Tallinna linna hagi M. I (I, praegu K) ja G. I vastu vanema õiguste äravõtmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Linnakohtu 28.11.2005 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
M.I ja kolmanda isiku apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
11.10.2007, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Tallinna linn, esindaja Ülle Laidvee kostja M. I, tema esindaja Natalia Lausmaa; kostja G. I;
RESOLUTSIOON
1.Jätta muutmata Tallinna Linnakohtu 28.11.2005 otsus osas, milles kohus rahuldas hagi M. I vastu xx.xx.xxxx sündinud S. I suhtes vanema õiguste äravõtmiseks.
2.Tühistada Tallinna Linnakohtu 28.11.2005 otsus osas, milles kohus rahuldas hagi G. I vastu ja jätta hagi G. I vastu rahuldamata.
3.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
4.Välja mõista riigieelarvest 2478 (kaks tuhat nelisada seitsekümmend kaheksa) krooni, sh käibemaksu 378 krooni Advokaadibüroo Natalia Lausmaa kasuks riigi õigusabi osutamise eest advokaat Natalia Lausmaa poolt. Ringkonnakohtu otsuse peale võivad pooled esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates vandeadvokaadi vahendusel. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.M.I, olles abielus G. I, on sünnitanud kolm last: S. I sünd xx.xx.xxxx, T. M (endine I) sünd xx.xx.xxxx ja S. I sünd xx.xx.xxxx. Esimese kahe lapse s.o S. I ja T. M (endine I) suhtes võttis Tallinna Linnakohus 04.09.2000 M. I ja G.I ära vanema õigused. S. I on siiani olnud oma emapoolse vanaema seaduslikul eestkostel ja T.M on siiani Tallinna Lastekodu kasvandik.
2.2004 maikuus laekus Tallinna Kesklinna Valitsuse Sotsiaalhoolekande osakonda esildis Lääne-Tallinna Keskhaigla Pelgulinna Sünnitusmaja naistenõuandlast, millest selgus, et M.I sünnitas xx.xx.xxxx tütre ning nii ema kui laps vajavad pikaajalist järelvalvet ja ravi. M. I ei olnud ennast õigeaegselt rasedusega arvele võtnud ning oli raseduse ajal arsti
külastanud ainult kahel korral. M.I diagnoositi 7.-ndal raseduskuul süüfilis, kuid haigust ema ravima ei asunud, seetõttu paigutati 31.05.2004 ema ja laps vastsündinute osakonnast koheselt ravile Lääne-Tallinna Keskhaigla Merimetsa nakkuskeskusesse. Sünnitusel täheldasid arstid, et lapse looteveed on rohelised, mis annab tunnistust asjaolust, et ema on raseduse ajal pidevalt alkoholi tarvitanud. Arstide sõnul oli laps sündides väga väike ja nõrk ning ta vajas kohe peale sündi täiendavalt hapnikku. Samuti diagnoositi nii emal kui lapsel kehvveresust, mis üldjuhul on tingitud halvast ja vähesest toitumisest. 03.06.2004 väitis M. I Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitsetöötajatele, et kolmanda lapse isaks on J. K. Kostja järjekordne elukaaslane on eelnevalt viibinud kinnipidamiskohas ning käesoleval ajal on ta ilma kindla elu- ja töökohata, alkoholi kuritarvitav, nägemispuudega abielumees. Nii kostja kui ka lapse väidetav isa olid veendunud, et nad suudavad lähiajal iseseisvalt vormistada vajalikud dokumendid poolte abielulahutusteks, lapse sünnidokumendid ning leiavad lapse hooldamiseks ja kasvatamiseks sobiva elamispinna. 