Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Tsiviilasja number 2-07-34038 Otsuse tegemise aeg ja koht 24.10.2007, Rapla Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa Tsiviilasi OÜ Märjamaa 1. Mootoritehase avaldus pankroti väljakuulutamiseks Kohtuistungi toimumise aeg 18.10.2007 Menetlusosalised ja nende esindajad võlgnik OÜ Märjamaa 1.Mootoritehas, reg.nr 11273072, Märjamaa, Välja 4-4, võlgniku esindaja juhatuse liige Alla Jürissalu, ajutine haldur Maie Klemmer Resolutsioon Kuulutada välja OÜ Märjamaa 1.Mootoritehase pankrot 24.10.2007 kell 09.00. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 13.11.2007 kell 15.00 Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajas, Rapla, Sauna 5. Nimetada pankrotihalduriks Maie Klemmer (isikukood xxxxxxxxxxx, Rapla, Tallinna mnt 12, Gaius Õigusbüroo). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest . Asjaolud Võlgnik on sattunud makseraskustesse, mis tänaseks on välja kujunenud maksejõuetuseks ning maksejõuetus ei ole ajutine tulenevalt võlgniku majanduslikust olukorrast. Käesolevaks ajaks on majandustegevus lõpetatud ning seisuga 31.08.2007 on võla suurus 565 553.- kr ja vara puudub. Võlgniku esindaja Alla Jürissalu palub välja kuulutada võlgniku pankroti. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et võlgniku pankrot kuulub väljakuulutamisele.
Ajutise pankrotihalduri Maie Klemmeri aruandest nähtub, et võlgnikul on rahalisi vahendeid kassas 737,95 kr, nõuded ostjate vastu moodustavad 44 510,44 kr. Raamatupidamise kontode võrdlusel nähtub osaliselt nõuete vastastikkus, seega jääb tasaarvlemise võimalus. Osa ühingu omanduses on kaubik Dodge, 1995, bilansiline ostuhind 29 000.- kr. Kaubik ei ole sõidukorras mootoririkke tõttu. Kaubiku väärtus seega 15 000 – 20 000.- kr. Muu bilansijärgne põhivara ja käibevara võlgnikul puudub. Ajutine haldur on üles kirjutanud allesjäänud vara: lauad, valgustid, mitmesugused tööriistad (näpitsad, metallalused mootorite mähkimiseks) ja leiab, et need on vähese tõenäosusega realiseeritavad, kuna on kasutuskõlblikud vaid spetsiifiliseks otstarbeks (mootorite mähkimine). Tervikvara väärtuseks ca 20 000 – 30 000.- kr. Võlad 1) maksuvõlgnevus Maksuameti andmetel seisuga 07.09.2006 303 321.- kr. Sellest sotsiaalmaks 134 926.- kr, käibemaks 119 747.- kr, tulumaks 42 060.kr, kogumispensioni maksed 4263.- kr, töötuskindlustusmaksed 2099.- kr, tulumaks 225.- kr. Seisuga 24.09.2007 maksuvõla suurus 320 800.- kr. 2) võlad hankijatele seisuga 07.09.2007 bilansijärgne 188 218.- kr. 3) võlad töövõtjatele seisuga 07.09.2007 bilansijärgne 70 723.- kr. Kokku võlgade suurus 579 741.- kr. Võlgnik on oma majandustegevuse mootorite mähkimine, valgustite tootmine lõpetanud, kuna juhatuse liikmed ei näe maksejõuetusest väljapääsu ja leiavad, et tootmise jätkamine suurenaks kahjumit ja võlaseisu. Ajutise halduri poolt teostatud võlgniku senise majandustegevuse finantsanalüüsi põhjal saab teha
järelduse, et senise tegevusstrateegiaga ei ole võimalik võlgnikku makseraskustest välja viia ja seega on juhatuse liikmed teinud õige otsuse. Osaühingu bilansiandmete majandusnäitajate
järgi
on
puhul
ettevõtte on
omakapital
juhatuse
negatiivne
kohustus
ja
täiendavate
selliste meetmete
tarvituselevõtmiseks või pankrotiavalduse esitamiseks. Järeldus – võlgnik on maksevõimetu. Finantsanalüüsist nähtub äri- ja tegevuskulude suur osakaal, mis on tingitud samade mootorite ostmisest-müümisest ainsale tarnijale AS Koneskole. Kuigi mootorite mähkimise eest lisandus müügihinnale tegevuskulu, suurenes vastavalt ka
käibemaksukohustus.
