Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Kostja vaidles hagile vastu, leides, et leping on tühine, kuna raamatupidajal puudus volitus kostjat esindada. Samuti ei ole hageja vaidlusalust tarkvara kostjale üle andnud ning kostja ei ole seda kasutanud. Maakohtu otsus 12.10.2007 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt. Otsuse põhjenduste kohaselt andis hageja 30.08.2004 sõlmitud litsentsi- ja teeninduslepinguga kostjale programmi Eeva Majandustarkvara litsentsi. Lepingu on kostja nimel sõlminud raamatupidaja Tiina Markus, kes on töötaja või isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik (kostja), vastavalt TsÜS §-le 116 lg 2 ja §-le 132 lg 1, vastutab. TsÜS § 116, § 132 ja § 133 oma koostoimes tagavad, et isik ei saa abiliste kasutamise teel, kelle tegevust ta piisavalt ei kontrolli, vältida kahjulikke tagajärgi, mis kaasneksid teatud asjaoludest teadmisega. Riigikohus tsiviilasjas 3-2-1-92-05 on leidnud, et TsÜS § 132 lg 1 kohaldamise eelduseks on see, et majandus- või kutsetegevuses kasutatav isik oleks käitunud sellisel viisil, mida saaks ette heita seda isikut majandus- või kutsetegevuses kasutavale isikule. TsÜS § 116 lg 2 kohaldamise eelduseks ei ole ilmtingimata tehingu tegemine isiku majandus- või kutsetegevuses, vaid üksnes seos nimetatud tegevusega. Kostja raamatupidamise korraldamine on viidatud majandustegevusega piisavas seoses. Avalduse tehingu tühisusest on kostja hagejale esitanud alles 2005 mais. Litsentsilepingu järgi oli lepingu kogumaksumus 42 661,25 kr. Maksmine pidi toimuma osamaksetena lepingus kokkulepitud tähtaegadel iga vastava kuu 10. kuupäevaks. Osamakse suurus oli 3556 kr. Kostja on tasunud kolm esimest osamakset, samuti on ta 06.10.2004 täiendava teenuse (programmi kasutamise tugi ja holdus) eest. See annab alust järeldada, et teave, mis võimaldas programmi kasutamist VÕS õ 372 lg.1 mõttes oli talle üle antud. VÕS § 368 ja § 369 lg 2 koostoimes tõlgendades järeldub, et üle antakse õigus litsentsile ning selle faktiline kasutamine on litsentsisaaja õiguste kaitse aspektist ebaoluline. Seega on osamaksete tasumata jätmine, mis leidis tõendamist, hinnatav kui lepingu rikkumine. Seetõttu oli õigustatud VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kohustuse täitmise nõue. Lepingu p 9.4 järgi kohustus kostja tähtaegselt tasumata summalt maksma viivist 0,75 % iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Osamaksete suurus ning tasumise tähtajad olid lepingus kokku lepitud. Lisaks osamaksetele pidi kostja tasuma kaugtoe ja täienduste eest vastavalt hinnakirjale. VÕS § 113 lg 1 annab võlausaldajale õiguse rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvestades kohustuse sissenõutavaks muutmisest kuni kohase täitmiseni. Viivise suurus seisuga 30.08.2005 oli 26 963.35 kr. Hageja esitas küll nõude viiviste osas 34 004,20 kr, kuid kohus lähtub arvutustes eespool nimetatud summas. Seega kuulus kostjalt väljamõistmisele 58 956,60 kr (põhivõlg 31 993,25+viivis 26 963,35=58 956,60). Kohus on tõendite hulgast välja arvanud arve-saatelehe nr 2277762, sest kohtul tekkis kahtlus nimetatud tõendi ehtsuse osas. Kohus jättis kõrvale ka infotehnoloogiaeksperdi arvamuse põhjendusel, et ekspertiis tehti hagejalt saadud materjalide alusel, ekspert on märkinud, et tehniliselt on igasuguse digitaalse tõendusmaterjali võltsimine võimalik ja 2(5)

