Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Kostja esitas sellele vastuse, milles teatas, et ta ei ole enam hageja võlgnikuks, sest 06.04.2005 võttis kostja kohustuse üle VÕS § 175 lg 1 kohaselt J. Aksjonov. Seejuures viitas kostja 06.04.2005 protokollile omandi jagamise kohta ning märkis, et vastavalt sellele protokollile võttis Jevgeni Aksjonov kui OÜ Mereteh ainuosanik ja juhataja üle Netaman Ships Repair OÜ kohustuse OÜ Mereteh ees. Hageja ei nõustunud kostja vastusega ning esitas oma vastuväited 05.01.2006, viidates võlaõigusseaduses sätestatud kohustuse ülevõtmise korrale. Pooled ei ole sõlminud VÕS § 175 lgtes 1 ja 2 sätestatud nõuete kohast lepingut kostja kohustuse ülevõtmiseks hageja ees Jevgeni Aksjonovi poolt ning puudub ka nõuetekohaselt vormistatud võlausaldaja (hageja) nõusolek võlgniku (kostja) kohustuse ülevõtmiseks kolmanda isiku poolt. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja tugines asjaolule, et hagis loetletud lepingutest tulenevad kohustused on üle võetud vastavalt VÕS §-le 175. Pooltel puudub vaidlus töövõtulepingute sõlmimise fakti üle ja arvete esitamise üle, kuid kostjal ei ole kohustust võlgnevust hagejale tasuda, kuna 06.04.2005 sõlmitud kokkuleppega võttis Jevgeni Aksjonov üle Netaman Ships Repair OÜ kohustuse ning kohustus ise tasuma hagejale võlgnevuse 114 000 krooni. Kokkuleppes lepiti kokku, et Netaman Ships Repair OÜ tasub võlgnevuse summas 897 900 krooni Tallinna Äripangale ning sellega seoses kustutatakse Jevgeni Aksjonovile kuuluvale korterile seatud hüpoteek. Lepiti kokku, et Aleksei Aleksandrovile kuuluv osa OÜ-s Amerling Laevaremont antakse üle Jevgeni Aksjonovile ning et Jevgeni Aksjonov võtab üle Netaman Ships Repair OÜ kohustused OÜ Ehitustööriist, OÜ Enimor ja OÜ Mereteh ees. OÜ Mereteh ainuosanik ning juhataja ja seega hageja seaduslik esindaja on praegu ja oli lepingu sõlmimise ajal Jevgeni Aksjonov. Seega on olemas ka nõutav võlausaldaja nõusolek. VÕS § 175 ei sätesta kohustuse ülevõtmise lepingule mingeid kohustuslikke nõudeid, mille mittejärgimisel oleks tegemist tühise tehinguga. Ka võlausaldaja nõusolekule ei ole kehtestatud mingeid kohustuslikke vorminõudeid. Seega toimus VÕS § 175 kohane kohustuse ülevõtmine, Netaman Ships Repair OÜ vabanes kohustusest ning uueks võlgnikuks, kellelt OÜ Mereteh võib kohustuse täitmist nõuda, on Jevgeni Aksjonov. Vaidlust ei ole selles, et Jevgeni Aksjonov on nimetatud kokkuleppe allkirjastanud ning pooled on asunud kokkulepet täitma. Nähtuvalt kinnistusraamatust on vastavalt kokkuleppe p-le 1 Jevgeni Aksjonovile kuuluvale korterile seatud hüpoteek kustutatud. Nagu nähtub äriregistri väljavõttest, on Jevgeni Aksjonov vastavalt kokkuleppe p-le 2 kokkuleppe allkirjastamise päeval omandanud Aleksei Aleksandrovile kuulunud osa. Seega ei ole vaidlust selles, et pooled on lugenud kokkulepet endale siduvaks ning et kostja on omapoolsed kohustused täitnud. Kostja ei tunnistanud hageja nõuet tervikuna, kuid juhuks, kui kohus peaks leidma, et võlgnevus eksisteerib, esitas ta taotluse viivise VÕS § 113 lg 8 alusel vähendamiseks. VÕS § 162 lg 1 kohaselt võib nõuda viivise vähendamist, kui see on ebamõistlikult suur. Hageja ei ole põhjendanud, et tal oleks tekkinud selline kahju, mis õigustaks põhinõuet viiekordselt ületava viivise väljamõistmist. Maakohtu otsus ja selle põhjendused Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt välja 114 279, 53 krooni põhivõla katteks ning 114 279, 53 krooni viivist. Kohus jättis hageja menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel kostja kanda võrdeliselt rahuldatud hagisummaga. Kohtu tuvastatud asjaolude kohaselt toimus 06.04.2005 kostja äriruumides istung, millel osales neli füüsilist isikut: Aleksei Aleksandrov, Igor Maksimov, Anatoli Montšenko ning Jevgeni Aksjonov. 