Kohtulahend

patendivolinik olla esindajaks koos vandeadvokaadiga (KaMS § 60(1) lg.1). Asjaolud Hagiavalduse kohaselt on hageja rahvusvaheliste kaubamärkide STOLICHNAYA ELIT ja STOLICHNAYA ELIT+kuju omanik. Nimetatud kaubamärgid omavad õiguskaitset ka Eestis klassi 33 kuuluvate kaupade (alkoholijoogid) osas, kusjuures nende mittekaitstavaks osaks on määratud sõna ELIT. Patendiamet otsustas registreerida kostja nimele kaubamärgi ELITE+kuju klassi 32 kuuluva kauba (mineraalvesi) osas, kusjuures sõnaline osa ELITE ei ole määratud kaubamärgi mittekaitstavaks osaks. Hageja vaidlustas Patendiameti otsuse ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tööstusomandi apellatsioonikomisjon jättis 09.02.2005 otsusega nr 707 Patendiameti otsuse muutmata. Komisjon ei andnud hinnangut kostja kaubamärgi sõnalise osa eristatavusele. Hageja palus kinnitada kaubamärgi ELITE+kuju õiguskaitset välistava asjaolu olemasolu ja vastuolu kaubamärgiseaduse (KaMS) § 7 lg 1 p-ga 3 ja lg-ga 3, kuna sõna ELITE näitab kauba kvaliteeti ja teisi omadusi. Hageja leidis, et kaubamärgi ELITE+kuju koosseisus sisalduv sõna ELITE näitab kõnealuse kauba (mineraalvesi) kvaliteeti ja kauba muid omadusi (suunatud teatavatele tarbijatele). Patendiamet oleks pidanud kaubamärgi ELITE+kuju koosseisus määrama kaubamärgi mittekaitstavaks osaks sõna ELITE. Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kaubamärgi ”EI+kuju+TE” registreerimistaotlus esitati Patendiametile 26.08.2002 ning ühtegi KaMS §-des 7 ja 8 nimetatud registreerimist takistavat asjaolu ei esinenud. Hageja on jätnud tähelepanuta, et kaubamärk koosneb kirjapildis kahest silbist EI ja TE, kus kahe silbi vahel ei ole mitte i-täht, vaid kujund, mida tarbija näeb kui vaasi lehtedega või omapärase õiena. Üheski keeles ei ole kirjapildis i-täht sellisena, nagu ta on vaidlusaluses kaubamärgis. Hagis puuduvad kaubamärgi õiguskaitset välistavad asjaolud. Analoogiline kaubamärk on registreeritud Lätis ja Leedus. Maakohtu otsus Harju Maakohus jättis kaevatava otsusega hagi rahuldamata. Kohus leidis, et hageja ei ole vaidlusalust kaubamärki kujutanud kirjapildis õigesti, märkides selleks ELITE. Kombineeritud kaubamärk EIiTE+kuju koosneb kirjapildis kahest silbist EI ja TE, kus kahe silbi vahel ei ole i-täht, vaid kujund, mida võib vaadelda kui vaasi 2 rohelise lehega. Kohus nõustus kostja seisukohaga, et üheski keeles ei esine kirjapildis sellist i-tähte, nagu on kaubamärgis silpide EI ja TE vahel kujutatud kujund. Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni 09.02.2005 otsusest nähtuvalt ei ole vaatlusalused kaubamärgid ELIT ja EIiTE+kuju äravahetamiseni sarnased ega assotsieeruvad, mistõttu kaubamärgi EIiTE+kuju registreerimine ei ole vastuolus KaMS § 8 lg 1 p-ga 2. Hageja ei vaidlustanud apellatsioonikomisjoni otsust selles osas. Kohus leidis, et hageja ei põhjendanud ega tõendanud, et sõna ELIT ja tähist EIiTE seostatakse sõna ELIIT tähendusega ning mil viisil kaubamärgis sisalduv silpide ja kujundi kombinatsioon näitab antud juhul mineraalvee kvaliteeti või muid kauba omadusi, mis välistaksid selle registreerimise kaubamärgina. Apellatsioonkaebus Hageja palub kohtuotsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei nähtu otsusest, et kohus oleks hinnanud asjas kogutud tõendeid. Väites, et kaubamärgitaotluse

