Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Edasikaebamise kord

Kostjad võivad tagaseljaotsuse peale esitada kaja Viru Maakohtule 14 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kui nende tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Hageja nõue ja põhjendused Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt kostja D. P.sõlmis 01.10.1998.a õppelaenu saamiseks AS-iga H. õppelaenulepingu nr S000037287. Lepingu alusel laenutas pank laenusaajale 28000 krooni, mis kanti laenusaaja kontole üle kolmes osas: 01.10.1998.a 6500 krooni, 02.02.1999.a 6500 krooni ja 22.10.1999.a 15000 krooni. Laenusaaja kohustus tasuma õppelaenusummalt pangale intressi 5% aastas. Lepingust tulenevate kohustuste täitmist tagavad käendusega vastavalt HaS § 36 1 lg 5 kostjad A. I., K. L. ja D. S. nende ja panga vahel 01.10.1998 ja 21.10.1999.a sõlmitud käenduslepingute alusel. Käendaja A.I. ja K. L. vastutus on piiratud 15000 krooniga, käendaja D. S. vastutus on piiratud 13000 krooniga. Laenusaaja eksmatrekuleeriti Narva Kaubanduskoolist. Tulenevalt nimetatud asjaolust ning juhindudes HaS § 36 4, tekkis laenusaajal kohustus hakata laenusummat pangale tagasi maksma. Kuna laenusaaja ega käendajad ei täitnud nõuetekohaselt oma lepingulisi kohustusi, nõudis pank, tuginedes HaS § 36 2 lg 1, hagejalt riigitagatise rakendamist 29952,78 krooni suuruses summas ning hageja tasus pangale kogu kostjate poolt võlgnetava summa. Kui riik hagejana on eelnimetatud kohustuse panga ees täitnud, tekib tal HaS § 36 2 lg 2 järgi nõudeõigus tema poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. Haridus- ja Teadusministeerium teavitas 11.05.2005.a kirjas nr 10.1.5/4872 laenusaajat võlausaldaja vahetumisest ning palus tal võlgnevus tasuda hiljemalt 18.05.2005.a. Laenusaaja oma kohustust täitnud ei ole. haridus- ja Teadusministeerium pöördus kirjadega ka käendajate poole. Lähtuvalt kehtinud TsK § 222 lg 1 kui võlgnik ei täida kohustust või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreditorile sellega tekitatud kahjud. Antud juhul on hagejale tekitatud kahju 36483,98 krooni, mis sisaldab põhivõlga ja intressi. Tulenevalt HaS § 36 2 lg 3 tasutakse riigi poolt krediidiasutusele tasutud summalt 5% aastas. Eeltoodu põhjal on intressi ajavahemikus 13.05.2001 kuni 30. august 200 kogunenud järgmiselt: põhivõlg 29952,78 krooni, sellest ühe päeva intress 4,16 krooni. Selles ajavahemikus on viivitatud 1570 päeva, intress on 6531,20 krooni. Seisuga 30.08.2005 on hageja nõude suuruseks 36483 krooni ja 98 senti, millest põhivõlg moodustab 29952,78 krooni ja intress 6531,20 krooni. Hageja tasus hagi koostamise ja esitamise eest advokaadibüroo Amos arve alusel õigusabikulud summas 1200 krooni. Hageja põhjendades oma nõudeid TsK § 173 lg 1,§ 207, § 222 lg 1-2, § 272; HS § 362 lg 2-3, TsMS § 60 lg 1, VÕS RakS § 11, ÕTÕLS § 30 ning palub välja mõista D. P. ́elt Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu kasuks 36483 krooni 98 senti, millest solidaarselt koos A. I. ja K. L. ́iga 15000 krooni ning solidaarselt koos D. S. 13000 krooni ning välja mõista solidaarselt kostjatelt .P. ́elt, K.L. ́ilt ja D. S. ́ilt hageja kasuks kohtukuluna riigilõiv krooni ja õigusabikulud 1200 krooni. Kostja vastuväited ja nende põhjendused Kohus saatis 17.11.2005 kostjatele hagiavalduse ärakirjad koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjaid esitama kirjalik vastus 30 päeva jooksul alates hagiavalduse kättesaamise päevast. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõuded said kostjad kätte 28.11.2005. Rahvastikuregistri andmetel suri kostja A. I.25.10.2001.a. Kostjad kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostjaid hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused Kohus tutvunud hagiavaldusega ning uurinud ära tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus.

Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohus võib hageja taotluse või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostjate poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostjad vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et nendel ei ole vaidlust hagi üle, mistõttu kuulub hagi rahuldamisele kohtu haginõude 29952,78 krooni ulatuses ning intress 6531,20 krooni. Vastavalt TsMS § 444 lg 1 kirjeldava osa võib jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Hagi on tõendatud tsiviilasja kirjalike tõenditega ning õiguslikult põhjendatud VÕS §§ 76 lg 1, 101 lg 1 p 1, 108 lg 1 ja 208. Kostjatelt kuulub hageja kasuks solidaarsele väljamõistmisele võlgnevus 36483,98 krooni. Menetluskulud Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 2800 krooni, mis vastavalt TsMS § 166 lg 1 kuulub väljamõistmisele kostjalt. Kohus teeb tagaseljaotsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS § 142 lg 2, § 407 lg 1, 3, § 415, § 416, § 442, § 444 lg 1, § 468 lg 1 p 2.

Natalja Losevtsova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.