06.04.2005 omandi jagamise protokollist ilmneb, et istungi päevakorras oli OÜ Amerling Laevaremont võlgnevuse jagamine omanike Aleksei Aleksandrovi ja Jevgeni Aksjonovi vahel. 06.04.2005 toimunud istungil võeti osalejate poolt ühehäälselt vastu sellekohased otsused ning protokoll on kõigi poolt allkirjastatud. Kostja seisukoht, et 06.04.2005 protokoll on käsitletav

kirjaliku lepinguna, on kooskõlas seadusega, kuna lepingus osalejad on kinnitanud allkirjadega oma tahteavaldust vastav leping sõlmida. Keegi osundatud lepingu sõlmimisel osalejatest ei ole lepingut seaduses sätestatud korras vaidlustanud. Seega on kõnealuse lepingu (kokkuleppe) puhul tegemist kehtiva lepinguga. Nimetatud lepingu kohaselt kohustus Jevgeni Aksjonov tasuma Netaman Ships Repair OÜ-le OÜ Amerling Laevaremont võlgnevuse OÜ Ehitustööriist ja OÜ Enimor ees. Võlgnevuse summa moodustab 211 000 krooni. Sama lepingu kohaselt kohustus Jevgeni Aksjonov likvideerima Netaman Ships Repair OÜ võlgnevuse OÜ Mereteh ees seisuga 01.04.2005 summas 114 000 krooni. VÕS § 175 lg 1 kohaselt võib kolmas isik võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võtta võlgniku kohustuse nii, et kolmas isik astub senise võlgniku asemele. Omandi jagamise protokollist ei nähtu asjaolu, et OÜ Mereteh on andnud nõusoleku võlgniku Netaman Ships Repair OÜ kohustuse ülevõtmiseks kolmanda isiku Jevgeni Aksjonovi poolt, kuna 06.04.2005 omandi jagamise protokollis sisalduva kokkuleppe sõlmisid neli füüsilist isikut: Aleksei Aleksandrov, Igor Maksimov, Anatoli Montšenko ning Jevgeni Aksjonov. Hageja juhatuse liikme Jevgeni Aksjonovi seletuse kohaselt puudutas OÜ Amerling Laevaremont võlgade jagamine omanike vahel teda kui füüsilist isikut, kuna ta omas antud äriühingus isiklikku osalust, ning OÜ Mereteh ei omanud mingit puutumust sellesse. Kohtu hinnangul ei leidnud veenvat tõendamist asjaolu, et hageja on Jevgeni Aksjonovi isikus üle võtnud kostja kohustuse hageja ees VÕS § 175 lg 1 mõttes. Vaidlusaluse kohustuse ülevõtmisel pidanuks põhilepinguga samas (kirjalikus) vormis olema sõlmitud leping võlausaldaja OÜ Mereteh ja Jevgeni Aksjonovi vahel, kes võtab kohustuse üle (VÕS § 175 lg 1), ning kirjalik leping ka Jevgeni Aksjonovi ning võlgniku Netaman Ships Repair OÜ vahel (VÕS § 175 lg 2) võlgniku kohustuse ülevõtmise kohta nii, et Jevgeni Aksjonov kolmanda isikuna astub kostja kui senise võlgniku asemele antud õigussuhtes. Lepinguosalised ei ole põhilepingus kokku leppinud, et antud lepingulisest kokkuleppest tulenev kirjaliku vormi nõue ei laiene kokkulepetele kohustuse ülevõtmise kohta kolmanda isiku poolt. Sellesisulisi kirjalikke lepinguid asjas ei esitatud. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et hageja omab põhivõla 114 279 krooni osas nõudeõigust kostja vastu ning luges hageja viivisenõude põhjendatuks põhivõla ulatuses. Hageja pöördus hagiga kostja vastu kohtusse alles 24.05.2006. Ilmselt oli hagejal tema majanduslikust olukorrast tulenevalt võimalik teostada kostjale viimase poolt tellitud töid hagis märgitud töövõtulepingute alusel, samas olles teadlik asjaolust, et kostja ei kavatsegi nende tööde eest esitatud arveid kokkulepitud tähtaegadel tasuda. Hageja ei ole