ekspert on tõdenud, et ta lähtus arvamuse andmisel muuhulgas hageja poolt antud suusõnalistest kommentaaridest. Apellatsioonkaebus Apellant palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata. Apellant vaidleb vastu kohtu seisukohale, et 30.08.2004 sõlmitud litsentsi- ja teeninduslepinguga andis hageja kui litsentsiandja üle kostjale kui litsentsisaajale programmi Eeva Majandustarkvara. Asjas puuduvad tõendid, mis seda asjaolu kinnitaksid. Seetõttu on maakohtu seisukoht väär ja kohtu järeldused põhistamata. Kohus on vääralt kohaldanud TsÜS sätteid ja vaidluse lahendamisel aluseks võtnud TsÜS § 116 lg 2. Kohtu viide Riigikohtu lahendile 2-3-1-92-05 ei ole asjakohane, kuivõrd ei ole tõendamist leidnud, et kostja oleks volitanud raamatupidajat tehingut sõlmima. Kohus on jätnud otsuses põhjendamata, kuidas on kostja raamatupidamise korraldamine ja kostja majandustegevus seotud antud vaidlusega, et kohaldada TsÜS § 116 lg 2. Raamatupidamise korraldamine on juhatuse ülesanne, mistõttu raamatupidaja ei saa üle võtta juhatuse volitusi sõlmimaks tehinguid selle seadusest tuleneva ülesande täitmiseks. Samuti ei ole juhatus tehingut hiljem heaks kiitnud. Apellant ei vaidlusta maksete tegemist hagejale, kuid maksed ei tõenda teabe, MEEDIA üleandmist-vastuvõtmist. Müües litsentsi, mitte tagades selle õiguse kasutamiseks vajaliku teabe üleandmist litsentsisaajale, on vaieldamatult rikutud litsentsisaaja õigusi ning litsentsisaajal on õigus keelduda maksmisest. Samuti puudus kostjal kohustus maksta esitatud arvet, kuna tehing oli tühine. Kohus on tõendite hulgast välja arvanud arve-saatelehe, seega puudub alus viivise arvestamiseks, kuivõrd ei ole võimalik tuvastada maksekohustuse tekkimise aega. Kui kohus on arve tõendite hulgast välja arvanud, ei saa lugeda ka tõendatuks arve esitamist ning nõuda arve tasumist koos viivistega. Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, leides muuhulgas, et maakohus jättis põhjendamatult kõrvale infotehnoloogiaeksperdi arvamuse. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et otsus tuleb lõppkokkuvõttes jätta muutmata apellatsioonkaebus rahuldamata, kuid otsuse põhjendusi tuleb osaliselt muuta.

ja

Maakohus on mitteasjakohaselt tuginenud TsÜS §-le 116 lg.2 ja ekslikult jätnud kohaldamata TsÜS § 118 lg.2, millele hageja samuti tugines. TsÜS § 116 ja selle lg. 2 on kohaldatav tehingute suhtes, millistest, eeskätt selle vormist tingituna, ei nähtu üheselt, kelle nimelt isik tehingu sõlmis.

3(5)