09.06.2004 kontrollisid Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitse- ja noorsoopolitsei töötajad kostja ja tema elukaaslase olemasolevaid elamistingimusi aadressil x Tallinn, hinnates nende sobilikkust vastsündinule. Tegemist oli poollagunenud, ilma elektrita puumajaga, mille olid omavoliliselt ja ebaseaduslikult hõivanud kriminogeenne kogukond: narkomaanid, alkohoolikud, vanglast vabanenud isikud jmt. Kodus oli J. K ja tema abikaasa L, kes mõlemad olid silmnähtavalt alkoholijoobes. Pimeda ja lagunenud koridori lõpus olevas väikeses külmas kütmata toas olid olemas lapsevoodi ja kapis mõningad lasteriided. 12.08.2004 kui lapse ravi oli haiglas lõppenud, paigutati ta Tallinna Lastekodu Imikute- ja Puuetega laste keskuse turvarühma, kuna M.I ja tema elukaaslane ei olnud suutnud luua lapse vastuvõtuks vajalikke elamis- ja olmetingimusi. 30.08.2004 andsid M. I ja tema elukaaslane J.K omapoolse nõusoleku koostööks MTÜ Lapsele Oma Kodu sotsiaaltöötajatega - selgitamaks välja vanemate suutlikkust lapsele vajaliku hoolduse ja turvalisuse tagamiseks kodus. MTÜ Lapsele Oma Kodu sotsiaaltöötajad Hannes Vetik ja peretöötaja Tiiu Raid töötasid perega ajavahemikul 21.10.2004-31.01.2005. Pere oli sotsiaaltöötajate kõrgendatud tähelepanu all, kelle poolt oli läbiviidud mitmeid vestlusi, nõustamisi, kodukülastusi jmt. Tehtud töö tulemusena selgus, et M.I ja tema elukaaslasel J.K on tõsised probleemid alkoholi liigtarbimisega, nad vahetavad tihti elukohti, mida kasutavad ainult asotsiaalsete eluviisidega inimesed ning neil puuduvad ühiskonna poolt aktsepteeritud sotsiaalne toimetulek ning vanemlikud ressursid lapse hooldamiseks ja kasvatamiseks. Kostja M. I ei suuda koos elukaaslase J. K kindlustada oma tütrele turvalist kodu ega ole suuteline võtma lapsevanemana vastutust lapsele nõuetekohase hoolduse ja kasvatuse kindlustamisel. 25.01.2005 kontrollisid Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitse-ja noorsoopolitsei töötajad täiendavalt kostja M. I ja tema elukaaslase J. K olemasolevaid elutingimusi pere järjekordselt uues elukohas aadressil x, Tallinn. Ühekordse, ilma elektri ja veeta puumaja tillukeses toas viibisid alkoholi jääknähtudega M.I ja J. K ning nende kõrval põrandal magas 3-liikmeline alkoholijoobes väike seltskond nn külla tulnud ja öömajale jäänud sõbrad. Kostja M. I olid näkku peksmise tagajärjel tekkinud suured verevalumid. Toas olevatel üksikutel vähestel esemetel sibasid ringi prussakad ning maja üldkoridor, mida elanikud kasutavad ühtlasi ka tualettruumina haises vängelt väljaheidete järgi. Vaatamata kostja M.I ja tema elukaaslase J. K muutumatule elustiilile, on lastekaitsetöötajate poolt kahel korral väljastatud M. I külastusluba lapse külastamiseks turvarühmas. Pere on seda küll harva kasutanud, kuid siiski nn kainetel perioodidel on nad last lühiajaliselt külastanud. Paraku on see ka kõik, mida kostja M. I on koos elukaaslasega
reaalselt suutnud oma kolmanda lapse, tütar S.I, suhtes teha.
