1.AS Kohtla-Järve Soojus esitas 14. märtsil 2007. a kohtusse hagi kostja J.L. vastu teenustasu 8 526,90 krooni hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud õigeaegselt tasumata tarbitud soojusenergia eest temale kuuluvas korteris asukohaga xxx linnas. Hageja on kostjale saatnud igakuiselt arve ning teabe teenustasu ja võlgnevuse kohta. Kostja on seisuga 01.02.2007. a hageja arvelt alusetult säästnud 8 526,90 krooni. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks alusetult säästetud summa 8 526,90 krooni ning menetluskulud, sest kostja on jätnud oma kohustused, mis tulenevad asjaõigusseaduse (AÕS) § 26 ja korteriomandiseaduse (KOS) § 13, õigeaegselt täitmata.
TEHINGUD JA KINNISTUSRAAMATU ANDMED
2.J.L. erastas korteri xxx ME-ga EKME 11.11.1996. a sõlmitud ostu-müügilepingu alusel.
3.J. L. müüs korteri xxx 16.11.2001.a korteri ostu-müügilepingu alusel M. B. Lepingu kohaselt oli lepingu eseme müügihinnaks 12 000 krooni, hind on võrdne kommunaalmaksete võlgnevuste suurusega. Hinna tasumisel kohustus ostja müüja volitusel kustutama müüja võlgnevused hiljemalt 16. novembriks 2002. a või taotlema kreeditoride nõusolekuid võla ülekandmiseks ning koostama kreeditoride nõusolekuid võla ülekandmiseks ning koostama kreeditoridega iseseisvad võla tasumise ajagraafikud, võla ülekandmine kehtib alates kreeditorilt nõusoleku saamist. Juhul, kui müüja kustutab kommunaalmaksete võlgnevused oma vahenditest, jääb tal õigus nõuda müügihind 12 000 krooni ostjalt täies ulatuses.
4.Kinnistusraamatu andmete järgi kanti xxx korteriomandina kinnistusraamatusse (esmakinnistamine) 08.05.2006. a. Kinnistusraamatu II jakku kanti omanikuna OÜ Kullus Vara, 30.08.2006. a asjaõiguslepingu alusel kanti 12.09.2006. a kinnistusraamatu II jakku omanikuna V. S. (Viru Maakohtu Kohtla-Järve jaoskonna registriosa nr xxx).
KOSTJA VASTUS
5.Kostja hagi ei tunnistanud.
6.03.04.2007. a esitatud vastuses taotleb kostja aegumise kohaldamist, kuna tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse (VÕS RakS) § 9 lg 2, kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 01. juulit 2002. a kehtinud
seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 01. juulist 2002. a. Vastavalt hageja poolt esitatud tõendile tekkis võlgnevus 8 526,90 krooni seisuga 30. oktoober 2002. a, hagiavaldus on esitatud 2007. a veebruarikuus. Kuna hageja poolt on mööda lastud võlgnevuse väljamõistmise nõude esitamise tähtaeg, on hageja nõudeõiguse kaotanud.
7.Sisulise vastuväitena märkis kostja, et 16.11.2001. a lepingu alusel võttis M. B. endale kohustuse tasuda võlgnevused, mistõttu võlgnevuse tasumise eest on vastutav ostja.
HAGEJA SEISUKOHT
8.Hageja esitas vastuseks kostja vastusele hagiavalduse täpsustuse (tl 22-28).
9.Hageja märkis, et kostja võlgnevus tekkis enne korteri müüki (enne 16.11.2001. a), sel ajal kui kostja oli xxx korteri omanik. Hageja viitas võlaõigusseaduse (VÕS) § 175, mille kohaselt kolmas isik võib võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel kohustuse üle võtta, kuid kohustus läheb üle üksnes tingimusel, kui võlausaldaja sellega nõustub (enne VÕS jõustumist oli analoogiline säte tsiviilkoodeksi (TsK) § 220. Võlgnik või kolmas isik võib teha võlausaldajale ettepaneku, et viimane annaks nõusoleku. Vastavat ettepanekut hagejale tehtud ei ole, mistõttu ei ole kohustus üle läinud.
10.Hagejal tekkis kohustus kütta elamut xxx hageja ja elamu haldaja (ME EKME) vahel sõlmitud lepingust. Hageja ja kostja vahel müügileping puudus. Korteriomaniku kohustus korterile kulutatud kütte eest ei tulenenud lepingust vaid seadusest (AÕS § 26, KOS § 13). TsÜS § 149 kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 (kümme) aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest. Seega hagetav nõue (seisuga 01.09.2007. a 8 526,90 krooni) ei ole aegunud.
KOSTJA SEISUKOHT
11.Kostja märkis, et on poolte vahel olid lepingulised suhted, mistõttu aegumisele on kohaldatav TsÜS § 146 lg 1, mitte aga TsÜS § 149 (tl 31).
