Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

reageerinud. Pärast seda pöördus hageja OÜ-sse E juriidilise abi saamiseks, kust samuti saadeti kostjale kiri. Ka sellele kostja ei vastanud. Kostja vastus Kohtule 18.06.2007. a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja võlakirjast on näha, et kostja jättis hagejale tagatiseks sülearvuti Toshiba. 10.08.2006. a ei saanud kostja oodatavat tulu ja pöördus hageja poole palvega pikendada laenu tagastamise tähtaega. Kostja palvele vastas hageja paljude tunnistajate juuresolekul, et kostja võib üldse mitte laenu tagastada hagejale ja hageja jätab laenu tagastamise kohustuse täitmise asemel endale kostja sülearvuti Toshiba, mis oli kostja poolt jäetud tagatiseks. 2006. a oktoobri lõpus sai kostja oodatud tulu ja tunnistajate juuresolekul pakkus hagejale raha ja tagastada sülearvuti Toshiba kostjale. Kostja ettepanekule vastas hageja, et laenu tagastamise aeg on möödas ja sülearvuti läks hageja omandisse. Pärast hageja sellist vastust ostis kostja endale teise arvuti ja leiab, et ei pea hagejale laenu tagastama pärast seda, kui hageja soovis võla tagastamise asemel sülearvutit. Kohtuistung Kohtuistungil 22.10.2007. a hageja jääb haginõude juurde. Hageja ei soovi kostja sülearvutit endale, vaid soovib laenu tagastamist. Hageja nõudis kostjalt raha tagastamist, kuid kostjal raha polnud ja siis sai hageja kostjalt sülearvuti tagatiseks. Tagatiseks saadud arvutit hageja ei vaja ega ole seda kasutanud. Arvuti väärtus ei kata ka kostjale laenatud summat. Kostja seletuse kohaselt ei saanud ta oodatud tulu sel ajal kui laenu tagastama pidi. 2006. a oktoobri lõpus oli kostja valmis sülearvuti tagasi võtma, kuid hageja vastas, et see on tema oma. 2006. a soovis hageja arvutit endale, kuid 2007. a mõtles hageja ümber. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja, kostja, kostja esindaja ja tunnistaja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Poolte vahel ei ole vaidlust, et 10.06.2006. a sõlmisid pooled laenulepingu, mille alusel sai kostja hagejalt laenu summas 10 000 krooni. Võlaõigusseadus (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostja hagejale laenusummat ei tagastanud. 10.07.2006. a kostja tunnistas kohustuse olemasolu hageja ees ja allkirjastas võlatunnistuse. Kostja kohustus tagastama 11 000 krooni hagejale 10.08.2006. a, kohustuse täitmise tagamiseks andis kostja hagejale tagatiseks sülearvuti Toshiba (tl 5-6). VÕS § 30 lg 1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Võlatunnistuse andmise tagajärjeks on tõendamiskoormise muutmine selle ülekandmisega võlgnikule. Käesolevas vaidluses peab seega kostja tõendama, et tal võlga ei ole või on kohustus lõppenud. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud, et tal hageja ees võlgnevust ei ole. Kostja hinnangul sai hageja kohustuse täitmise tagatisena sülearvuti Toshiba, seega on kohustus täidetud. VÕS § 98 lg 1 kohaselt kui isik peab oma kohustuse täitmiseks andma tagatise, ilma et

tagatis oleks täpselt määratletud, või kui tagatise andmine on õiguslike tagajärgede tekkimise tingimus, võib tagatise andja valida tagatise liigi. Tagatis peab piisavalt tagama kohustust ning vajadusel ka intressi ja kulutusi ning võlausaldajal peab olema võimalus tagatis raskusteta rahaks teha. Asjaõigusseadus (AÕS) § 282 lg 1 kohaselt käsipant tekib asja valduse üleandmisega pantijalt pandipidajale, kui nad on pandi seadmises kokku leppinud. Poolte vahel ei ole vaidlust, et 10.07.2006. a andis kostja hagejale üle sülearvuti valduse. Kostja vastuväite kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 2006. a oktoobris kokkulepe, et sülearvuti jääb hagejale, käesoleval hetkel puudub kostjal huvi sülearvuti tagasisaamiseks, kuna kostja on juba endale soetanud uue arvuti. Kohtu hinnangul ei lõppenud kostja kohustus hageja ees oktoobris 2006. a. AÕS § 292 lg 1 kohaselt pandipidaja nõude rahuldamine toimub panditud asja müügiga ning lg 2 kohaselt pandipidajal tekib panditud asja müügi õigus, kui pandiga tagatud nõue ei ole selle nõude kohaselt täidetud. AÕS § 292 lg 3 kohaselt enne müügiõiguse tekkimist sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt pandipidaja omandab panditud asja pandiga tagatud nõude rahuldamiseks, on tühine. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja ei täitnud oma kohustust tähtaegselt, s.o ei tagastanud laenusummat 10.08.2006. a. Seega tekkis hagejal pandieseme müügiõigus. Kohus leiab, et pandipidaja ei ole kohustatud kasutama oma nõude rahuldamiseks pandi abi ning võib nõuda kohustuse täitmist ka üldises korras, s.h. pöörduda hagiga kohtusse. Käesolevas vaidluses ei soovi hageja pandieset ise omandada ega müüa, vaid nõuab kostjalt kohustuse täitmist. Pooled ei vaidle selle üle, et käesolevaks hetkeks on sülearvuti väärtus ka oluliselt vähenenud. Kohus on seisukohal, et hageja ja kostja vahel ei sõlmitud oktoobris 2006. a kokkulepet hageja poolseks pandieseme omandamiseks ning tunnistaja sellekohased ütlused tuleb nende ebausaldusvääruse tõttu jätta tähelepanuta. Kohtule on esitatud hageja 06.02.2007. a kiri kostjale (7-8) ja hageja 15.02.2007. a kiri kostjale (tl 9) ning OÜ E kiri kostjale (tl 10-11). Eelnimetatud tähitud kirjad on saadetud kostja kodusele aadressile, mis on kostja elukohaks ka käesoleva kohtumenetluse ajal. Kostja kirjadele vastanud ei ole. Kirjadest nähtub üheselt, et hageja ei pea kostja kohustust täidetuks. Juhul kui kostja hinnangul oli kohustus lõppenud, oleks kohtu hinnangul olnud kostja õigus hagejale sellekohane vastuväide esitada. Kostja seda ei teinud, kuigi kirjadelt nähtuvad selgesti nii hageja postiaadress kui sidevahendite numbrid. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 11 000 krooni. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud (s.h riigilõivu 1 000 krooni ja tunnistajatasu) täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.