8.M.I abielu oma abikaasa G. I lõppes faktiliselt 1990, varsti peale esimese lapse S. I jätmist vanaema hoolde. Nimetatud ajast alates puuduvad andmed kostja G.I asukoha suhtes. M.I lahutas oma abielu G. I Tallinna Perekonnaseisuametis xx.xx.xxxx (abielulahutuse akt nr xxx) s.o kuu aega hiljem peale viimase lapse sündi. Arvestades ülaltoodut ja lähtudes asjaolust, et kostjad kuritarvitavad alkoholi, avaldavad oma asotsiaalse elustiiliga lapsele kahjulikku mõju eeskätt oma hoolimatu suhtumisega lapse õigusele kasvada oma kodus, mis võib pidurdada lapse normaalset arengut, palus hageja kostjatelt ära võtta vanema õigused nende alaealise tütre S. I suhtes. Kostja M.I vastuväited
9.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta nõue rahuldamata. Kostja on lahutatud oma lapsest tema tahte vastaselt ja pettust kasutades. Kostja leidis, et ta suudab ja soovib koos lapse bioloogilise isa J. K oma last kasvatada. Kostja kodu on korras ja puhas ning lapse koju tulekuks ette valmistatud. Kostja elukaaslasel on püsiv sissetulek invaliidsustoetuse näol. Last kasvataval kostjal on õigus nii peretoetusele kui ka toimetulekutoetusele. Kostja ei tunnistanud hagi ka põhjusel, et pere vaesus, perekonnaseisuametis registreerimata kooselu, isa eelnev viibimine kinnipidamiskohas ja tema nägemispuue ei saa olla lapse äravõtmise põhjuseks. Hageja esitatud tõendid kostja vastu on moonutatud. Kostja elab praegu Tallinna linnale kuuluvas korteris aadressil x. Puumajas on vesi ja tualett koridoris, maja ise on välisel vaatlusel hästi säilinud.
10.Kostja G.I kohtule kirjalikult ei vastanud ja istungile ei ilmunud. Esimese astme kohtuotsus ja selle põhjendused
11.Tallinna Linnakohus rahuldas hagi. Perekonnaseadus (edaspidi PKS) § 50 lg 1 kohaselt vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda ja sama paragrahvi lg 4 kohaselt ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega. Vanematel on laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Hagimaterjalidest nähtub, et M. I on abielus G. I ja seepärast xx.xx.xxxx sündinud S. I sünniakti on isana sisse kantud G. I, mitte lapse bioloogiline isa J.K, kes on kostja M. I elukaaslane. Antud kanne tuleneb PKS § 39 lg-st 1, mille kohaselt laps, kes on sündinud või eostatud vanemate abielu kestel, loetakse põlvnevaks mehest, kes on lapse emaga abielus.
12.Kostjad ei ole esitanud ühtegi asjaolu, mis kinnitaksid vanemate osavõttu lapse kasvatamisel ja hoolitsemisel. Asjaolu, et laps on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest tema kasvatamisel on kinnitanud kõik tunnistajad kohtuistungil. Tunnistajad on teadlikud kostjate kodusest olukorrast, milles laps ei saa kasvada, vanemate hoolimatusest lapse kasvatamisel ja vanemakohustuste täitmata jätmisel. Eeltoodut arvestades asus kohus seisukohale, et hageja nõue esitatud kujul on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus võib vanema õigused ära võtta ühe vanema, eestkostja või eestkoste asutuse nõudel TsMS § 54 kohaselt ja sellise nõude on hageja esitanud kostjate vastu. Kohus jõudis järeldusele, et hagis toodud asjaolud, et kostjad hoiavad kõrvale lapse kasvatamisest, tarvitavad alkoholi ja ei tööta, on vanema õiguste äravõtmine põhjendatud. Kohus leidis, et kuna kostjad kuritarvitavad alkoholi, avaldavad lapsele kahjulikku mõju oma hoolimatu suhtumisega lapsesse, on põhjendatud hagi rahuldamine M. I suhtes PKS § 54 lg 1 p l ja p 4 alusel ja G.I lisaks eeltoodule PKS § 54 lg 1 p 5 alusel. Kostja apellatsioonkaebuse põhjendused