Tootmise
alustamisel
oli
arvestatud
kõrgema
tööviljakusega, kuid töötajad ei jõudnud plaanitud norme täita. Osa töötajaid olid sageli lastega haiguslehel, mistõttu tootmine vähenes. Töötamiseks tuli läbida väljaõpe ca 2 nädalat. Tagasilöök tuli, kui töötajad omandasid ühe mootoritüübi mähkimise, samas AS Konesko asendas selle mootoritüübi teisega, mille mähkimiseks tuli ümber õppida. Kuigi juhatuse liikmete arvates oli raskuste tekkimise peapõhjuseks tööjõukaadri voolavus ja vilunud oskustega töötajate mitteleidmine, leiab ajutine haldur, et ettevõttes antud tootmise organiseerimisel ei ole
eelnevalt
piisavalt
tehtud
finantsmajanduslikku
analüüsi.
Sellise
tegevusstrateegiaga oli võetud majandusrisk. Ajutine haldur on välja selgitanud, et võlgniku makseraskused algasid 2007.a maikuus, igakuiste maksudeklaratsioonide järgi on tehtud viimased maksude tasumised 26.04.2007. Juhatuse liikmed on selgitanud, et seejärel loodeti veel tootmisel jätkata ja maksevõlgnevusi kustutada, kuid algasid töötajate puhkused ja peale puhkust andsid mitmed töötajad lahkumisavalduse, misjärel töö jätkamine muutus majanduslikult mõttetuks.
Ajutine pankrotihaldur leiab, et võetud majandusrisk ei õigustanud ja ei täheldanud juhatuse liikmete kuritegu või rasket juhtimisviga. Äriühingu raamatupidamine on nõutavas korras. Võlgnik on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutine. Kuna võlgnik on pankrotimenetluse ajaks oma tegevuse lõpetanud. Võlgnikul puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Olemasolev allesjäänud vara on märkimisväärse turuväärtuseta ja vara müügi läbiviimsega kaasnevad kulutused, mistõttu pankrotimenetluse läbiviimisel ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks.
Ajutisel halduril tuleb vormistada võlgniku töötajate saamatajäänud
töötasu osas Töötukassast hüvituse taotlemine.
Pankrotiseaduse § 31 lg 1 sätestab, et kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. ÄS § 176 kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS § 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama kas osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel,
et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole
osakapitalist ja vähemalt ÄS § 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali
minimaalse suuruse või otsustama osaühingu lõpetamise,
ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või esitama pankrotiavalduse. ÄS § 180 lg. 51 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse.
Ajutise halduri aruandega ja sellele lisatud dokumentidega leidis kohtuistungil tõendamist, et võlgnik on teeninud majandustegevuse käigus üksnes kahjumit. Võlgniku majandustegevus on käesolevaks ajaks lõppenud. Võlgade suurus on üle 500 000.- kr ning olemasoleva realiseeritava vara väärtus ca 20 000.- kr. Seega võlgniku puhul on tegemist maksejõuetu ettevõttega ning maksejõutus ei ole ajutine. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on puudulik finantsmajanduslik analüüs, mis ei õigustanud võetud majandusriski. Juhatuse liikmete kuritegu või rasket juhtimisviga ei tuvastatud. Seega leiab kohus, et võlgnik on maksejõuetu ning tema pankrot tuleb välja kuulutada. Puuduvad kaalukad põhjused võlgniku pankroti välja kuulutamata jätmiseks.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.