oma viivitamist hagi esitamisega kohtusse mõistlikult põhjendanud. Hagi esitamisega viivitamine on võimaldanud hagejal esitada kostja vastu märkimisväärse viivisenõude. Kuna viivisenõude puhul on tegemist ebamõistlikult suure rahalise nõudega kostja vastu, tuleb kostja taotlus viivise vähendamiseks VÕS § 113 lg 8 ning § 162 lg 1 kohaselt rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused Kostja palub apellatsioonkaebuses Harju Maakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud vastustaja kanda. Kaebuse põhjenduste kohaselt asus esimese astme kohus materiaalõiguse normi ebaõigesti kohaldades ekslikule seisukohale, et hagejal on nõudeõigus kostja vastu. Apellant ei nõustu kaevatava kohtuotsuse järeldusega, et kohustuse ülevõtmiseks oleksid pidanud olema sõlmitud eraldi kirjalikus vormis lepingud võlausaldaja ja võla ülevõtja vahel ning lisaks sellele võlgniku ja võla ülevõtja vahel. Kohustuse ülevõtmine on VÕS § 175 lg 2 kohaselt võimalik ka kolmanda isiku ja võlgniku vahel sõlmitud lepinguga. Kohustuse üleminekuks piisab võlausaldaja nõusolekust, mille hageja OÜ Mereteh on oma seadusliku esindaja Jevgeni Aksjonovi tahteavaldusega andnud. Võlausaldaja nõusoleku vorm ei ole oluline (seadusega ei ole sätestatud kindlat vorminõuet nimetatud tehingule) ning nõusolek võib olla väljendatud ka tegevusega. VÕS § 175 lg 2 tõlgendamisel tuleb lähtuda nimetatud normi eesmärgist, milleks on, et

kohustust ei saa üle anda ilma võlausaldajat sellest teavitamata. Võlausaldaja jaoks on oluline kohustuse ülevõtja maksejõulisus. Kuivõrd võlausaldaja (hageja) esindaja oli üheks 06.04.2005 kokkuleppe pooleks ja allkirjastas kokkuleppe, siis ei saa väita, et võlausaldaja ei olnud teadlik kohustuse ülevõtmisest või ei andnud selleks nõusolekut. 06.04.2005 kokkuleppe kohustuse ülevõtmise kohta on allkirjastanud Jevgeni Aksjonov ning Aleksei Aleksandrov, Igor Maksimov ja Anatoli Montšenko, kes olid ja on Netaman Ships Repair OÜ juhatuse liikmed. Seega on erinevalt kohtu järeldatust kirjalik leping kohustuse ülevõtmiseks kolmanda isiku Jevgeni Aksjonovi ja võlgniku Netaman Ships Repair OÜ vahel sõlmitud ning kohustuse on üle võtnud Jevgeni Aksjonov. Eeltoodud alusel vabanes kostja kohustusest ning uueks võlgnikuks, kellelt kostja OÜ Mereteh võib kohustuse täitmist nõuda, on Jevgeni Aksjonov. Maakohus on tuginenud Jevgeni Aksjonovi seletusele, mille kohaselt ei omanud võlausaldaja OÜ Mereteh mingit puutumust kokkuleppega. Selline järeldus on ebaõige ning ei ole tõendina arvestatav. Seadus ei keela ühe dokumendina vormistamast erinevate isikute vahelisi kokkuleppeid. Nagu nähtub 06.04.2005 kokkuleppe sisust, on selle osapoolteks nii Aleksei Aleksandrov ja Jevgeni Aksjonov füüsiliste isikutena kui Netaman Ships Repair OÜ ja OÜ Mereteh juriidiliste isikutena. Juriidilised isikud saavad tegutseda ainult esindaja kaudu. TsÜS § 31 lg 5 kohaselt loetakse juriidilise isiku organi tegevus juriidilise isiku tegevuseks. TsÜS § 34 lg 1 kohaselt loetakse juriidilise isiku juhatus suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks. Tehingu tegemise ajal oli hageja ainuke juhatuse liige Jevgeni Aksjonov. Kokkuleppes kohustus Jevgeni Aksjonov kui füüsiline isik võtma üle kostja kohustuse. Samas andis Jevgeni Aksjonov kui OÜ Mereteh juhataja ja seetõttu seaduslik esindaja nõusoleku selleks, et OÜ Mereteh ees võiks võlgnevuse tasuda füüsiline isik Jevgeni Aksjonov kostja asemel. Asjas ei oma tähtsust see, et kokkuleppes puudub selgesõnaline OÜ Mereteh poolne nõusolek. OÜ Mereteh nõusolek on väljendunud seadusliku esindaja Jevgeni Aksjonovi tegevuse kaudu. Esimese astme kohtu järeldused on vastuolulised. Kohus ei põhjendanud, miks ta leidis, et neljast isikust kolm on kokkuleppe sõlmimisel tegutsenud kahes või kolmes erinevas rollis, sealhulgas ka äriühingu juhatuse liikme rollis, Jevgeni Aksjonov aga ainult ühes. Kohus leidis, et kokkuleppe on sõlminud neli füüsilist isikut ja kokkuleppe sisuks on olnud OÜ Amerling Laevaremont võlgnevuse osadeks jagamine. Kohus jättis tähelepanuta, et Igor Maksimovil ja Anatoli Montšenkol puudus igasugune kokkupuude OÜ-ga Amerling Laevaremont ja ainult füüsiliste isikutena ei oleks neil olnud mingit põhjust koosolekul viibimiseks ja kokkuleppe allkirjastamiseks. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja peab maakohtu otsust seaduslikuks ja põhjendatuks ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Menetluse edasine käik Tallinna Ringkonnakohus jättis 25.05.2007 otsusega Netaman Ships Repair OÜ apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Harju Maakohtu otsuse muutmata. Riigikohus tühistas 19.12.2007 otsusega tsiviilasjas nr 3-2-1-117-07 ringkonnakohtu otsuse ning saatis asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohtu otsuse kohaselt tõlgendasid kohtud vääralt VÕS § 175, leides, et kohustuse üleminekuks on vaja sõlmida lepingud nii kolmanda isiku ja võlausaldaja kui ka kolmanda isiku ja võlgniku vahel. VÕS § 175 lg 2 järgi võib kolmas isik võlgniku kohustuse üle võtta ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid kohustus läheb üle üksnes tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub. Asja uuel läbivaatamisel tuleb selgitada, kes kirjutasid alla 06.04.2005 omandi jagamise protokollile. Asjaolu, et Jevgeni Aksjonov andis protokollile vaid ühe allkirja ning protokollis ei märgitud, et ta esindab hagejat, ei välista hageja esindamist. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused

Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud asja materjaliga, leidis, et kaevatav kohtuotsus tuleb tühistada seaduse ebaõige kohaldamise tõttu ning teha uus otsus, millega jätta hageja nõue tervikuna, s.h nii põhivõla kui viivise osas, rahuldamata. Kolleegium nõustub apellandiga, et maakohus tõlgendas vääralt VÕS § 175, leides, et kohustuse kolmandale isikule üleminekuks on vaja sõlmida eraldi lepingud nii kolmanda isiku ja võlausaldaja kui kolmanda isiku ja võlgniku vahel. TsÜS § 6 lg 3 järgi antakse õigused ja kohustused üle üleandmise tehinguga (käsutustehing). VÕS § 175 lg 1 järgi võib kolmas isik võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võtta võlgniku kohustuse nii, et kolmas isik astub senise võlgniku asemele, kusjuures kohustuse üleminekuks ei ole vaja võlgniku tahteavaldust. VÕS § 175 lg 2 järgi võib kolmas isik võlgniku kohustuse üle võtta ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid kohustus läheb üle üksnes tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub. Seega võib kohustus kolmandale isikule üle minna ka võlgniku ja kolmanda isiku kohustus- ja käsutustehingu alusel, kuid üksnes tingimusel, et võlausaldaja on kohustuse üleminekuga kui käsutusega nõus, sest võlgnikul puudub õigus kohustust iseseisvalt käsutada. Ka TsÜS § 114 lg 1 järgi on õigustamata isiku käsutus kehtiv, kui selleks on isiku eelnev nõusolek; kui eseme käsutamiseks eelnevat nõusolekut ei olnud, muutub eseme käsutamine TsÜS § 114 lg 2 järgi kehtivaks siis, kui õigustatud