivise summa ei saa olla suurem kui 100 protsenti hüvitise summast. K andja peab viivise tasuma, ootamata kannatanu sellekohast taotlust. Seega on väljamõistetava viivise suuruseks 10 680 kr . Menetluskulud
33.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seaduse rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele enne 01.01.2006.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Hageja palub välja mõista kulud õigusabile kokku summas 7080 kr . Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis kohus peab põhjendatuks jätta poolte kohtukulud nende endi kanda.
Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.