Antud juhul nähtub kirjalikust lepingust, et kostja töötaja Tiina Markus sõlmis lepingu kostja nimel. Kolleegium leiab, et TsÜS § 118 lg.2 tulenevalt tuleb lugeda, et kostja nimel lepingule alla kirjutanud Tiina Markusel oli kostja volitus lepingu sõlmimiseks. Tiina Markus oli kostja töötaja, tema raamatupidamisega vahetult tegelev isik, kes hagejaga lepingut sõlmides on kinnitanud, et tal on kostja volitus. Tema töötamine ja tema tööfunktsioon kostja juures, samuti tema avaldus volituse olemasolu kohta annab alust arvata, et see mõjutas hagejat mõistlikult uskuma, et kostja nimel tegutsevale isikule on kostja poolt antud volitus raamatupidamisprogrammi hankimise lepingu sõlmimiseks. Lepingu eesmärgiks oli kostjale raamatupidamistarkvara litsentsi ja kasutuse saamine: seega pidi kostja teadma, et Tiina Markus tegutseb tema esindajana sellise tehingu sõlmimisel. Asjaolu, et kostja tasus kolm esimest osamakset ja eraldi kasutajatoe eest, ning et lepingu esemeks olnud raamatupidamisprogramm võeti kostja poolt kasutusele, kinnitab, et kostja talus Tiina Markuse tegevust hagejalt raamatupidamisprogrammi hankimisel. Maakohus on õigesti tuvastanud, et hageja andis raamatupidamisprogrammi (Eeva majandustarkvara) kostja kasutusse. Maakohtu hinnangul tõendab seda asjaolu, et kostja tasus esimesed kolm osamakset ja ka kasutajatoe kasutamise eest. Kolleegium nõustub sellega, sest lepingu tähtaeg oli üks aasta ja lepingujärgsete maksete teostamise eest tasumine on raskesti seletatav, kui kostja ei oleks tegelikult raamatupidamisprogrammi kasutusse saanud; hoopis seletamatu oleks sellisel juhul kasutajateo eest tasumine. Maakohus on põhjendamatult jätnud siinkohal arvestamata kohtuliku ekspertiisi järeldustega, nagu vastustaja oma vastuses apellatsioonile õigesti märgib. Kohtuliku ekspertiisi käigus uuris ekspert hageja esitatud Eeva tarkvaraprogrammi varundussüsteemi abil loodud varundifaili. Nimetatud faili on genereerinud ja hagejale edastanud kostja raamatupidaja kaugtoe saamiseks. Eksperdi arvamuse kohaselt on andmete varundamise eesmärgiks sisestatud ja genereeritud andmetest koopia tegemine selliselt, et hilisema arvutirikke või mõne õnnetuse puhul oleks võimalik varundamise hetkel olnud andmeid täielikult ennistada. Kaugtugi on tarkvaraproduktidele lisatav võimalus, kus kasutajal on võimalus paluda abi mingi tarkvaraprodukti kasutamisega seotud probleemi lahendamiseks tarkvara tootjalt või spetsialisti poolt interneti vahendusel. Varundifaili uurimisel selgus, et fail on loodud 16.11.20004 kell 15.06 Eeva tarkvara varundussüsteemi poolt. Selles sisalduvad kostja majandustegevusega seotud andmed kuni 16.11.2004; muuhulgas on varundist leitavad pearaamatu kanded, palgalehed, e-postiga saadetud aruanded, töötajate nimekiri koos aadressidega ja kontaktandmetega. Süsteemsest logifailist on näha, et Eeva tarkvara kasutamiseks on kuni nimetatud kuupäevani süsteemi korduvalt sisenetud ja väljutud. Ekspert on nimetatu alusel, vastates talle esitatud küsimusele, andnud arvamuse, et kostja on ajavahemikul 30.08.2004 kuni 30.08.2005 kasutanud hagejale kuuluvat Eeva majandustarkvara. Väite, et varundifail võib olla võltsitud, ekspert välistas, kuivõrd selleks kuluv tööjõukulu oleks oluliselt suurem hagi hinnast ja see eeldaks juurdepääsu kostja delikaatsetele andmetele. Seega tõendab eksperdi arvamus täiendavalt maakohtu poolt osundatud tõenditele seda, et hageja täitis oma lepingulise kohustuse lepingus märgitud Meedia kostjale üleandmiseks ja 4(5)

apellatsioonkaebuse väide selle asjaolu tõendamatusest on alusetu, samuti kui maakohtu põhjendused eksperdi arvamuse kummutamisel. Lepingu järgi ei olnud kostja poolt hagejale tasu maksmine seatud sõltuvusse sellest, kui kaua kostja üleantud tarkvaraprogrammi kasutab. Seega oli hagejal õigus nõuda kostjalt lepingu täielikku täitmist, s.o. kogu kokkulepitud tasu maksmist, ja viivist lepingus näidatud suuruses maksmisega viivitatud aja eest. Lepingus on maksetähtajad antud ja graafikujärgsete maksete tegemine ei ole lepingus seatud sõltuvusse arve esitamisest. Seetõttu on alusetu apellatsioonkaebuse väide, et pole võimalik tuvastada maksekohustuse tekkimise aega ja hagejal nõue puudub.

Tiit Kollom

Ülle Jänes

Ulvi Loonurm

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.