13.M.I palub tühistada 28.11.2005 kohtuotsuse materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja protsessiõiguse rikkumise tõttu. Kohus jättis arvestamata, et Tallinna Linnavalitsuse hagi oli esitatud vale kostja vastu. G.I elab lapse S.I emast M. I lahus juba alates 1990-ndate aastate algusest. Sellest ajast peale pole nad kordagi kohtunud. Seetõttu ei saa G. I olla ka S.I
isa, kelleks on tegelikult M.I elukaaslane J.K. Lapsel on õigus oma lihastele vanematele, olgugi et nad on vaesed ja et nende varasem elu pole vastanud ühiskonnas tunnustatud normidele. Laps on neilt ära võetud nende vaesuse ja sotsiaalse kuuluvuse tõttu, mis ei vasta ühiskonnas avalikult soovitule ja selle alusel kujunenud tarbimis- ning edumudelile. Antud juhul on lapse äravõtmisel genotsiidi tunnused. Kohtuistungitel pidi kohus märkama kostja ja tema poolel kaasatud kolmanda isiku vähest kogemust analüütilises mõtlemises ning selges eneseväljendamises, kuid ei pakkunud neile riigi õigusabi korras advokaati ega selgitanud piisavalt arusaadavalt ka ise kohtumenetluse protseduurilisi reegleid. Kohus hindas M.I ning J. K alkoholi kuritarvitajateks üksnes nende majanaabrite elukommete ning sotsiaalametnike ütluste põhjal. Kummagi apellandi puhul pole ekspertiis alkoholijoovet ega alkoholisõltuvust tuvastanud, sest ekspertiisi pole kordagi tehtud. Tallinna Linnavalitsuse antud kolm kuud on ilmselgelt liiga lühike aeg, et õppida iseseisvat toimetulemist ja lapsevanemaks olemist, kui varasem elu on kiiva kiskunud. Kolm kuud pole jõukohane isegi mitte noortele ja andekatele, et omandada korralik amet, leida tasuv töökoht ja omandada kõigi mugavustega eluase. Usus, et see võimaldab osaleda S. I kasvatamisel, on vanemad astunud samme probleemide lahendamiseks. Vastus apellatsioonkaebusele
14.Vastustaja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Kirjaliku vastuse kohaselt sõlmiti kostja M.I ja tema elukaaslase J. K sotsiaalmajutusüksuse majutuslepingud, et nende elu korraldada. Mõlemad lepingud on ennetähtaegselt lõpetatud seoses sisekorra eeskirja p.3.3 ( majutusüksuse ruumides alkoholi tarbimine) rikkumisega. Menetlus ringkonnakohtus
15.16.12.2005 esitasid kostja M.I ja kolmas isik J.K apellatsioonkaebuse Tallinna Linnakohtu 28.11.2005 otsuse peale. 20.02.2006 edastati apellatsioonkaebus ringkonnakohtusse. Pärast kaebuses puuduste kõrvaldamist võttis ringkonnakohus 10.05.2006 apellatsioonkaebuse menetlusse. Apellatsioonkaebuses paluti asja menetluse peatamist, kuna M. I oli vaidlustanud S.I sünniaktis oleva isa kande G. I kohta.
16.Tallinna Ringkonnakohus peatas käesoleva asja menetluse kuni menetluse lõppemiseni tsiviilasjas 2/1-530/05 (M.I avaldus G. I vanema kande vaidlustamiseks) tehtava otsuse jõustumiseni. Harju Maakohtu 06.07.2007 otsusega M. I avaldus rahuldati ja kohus tunnistas ebaõigeks S.I (IK xxxxxxxxxxx) sünniaktis nr xxxx, mis on välja antud xx.xx.xxxx tehtud kande isa G. I kohta. Kohtuotsus jõustus 10.07.2007.