HAGEJA SEISUKOHT
12.Hageja märkis, et TsÜS § 146 lg 4 kohaselt on aegumistähtaeg kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Kohustuse rikkumine võlgniku poolt ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ja lg 2; tl 37).
KOHTUISTUNG
13.Hageja esindaja leidis, et ajal, kui kostja oli üürnik, tulenes ka üürnikul seadusest teenuste eest tasumise kohustus. Hageja esindaja märkis lisaks hagile ja kohtule esitatud seisukohtadele, et poolte vahel puudus lepinguline suhe.
14.Kostja esindaja selgitas, et kostja ostis korteri 11.11.1996. a, hageja märgitud võlaperiood on detsember 1993. a kuni detsember 2001. a. Sellest tuleneb, et kostja oli 1993-1996. a (kolm aastat) üürnik mitte korteri omanik. Kuna hagejal oli sõlmitud leping ME-ga EKME, siis tulenevalt lepingu punktidest 10, 14 ja 16, mis nägid ette, et ME EKME hoonetes paiknevate eluruumide (korterite) poolt kasutatud soojusenergia eest arveldab hageja vahetult nende ruumide (korterite) üürnikega ning arved kasutatud soojusenergia eest kuuluvad tarbijate poolt tasumisele hiljemalt iga jooksva kuu 25-ks kuupäevaks eelmise kuu eest. Seega tuleneb hageja nõue lepingulisest suhtest ning on TsÜS § 146 lg 1 alusel aegunud.
15.Kohus otsustas lahendada aegumise küsimuse vaheotsusega.
KOHTU PÕHJENDUSED
16.Kohus, tutvunud asja materjalidega, uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendid, leiab, et hagi on aegunud.
17.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 sätestab, et kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.
18.Kohus tuvastas, et J.L. erastas korteri xxx ME-ga EKME 11.11.1996. a sõlmitud ostumüügilepingu alusel (tl 16). J.L. müüs korteri xxx 16.11.2001.a korteri ostu-müügilepingu alusel M. B. Lepingu kohaselt oli lepingu eseme müügihinnaks 12 000 krooni, hind on võrdne kommunaalmaksete võlgnevuste suurusega. Hinna tasumisel kohustus ostja müüja volitusel kustutama müüja võlgnevused hiljemalt 16. novembriks 2002. a või taotlema kreeditoride nõusolekuid võla ülekandmiseks ning koostama kreeditoride nõusolekuid võla ülekandmiseks ning koostama kreeditoridega iseseisvad võla tasumise ajagraafikud, võla ülekandmine kehtib alates kreeditorilt nõusoleku saamist. Juhul, kui müüja kustutab kommunaalmaksete võlgnevused oma vahenditest, jääb tal õigus nõuda müügihind 12 000 krooni ostjalt täies ulatuses (tl 7-8). Kinnistusraamatu andmete järgi kanti xxx korteriomandina kinnistusraamatusse (esmakinnistamine) 08.05.2006. a. Kinnistusraamatu II jakku kanti omanikuna OÜ Kullus Vara, 30.08.2006. a asjaõiguslepingu alusel kanti 12.09.2006. a kinnistusraamatu II jakku omanikuna V. S. (Viru Maakohtu Kohtla-Järve jaoskonna registriosa nr xxx, elektroonilise kinnistusraamatu andmed). Hagejal tekkis kohustus kütta elamut xxx hageja ja elamu haldaja (ME EKME) vahel 01.03.1994. a sõlmitud lepingust (tl 23-28). Hageja ja kostja vahel müügileping puudus.
19.Hageja poolt esitatud tõendi kohaselt kostjale kuulunud korteri xxx teenustasu arveldustest ajavahemikul detsember 1993 kuni detsember 2001 nähtub, et sel perioodil on arvestatud tasumiseks 19 592,69 krooni, perioodil jaanuar 1994 kuni märts 1999 on tasutud 10 680,15 krooni, 31.05.2000. a on teostatud arve korrigeerimine – (miinus) 56,26 krooni ja 30.01.2002. a – (miinus) 436,50 krooni, võlg 30.10.2002. a seisuga on 8 526,90 krooni.
Viimane hageja poolt tasumiseks esitatud arve on dateeritud 2001. a detsembris ning viimane arvete tasumine on toimunud 25.08.1999. a (580,40 krooni, tl 9-11).
20.Pooled vaidlevad selle üle, kas käesolevas asjas tuleneb kostja kohustus lepingust (kostja seisukoht) või seadusest (hageja seisukoht) ning tulenevalt sellest – kas aegumistähtaeg on kolm või kümme aastat (TsÜS § 146 lg 1, § 149).