2(5)

nr M2002001248 reproduktsioonil on kujutatud stiliseeritud sõna ELITE, tugines hageja Leedu kaubamärgiregistreeringu nr 48111 leedukeelsele tekstile ja eestikeelsele tõlkele, Läti kaubamärgiregistreeringu nr M52718 kaaskirjale ja eestikeelsele tõlkele, kostja esindajale välja antud volikirjale ning väljatrükile Patendiameti andmebaasist kaubamärgitaotluse nr M2002001248 kohta. Väites, et kaubamärgitaotluse nr M2002001248 reproduktsioonil kujutatud stiliseeritud sõna ELITE näitab kauba omadusi, tugines hageja väljavõttele ingliseeesti sõnaraamatust, kostja esindaja poolt apellatsioonikomisjonile teatatule, et sõna ELITE tähendab prantsuse ja inglise keeles „eliiti“, ning asjaoludele, et hageja kaubamärgi koosseisus on venekeelne identse tähendusega sõna ELIT määratud kaubamärgi mittekaitstavaks osaks, ja et sõna ELITE on määratud kaubamärgi mittekaitstavaks osaks ka registreeringutel nr 39877 ASCENSIA ELITE ning nr 790489 ALFAR ELITE. Olukorras, kus hageja on tuginenud oma väite tõendamisel kümnele erinevale tõendile, on kohus üksnes nentinud, et hageja ei ole oma väiteid tõendanud. Kogutud tõendid kinnitavad, et registreerimistaotluse nr M2002001248 reproduktsioonil kujutatud kaubamärgi kujutist tajutakse sõnana ELITE. Igat kaubamärki iseloomustab tema visuaalne, foneetiline ja semantiline tähendus. Lähtuda ei saa üksnes visuaalsest pildist ja asjaolust, kas märgil kujutatud kujundid on identsed tähestikus kasutatavate standardtähtede kujutistega. Antud juhul on ilmne, et eelkõige kaubamärgi foneetiline väljendusvorm on ELITE, kuid võib eeldada, et sõna ELITE kasutatakse ka standardkirja sõnana kirjapildis, näiteks hinnasiltidel jne. Antud juhul puudub sisuliselt vaidlus selles, et sõna ELITE tähistaks kauba omadusi. Vajalik on tuvastada, kas kaubamärgi ELITE+kuju õiguskaitset välistav asjaolu esines siis, kui Patendiamet otsustas kaubamärgi registreerida, so 15.05.2003. Lähtuda tuleb sel ajal kehtinud KaMS redaktsioonist. Tulenevalt KaMS § 7 lg 1 p-st 3 ja lg-st 3 oleks Patendiamet pidanud kaubamärgi ELITE+kuju koosseisus määrama kaubamärgi mittekaitstavaks osaks sõna ELITE. Hageja nõustub, et kostja kaubamärk on kombineeritud kaubamärk, kuid see koosneb stiliseeritud sõnast ELITE. Kaubamärki tajutakse erinevate isikute, ka tarbijate poolt selliselt, et see kombineeritud kaubamärk sisaldab sõna ELITE. Hageja palub ringkonnakohtul tuvastada asjaolu, et kostja kaubamärk sisaldab sõna ELITE, maakohtule esitatud tõendite alusel ning võtta asja juurde täiendavad tõendid. Hageja ei esitanud tõendeid maakohtule, kuna leidis, et kogutud tõendid on piisavad näitamaks, et kostja kaubamärk koosneb stiliseeritud sõnast ELITE. Tegemist ei ole uut asjaolu põhistava tõendiga ning tegemist on kostjale ilmselgelt teadaolevate dokumentidega. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsuse põhjendusi tuleb täiendada, kuid otsus lõppjäreldustes jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kehtiva KaMS § 72 lg.5 kohaselt enne 2004. a. 1. maid Patendiameti tehtud otsuste vaidlustamisel ja uue otsuse tegemisel kohaldatakse Patendiameti otsuse tegemise ajal kehtinud kaubamärgi registreerimisest keeldumise aluseid ja lähtutakse asja uue menetlemise ajal kehtivast menetlusnormist. Sama seaduse § 41 lg2 ja 5 järgi võib asjast huvitatud isik tööstusomandi apellatsioonikomisjonis vaidlustada taotleja õiguse kaubamärgile õiguskaitset välistava asjaolu olemasolul. Vaidlustusavalduse menetlusosaline, keda ei rahulda apellatsioonikomisjoni otsus kaubamärgi kaitstavuse küsimuses, võib esitada hagi teise

