Harju Maakohus
Kohtukoosseis
M. Grauberg
Otsuse tegemise aeg ja koht
16.01.2008, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-05-6090
Tsiviilasi
OÜ AF hagi JL ́u vastu võla 8791,23 krooni ja viivise 8791,23 väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja OÜ AF(XXX, XXX), esindaja Silver Eensaar
esindajad
Kostja JL (XXX XXX )
Menetluse liik
Lihtmenetlus kirjalikus vormis
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuud pärast kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemist. Kui apellant ei ole märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, võib kohus asja lahenda kirjalikus menetluses. Kostjale otsuse kättetoimetamise korral avalikult loetakse otsus kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Nõue ja põhjendused AS Tele2 Eesti (AS Ritabell Õigusjärglane) sõlmis kostjaga Q-GSM lepingu(d), mille alusel AS Tele2 Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud kaupade(mobiiltelefon)/teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma (AS Tele2 Eesti ja kostja vahel sõlmitud: Q GSM leping ust nr 10028351 27.05.1998. Lepingu sõlmimisel vormistati kostjale "Pakkumine", mida aktsepteeris kostja allkirjastamisega ning ettemaksu tasumisega. Seisuga 24.09.1998.a on kostja põhivõlgnevus AS Tele2 Eesti ees summas 8791,23 krooni. Oma allkirjadega lepingul kinnitasid pooled, et kohustuvad täitma lepingu lahutamatuks lisaks oleva Q-GSM-i mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimusi (edaspidi nimetatud Üldtingimused). Kostja kohustused on loetletud Üldtingimuste peatükis IV. Vastavalt Üldtingimustele kohustus kostja tasuma arved 15 päeva
jooksul nende esitamisest. Vastavalt Üldtingimuste peatükile VII on kostja kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15 % maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Kuigi perioodil 27.04.1997 28.02.2001 on vastavalt kehtinud Üldtingimustele viivise määraks 0,5 % päevas, arvestab hageja ka nimetatud perioodil viivisvõlgnevust määraga 0,15 % päev. Üldtingimuste punkt IX reguleerib lepingu ülesütlemise võimalusi. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes Üldtingimustest lõpetas Tele2 Eesti AS ennetähtaegselt lepingu. Kostja ei reageerinud Tele2 Eesti AS nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning Tele2 Eesti AS loovutas nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Tele2 Eesti AS loovutas hagejale nõude kostja vastu summas 8791,23 krooni, millele lisanduvad viivised. Hageja nõudis kostjalt suuliselt ja kirjalikult lepingust tuleneva nõude tasumist, kuid kuni käesoleva hetkeni ei ole võlgnik kohustist täitnud ja nõuet rahuldanud. Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt järgnevad summad: põhivõlgnevus 8791,23 krooni ja viivised summas 32400,08 krooni (arvestatud hagiavalduse esitamise hetke seisuga). Vastavalt lepingus kokkulepitud viivise suurusele on viivisearvestus järgmine: võla põhisumma x viivitatud päevade arv x 0,15 % : Võlgnevus Viivituse periood (2457 päeva) Viivis 8791,23 krooni 24.09.1998-17.06.2005 32400,08 krooni Hageja on arvestanud viiviseid alates lepingu lõpetamisest kuni hagiavalduse esitamiseni. Tegutsedes heas usus, palub hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 8791,23 krooni. Hagi ei ole aegunud, hagi esitati kohtusse 29.06.2005. Kohtukulud palub jätta kostja kanda. Hageja tõendid:. QGS Leping 10028351, arve 0031773, üldtingimused, teade lepingu lõpetamisest 21.08.2000, teade nõude loovutamise kohta, võlateatis. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu põhjusel, et hagi on aegunud. Nõudeõigus on tekkinud enne 01.07.2002 ning kooskõlas VÕS RaksS § 9 lg 2 on nõue aegunud. Aegumise tõttu palub kostja jätta hagi rahuldamata. Kostja tõendeid ei esitanud. Kohtu põhjendused TsMS § 4 lg 2 järgi määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise ning § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolt esitatud ajaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ning lg 2 järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja millise tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti ja lg 2 järgi esitavad tõendeid menetlusosalised. TsMS § 230 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. VÕSRS § 11 järgi kohaldatakse enne 01.07.2002 tekkinud võlasuhtele senikehtinud seadust. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu ja seaduse sätetele ja TsK § 174 alusel ei ole lubatud ühepoolne kohustuse täitmisest keeldumine. Märgitud ajal kehtinud TsÜS § 60 lg 1 järgi on tehing õigustoiming, mis on suunatud tsiviilõiguste ja kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. TsK § 190 järgi võis kohustuse täitmist tagada vastavalt lepingule leppetrahviga (trahv, viivis) ning § 191 lg 1 järgi on leppetrahv /trahv, viivis/ seaduse või lepinguga
kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustutud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Alates 01.07.2002 kehtiva VÕS § 94 järgi võib viivitusintressi nõuda lepingus sätestatud määras. Kuni 30.06.2002 kehtinud TsÜS 113 lg 1 oli hagi aegumise üldine tähtaeg 10 aastat. VÕSRakS § 9 lg 1 kohaselt tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 1. juulit 2002 ning lg 2 järgi kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002. 01.07.2002 kehtiva TsÜS § 146 lg 1 tulenevalt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat ning § 136 lg 1 järgi määratakse tähtpäeva saabumine tähtaja või kindlaksmääratud sündmusega ning lg 2 alusel kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase kuu vastaval päeval. Hagi kostja vastu on kohtusse esitatud kuni 31.12.2005 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku järgi 29.06.2005. Hagi kostja vastu tuleneb pooltevahelisest lepingu rikkumisest, mida kostja ei vaidlustanud, seega on hagi esitatud kohtule kooskõlas alates TsÜS § 142 lg 1 ja 146 lg1 ning VÕS RakS § 9 lg 2 tulenevalt 3-aastase aegumistähtaja jooksul ja hagi ei ole aegunud ning kostja taotlus jätta hagi aegumise tõttu rahuldata, ei ole põhjendatud ja jääb rahuldamata. Kuivõrd kostja ei ole hagi asjaolusid vaidlustanud, siis tuleb eeldada TsMS § 230 lg 2, 4 järgi, et kostja on omaks võtnud selle, et tal oli AS Tele 2 Eesti (AS Ritabell õigusjärglane) sõlmitud QGSM leping, mille alusel pakkus AS Tele 2 Eesti kostjale telekommunikatsiooniteenust ja kostja kohustus saadu eest tasuma regulaarselt vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt kooskõlas lepingu ja Q-GSM mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimustega/üldtingimused/ ja mille kohaselt oli arvete tasumise tähtaeg vastavalt 15 päeva nende esitamisest. Leping on sõlmitud 27.05.1998 nr 10028351, mille kohta on hageja esitanud ka vastava lepingu koopia ja lepingu lisaks olevate üldtingimuste koopia. Kostja ei ole vaidlustanud ka asjaolu, et ta on jätnud oma lepingulised kohustused summas 8791,23 täitmata, st et ei ole nõuetekohaselt tasunud talle osutatud teenuste ja selle kohta esitatud arvete eest, samuti ei ole vaidlustanud asjaolu, et ta on viivituses ja et AS Tele 2 Eesti on lepingu temaga lõpetanud ennetähtaegselt 21.08.1998. Nii tuleb kooskõlas TsMS § 230 lg 2, 4 eeldada, et seisuga 24.09.1998 oli kostja võlg AS Tele 2 Eesti ees 8791,23 krooni ning et kostja oli viivituses perioodi eest 24.09.1998-17.06.2005 so 2457 päeva ja et leping on Tele 2 Eesti AS poolt kostjaga lõpetatud. Viimase kinnituseks on hageja esitanud ka vastava teate 21.08.1998. Eeltoodu alusel leiab kohus, et käesolevas asjas on tõendatud, et kostja on rikkunud pooltevahelist lepingut sellega, et ei ole täitnud oma kohustust tasuda lepingu partneri eest tema poolt osutatud teenuste eest ja on olnud sellega viivituses. Kostja ei ole vaidlustanud ka asjaolu, et võlg oleks tasutud, samuti ei ole kostja vaidlustanud, et nõue on üle läinud hagejale. Seega tuleb eeldada TsMS § 230 lg 2, 4 alusel nende asjaolude omaksvõttu kostja poolt ja seega nende asjaolude tõendatust. Nõude omandamise kohta on hageja esitanud ka vastava Tele 2 Eesti AS teatise 20.04.2005 kostjale, millest nähtub, et Tele 2 Eesti AS on oma nõude summas 8791,23 krooni loovutanud hagejale koos kõrvalnõuetega. Kostja ei ole vaidlustanud viivise määra, mida hageja nõuab 0,15% ulatuses võlalt ja mis teeb küll rohkem kui 8761,23 krooni, kuid hageja üle põhivõla viivist ei nõua, mistõttu tuleb TsMS § 230 lg 2, 4 alusel lugeda tõendatuks viivis suuruses 8761,23 krooni. Nõudeõigus Tele 2 Eesti AS-le on OÜ-le AF üle läinud 20.04.2005 (teatis nõude loovutamise kohta) ning see on lubatav alates 01.07.2002 kehtiva VÕS 164 lg 1 järgi, mille kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) ning lg 2 järgi astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv.
Eeltoodu alusel on AFOÜ kui nõude omandaja hagi põhjendatud ja tõendatud ja kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks TsK § 173, 174, TsK § 190, 191 lg 1 VÕS § 164 lg 1, 2, § 170 alusel välja mõista põhivõlg 8791,23 krooni ja viivis põhivõla ulatuses 8791,23 krooni. Kuivõrd tsiviilasi on algatatud enne 01.01.06 (hagi esitatud 29.06.05) tuleb kohtukulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele kohaldada varemkehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Kooskõlas TsMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 tuleb hageja kohtukulud ja õigusabikulud jätta kostja kanda. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 1400 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse ja tasu õigusabi eest summas 879,12 krooni, mis on 5% hagi rahuldatud osalt. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks kohtukulude katteks välja mõista 2279,12 krooni Hageja tasus kostjale hagimaterjalide kättetoimetamiseks täituri vahendusel ka vastava tasu, kuid kohtul õnnestus hagimaterjal kostjale kätte toimetada siiski täituri abita, mistõttu on hagejal võimalus taotleda tasutud täituritasu tagastamist vastava avaldusega. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.