17.Tallinna Ringkonnakohus uuendas asja menetluse ja määras tsiviilasja 11.10.2007 kuulamisele. Tallinna Ringkonnakohtu 19.10.2007 määrusega jättis kohus läbi vaatamata kolmanda isiku J. K apellatsioonkaebuse, kuna alates 01.01.2006 ei ole iseseisva nõudeta kolmandal isikul apellatsioonkaebuse esitamise õigust. Sama määrusega kõrvaldas kohus J. K menetlusest. Ringkonnakohus leiab, et 25.05.2005 J. K kui kolmanda isiku kaasamine vanema õiguste äravõtmise asja (t.lk.47) menetlusse ei ole kooskõlas menetlusseadusega. Ringkonnakohus menetleb üksnes M.I poolt 28.11.2005 otsuse peale esitatud apellatsioonkaebust. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
18.Ringkonnakohus, ära kuulanud apellandi M. I esindaja, kes toetas kaebust ja vastustaja Tallinna linna esindaja, kes pidas õigeks kohtuotsust, ning tutvunud esitatud materjaliga, leiab, et maakohtu otsus M.I vanema õiguste äravõtmise kohta on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus selles osas muutmata ja M. I apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega eelnimetatud osas ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel.
19.Kohtuotsus osas, milles kohus rahuldas hagi G .I vastu, tuleb tühistada ja hagi jätta tema suhtes rahuldamata, kuna puudub õiguslik alus vanema õiguste äravõtmiseks pärast Harju Maakohtu 06.07.2007 otsust, millega tunnistati G.I kohta tehtud isa kanne ebaõigeks xx.xx.xxxx sündinud S.I sünniaktis nr xxxx.
20.M.I apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus, kuna maakohus ei ole asja lahendamisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme ega rikkunud menetlusõiguse norme. Asjas leidis tõendamist, et M. I ei ole täitnud seadusest tulenevaid kohustusi- luua lapse arengule sobiv ja turvaline kodu, mis võimaldaks lapsel kasvada oma perekonnas. Ebaõige on apellandi väide, et laps on temalt ära võetud vaesuse ja sotsiaalse kuuluvuse tõttu. S.I paigutati pärast täiendavat ravi Tallinna Lastehaiglas 12.08.2004 ajutiselt Tallinna Lastekodusse Imikute- ja puuetega laste keskuse turvarühma, kuna M. I ei suutnud luua lapsele vajalikke elamis- ja olmetingimusi Seda on M.I ise 19.08.2004 avalduses kinnitanud.
21.Tallinna linna poolt kirjalikule vastusele lisatud tõenditest ilmneb, et M. I ja tema elukaaslasel puudus soov ja tahe oma elustiili muuta, mis oleks vajalik väikelapse kasvatamiseks. Alkoholi kuritarvitamine on jätkunud peale linnakohtu otsuse tegemist ajavahemikul 16.-27.02.2006, mis tõi kaasa järjekordse elamispinna kaotuse. Nimetatu kinnitab motivatsiooni ja vanemlike ressursside puudumist, et kindlustada lapsele vajalikud tingimused hoolduseks ja kasvamiseks kodus. M. I ei ole olnud võimeline muutma oma elustiili pärast lapse sündi ja ta ei ole sobilik lapse kasvatamiseks. Asjas on leidnud tõendamist M. I soovimatus oma lapse eest hoolitseda. Ringkonnakohtu istungil selgitas Tallinna linna esindaja, et M. I ei ole juba aasta tundnud lapse vastu huvi ega teda turvakodus külastamas käinud.
22.Tallinna Linnakohtu kohtunikuabi 21.12.2005 määrusega määrati M. I advokaat riigi arvel ja Advokatuuri poolt määrati riigi õigusabi osutajaks Advokaadibüroo Natalia Lausmaa advokaat. Advokaat Natalia Lausmaa on taotlenud ringkonnakohtus osutatud riigi õigusabi eest riigieelarvest 2478 krooni väljamõistmist Advokaadibüroo Natalia lausmaa kasuks. Kolleegium leiab, et esindaja taotlus tuleb rahuldada ning riigi õigusabi tasu tuleb riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1 ja justiitsministri 26.01.2005 määruse nr 2 "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord" § 1 lg 1 alusel riigieelarvest välja mõista.
U.Loonurm
I.Nõmm
Ü.Jänes
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.