3(5)

menetlusosalise vastu kaubamärgi õiguskaitset välistava asjaolu kindlakstegemiseks. Tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse § 38 lg.2 kohaselt on menetlus apellatsioonikomisjonis kohustuslik kohtueelne menetlus, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega näeb seadus ette hagi kohtusse esitamise tingimusena ette eelneva tööstusomandi apellatsioonikomisjoni pöördumise ja apellatsioonikomisjoni otsuse olemasolu, milline vaidlusosalist ei rahulda, s.o. kohtusse pöördumise kohustusliku kohtueelse korra. Hageja esitas apellatsioonikomisjonile kaebuse sellel alusel, et taotleja kaubamärk on äravahetamiseni sarnane tema varasema kaubamärgiga (suhteline õiguskaitset välistav asjaolu). Hagis palub ta tuvastada, et kostja kaubamärk sisaldab sõna ELITE, milline osutab kauba kvaliteedile ja ei või sellisena omada õiguskaitset (absoluutne kaubamärgi registreerimisest keeldumise alus). Kuna kostja vastuses hagile ei ole taotlenud hagi läbi vaatamata jätmist või asja menetluse lõpetamist põhjendusel, et kohtusse pöördunud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud korrast, ja maakohus on otsuse teinud, ei pea kolleegium võimalikuks ja vajalikuks seda oma algatusel kaaluda ja otsustada. Kuni 01.05.2004 kehtinud KaMS § 7 lg.1 p.3 sätestas, et kaubamärgina ei registreerita kaubamärke, mis koosnevad üksnes kaupade liiki, kvaliteeti, hulka, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu, kaupade tootmise aega või kaupade teisi omadusi näitavatest tähistest või andmetest või eelnimetatud tähistest või andmetest, mida pole oluliselt muudetud. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt antud paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud tähise kasutamisel kaubamärgi koosseisus loetakse see tähis kaubamärgi mittekaitstavaks osaks. Kolleegium nõustub hagejaga selles, et sõna ELITE kaubamärgis kujutab endast kauba kvaliteedile osundavat tähist. Samas on kohus õigesti kostja kaubamägi reproduktsiooni alusel (toimiku lk. 22 ja 72) kindlaks teinud, et võrreldes sõnalise tähisega ELITE on kostja kaubamärk oluliselt teistsugune: see kujutab endast kombineeritud kaubamärki, kus kahe silbi, EI ja TE vahel on kujund, mida võib vaadelda kui vaasi kahe helerohelise lehega. Seega võrreldes sõnaga ELITE puuduvad kostja kaubamärgis suurtähed L ja I. Kaubamärgis kasutatakse ka värve: heleroheliste lehtede kõrval on muu kaubamärgi kujutis tumesinine. Täienduseks maakohtu otsuse põhjendustele ja vastuseks apellatsioonkaebusele leiab kolleegium, et kostja kaubamärgi erinevused võrreldes sõnaga ELITE annavad alust tõdemusele, et kostja kaubamärk ei kujuta üksnes kauba kvaliteeti näitavat tähist ja et võrreldes sõnaga ELITE on kostja kaubamärk oluliselt muudetud (kehtinud KaMS § 7 lg.1 p.3). See annab aluse hagi rahuldamata jätta ja seetõttu ei oma tähendust asjaolu, et tavatarbija võib kaubamärki tajuda sõnana elite või et kostja ise on kaubamärgitaotluses sõna elite (+ kuju) kasutanud, ega ole asjakohased hageja sellekohased tõendid. Poolte kaubamärkide sarnasuse osas on apellatsioonikomisjoni otsusega hageja kaebus jäetud rahuldamata ja hageja ei ole seda vaidlustanud. Maakohus on ekslikult formuleerinud otsuse kohtukulude osas, märkides, et jätab kohtukulu hageja kanda. TsMS ja TMS RakS § 3 kohaselt kohaldatakse enne 01.01.2006 alustatud menetluses menetluskulude jaotamisel ja nende kindlaksmääramisel kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS sätteid. Viimatinimetatud seaduse § 60 lg.1 ja 8 alusel rahuldab kolleegium vastustaja

4(5)

taotluse ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja esimese ja teise astme kohtukulu kokku 23 266 kr.

Tiit Kollom

Ulvi Loonurm

Malle Preimer

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.