Nõude kvalifikatsioon
21.Kuna aegumistähtajad on erinevad sõltuvalt nõude kvalifikatsioonist, siis lahendab kohus esmalt õigussuhte kvalifitseerimise küsimuse. TsMS § 438 sätestab, et otsust tehes hindab kohus /---/ millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. Vastavalt TsMS § 436 lg 7 kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Järgnevalt hindab kohus, millist õigusakti tuleb kohaldada pooltevahelisele suhtele.
22.Vastavalt VÕS RakS §- le 2 asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1 juulit 2002 .a, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
23.Vaidlusaluse võlgnevuse tekkimise ajavahemik on jaanuar 1994 kuni märts 1999. a, seega perioodil, mis eelneb 01.07.2002. a.
24.Vastuseks hagejale TsÜS § 146 lg 4 kohaldamise osas tuleb märkida, et poolte vahel puudus tehing, millest võlgnevus oleks võinud tuleneda, sest ei hageja ega kostja poolt ei ole tehtud ühtegi tahteavaldust enda millegagi sidumiseks. Kostja tegusid nagu võimalik arvete maksmine ja kütmise talumine, ei saa käsitleda tahteavaldusena, milles sisalduks soov end mingisugustel tingimustel mingite kohustustega tulevikus siduda, sest sellised teod võisid toimuda ka alusetust rikastumisest tuleneva õigussuhte raames. Näiteks kui isik tasub alusetust rikastumisest tekkiva (sooja)võlgnevuse, oleks vale seda käsitleda tahteavaldusena lepingu sõlmimiseks.
25.Vastuseks hagejale TsÜS § 149 kohaldamise osas tuleb märkida, et hageja nõue kostja vastu ei tulene seadusest. Asjaolu, et hageja kohustus kütta kostjale kuulunud korterit tulenes hageja ja ME EKME vahel sõlmitud lepingust, ei muuda hageja võimaliku nõuet korteriomaniku vastu seadusest tulenevaks nõudeks.
26.Ekslikud on hageja väited, et nõude aluseks on AÕS § 26 ja KOS § 13. Kuni 30.06.2002. a kehtinud AÕS § 26 lg 1 kohaselt asjast kasu saamiseks õigustatud isik peab kandma asjaga seotud kohustused ja kulutused; lg 2 kohaselt kui 1. lõikes nimetatud isik ei ole omanik ega ole selged tema kohustused, kannab asjaga seotud kohustused ja kulutused asja omanik. 01.07.2001. a jõustunud KOS § 13 sätestab (lg 1) korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel; (lg 2) korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses; (lg 3) korteriomanik ei ole kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud. AÕS § 26 viidatud
redaktsioon ei loonud alusetu rikastumise kõrvale iseseisvat lepinguväliste suhete liiki, vaid kordas TsK § 477 lg 1 regulatsiooni. KOS § 13 aga on kohaldatav vaid korteriomanike omavahelistes suhetes.
Aegumine
27.Vastavalt VÕS RakS § 9 lg 2 kui tsiviilseadustiku (TsÜS) või võlaõigusseaduse (VÕS) kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 01. juulit 2002. a kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse TsÜS-s või VÕS–s sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002. a, sama paragrahvi lg 3 kohaselt kui enne 01. juulit 2002. a kehtinud seaduses sätestatud aegumistähtaeg on pikem kui TsÜS-s või VÕS–s sätestatud aegumistähtaeg ja selline aegumistähtaeg lõpeks varem kui vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 arvestatud aegumistähtaeg, kohaldatakse aegumisele enne 01. juulit 2002. a kehtinud seadust.
28.Alates 01. juulist 2002. a kehtiva TsÜS § 151 tulenev aegumistähtaeg on lühem varasemast aegumistähtajast (alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue, kuni 30.06.2002. a kehtinud TsÜS § 113 lg 1 kohaselt oli üldine aegumistähtaeg kümme aastat).
29.Hageja esitatud hagiavalduse kohaselt on kostja võlgnevus tekkinud seisuga 30. oktoober 2002. a Seega oli hageja võlgnevuse olemasolust teadlik alates arve esitamisest järgnevast kuust, kui kostja jättis nimetatud arve tasumata. Alusetust rikastumisest tulenev nõue muutus sissenõutavaks alates ajast, mil hageja sai teada võlgnevuse olemasolust.
30.Riigikohus on kohtumäärusega 22.02.2007. a tsiviilasjas 3-2-1-8-07 märkinud, et vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid. Kooskõlas nimetatud seisukohaga jätab kohus hagi rahuldamata ja ei analüüsi nõude kehtivust puudutavaid väiteid.
31.Eeltoodu alustel on hageja nõue aegunud ning hagi tuleb aegumise tõttu jätta rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
32.Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning lg 3 menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
33.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäeti aegumise tõttu rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda. Kostja menetluskulud, sealhulgas kostja vajalikud kohtuvälised kulud, peab hüvitama hageja.
34.Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1).
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.