isik kiidab kohustuse ülemineku kui käsutuse heaks. Kostja väide kohustuse ülemineku kohta tugineb tema kui võlgniku ja kolmanda isiku vahelisele vastavale kokkuleppele, kus kohustust ülevõtnud kolmas isik oli samaaegselt juriidilisest isikust võlausaldaja seaduslikuks esindajaks, mistõttu on tema allkiri hinnatav VÕS § 175 lg 2 kohase nõusolekuna. Kuigi maakohus tuvastas, et 06.04.2005 protokoll on käsitatav kehtiva kirjaliku lepinguna, leidis ta, et selles sisalduvat kokkulepet ei saa hinnata kostja soovitud viisil. Kolleegium sellega ei nõustu. 06.04.2005 protokollis kajastatud kokkulepe sisaldas muuhulgas selgesõnalist kokkulepet kostja võla Jevgeni Aksjonovile ülekandmiseks. Seetõttu ei vajanud kostja ja võla ülevõtja vaheline kokkulepe täiendava kirjaliku dokumendi koostamist, küll aga vajas kohustuse üleminek võlausaldaja nõusolekut. Seetõttu pidi kohus kontrollima, kas Jevgeni Aksjonovi allkiri lepingul on hinnatav ka võlausaldaja nõusolekuna. Võlausaldaja nõusoleku andmine kohustuse üleminekuks (VÕS § 175 lg 2 ja TsÜS § 114 lg 1) või kohustuse ülevõtmise heakskiitmine (VÕS § 175 lg 2 ja TsÜS § 114 lg 2) ei pea olema tehtud samas vormis, milles võlgnik ja kolmas isik lepivad kokku kohustuse üleminekus, välja arvatud juhul, kui seaduse või poolte kokkuleppega ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi (VÕS § 11 lg 3). Kui kohustuslikku vorminõuet ei ole, võib võlausaldaja nõusolek või heakskiit olla väljendatud ka suuliselt või kaudselt. TsÜS § 68 lg 2 järgi väljendub kaudne tahteavaldus teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Antud juhul oli kohustuse üleminek vormistatud kirjalikult 06.04.2005 protokollis, mille punkti 2.3 sõnastuse kohaselt kohustus Jevgeni Aksjonov likvideerima Netaman Ships Repair OÜ võlgnevuse OÜ Mereteh ees seisuga 01.04.2005 (võlgnevuse summa moodustab 114 000 krooni). Kolleegium on seisukohal, et 06.04.2005 koostatud dokumendist nähtuvad kohustuse üleminekuks VÕS § 175 lg-te 1 ja 2 järgi vajalikud (võlgniku, võlausaldaja ja kolmanda isiku) tahteavaldused. Kooskõlas VÕS § 29 lg-ga 1 tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. TsÜS § 75 lg 1 kohaselt tuleb kindlale isikule tehtud tahteavaldust tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Antud juhul ei pidanud võlgnik, kellele oli suunatud võla ülevõtmiseks tehtud tahteavaldus, eeldama, et võla ülevõtnud isik, kes oli ühtlasi ka võlausaldajaks oleva äriühingu ainuosanikuks ja ainsaks juhatuse liikmeks, ei soovinud kohustust üle võtta (selle isiku tegelik tahe ei vastanud tema tahteavaldusele).

Hageja väide, et Jevgeni Aksjonov kirjutas dokumendile alla kui füüsiline isik, mistõttu ei saa sellest tuletada hageja nõusolekut, ei ole kooskõlas asja materjaliga. Asjaolu, et Jevgeni Aksjonov andis protokollile vaid ühe allkirja ning protokollis ei märgitud, et ta esindab hagejat, ei välista hageja esindamist ning hageja esindajana kohustuse ülemineku kokkuleppega nõustumist VÕS § 175 lg 2 järgi. Seetõttu on ebaõige maakohtu lõppjäreldus, et kostja kohustuse ülevõtmine ei ole leidnud veenvat tõendamist (siinkohal on kohus märkinud ekslikult, nagu oleks tõendamist vajanud asjaolu, et kostja kohustuse hageja ees on üle võtnud hageja Jevgeni Aksjonovi isikus). Kuna ringkonnakohus rahuldab kostja apellatsioonkaebuse ning jätab hagi tervikuna rahuldamata, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hageja kanda.

Ü. Jänes

M. Klaar

U. Reinola

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.