Kohtulahend

2-06-32413 toimikus, õigusabi kulude kohta on tõendav dokument lisatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele. Hageja menetluskulud tsiviilasjas nr. 2-06-32413 kokku on 1750,00 krooni. TsMS § 174 lg 1 ja 2 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest ning hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtuametnik, avalduse läbi vaadanud, edastas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos lisadega 16.11.2007.a. vastaspoolele R V. TsMS § 176 lg 1 ja 3 alusel kohustas kohus kostjat vastama edastatud avaldusele 10 päeva jooksul alates materjali kättesaamisest ning hoiatas, et tähtajaks vastuväiteid või vastust saamata teeb kohus määruse üksnes avaldaja menetluskulude kohta. Kostja on kohtu poolt edastatud materjalid kätte saanud 20.11.2007.a. Tähtajaks on kostja esitanud vastuväite, milles ta palub kontrollida hageja avalduse esitamisel tähtajast kinnipidamist ja palub osaliselt välja mõista menetluskulud summas 339,70 krooni. Kostja vastuväide on edastatud hagejale ja hageja on tähtaegselt sellele vastanud, põhjendades oma seisukohti. Kuna menetlusosalised on tutvunud üksteise vastuväidete ja seisukohtadega, siis kohus siinkohal ei pea vajalikuks neid üle korrata. TsMS § 174 lg 6 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse võib teha ka kohtunikuabi. Kohtunikuabi, hinnanud tsiviilasja materjale, leidis, et avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kohustades R V hüvitama I P menetluskulud summas 1750 krooni, on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtunikuabi asub seisukohale, et hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise kohta on kohtule esitatud tähtaegselt. Kohus asub ka seisukohale, et VV määrus 15. detsembrist 2005.a. nr. 306 kohaselt on tsiviilasja hinnaga kuni 5000 krooni maksimaalselt sissenõutava kulu piirmääraks 2500 krooni ja sellest tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt oma kohtuväliste kulude katteks summa, mis mahub eelpool nimetatu piiridesse. Kohtuvälised kulud ei sõltu seega hagihinnast, vaid tehtud töö ja teostatud toimingute mahust, mida lepinguline esindaja või õigusnõustaja kui eraettevõtja teeb oma kehtestatud hinnakirja alusel ja mille kohta ta esitab teenuse saajale arve või muu tasu maksmist tõendava dokumendi. Õigusabi eest tasu maksmine on põhjendatud esindaja poolt väljastatud kviitungiga nr. 2 (31.01.2007). Tsiviilasja toimikust nähtub, et õigusabi teenuse osutaja on hagejat esindanud ka kohtuistungil, seega kohtunikuabi eeldab, et tasu summas 1500 krooni sisaldab ka kohtuistungil esindamise tasu, sest muid esindustasu maksmist tõendavaid dokumente ei ole kohtule esitatud. TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude kindlaksmääramise määruses. R V tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni. Käesoleva määruse peale määruskaebust esitada ei saa, kuna kaebuse hind jääb alla 3000 krooni.

Kohtunikuabi:

/allkiri/

Ärakiri õige Nooremreferent Kohtumäärus jõustus Nooremreferent

Katrin Lell

S.Kuusmann 31.jaanuar 2008 S.Kuusmann

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.