Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Urmas Reinola ja Tiit Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. oktoober 2007, Tallinn
Tsiviilasi
E.Ki hagi V.Ha vastu elatise saamiseks ja V.Ha vastuhagi E.Ki ja U.Ha vastu isaduse puudumise tuvastamiseks ning sünniaktis vanema kande ebaõigeks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23.04.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
V.Ha apellatsioonkaebus
Menetluse liik
kirjalik menetlus
Menetusosalised ja nende esindajad
Hageja E.K, IK xxxxxxxxxxx, eluk x, esindaja Reimo Mets Kostja V.H IK xxxxxxxxxxx, eluk x, esindaja Oksana Smirnova Kostja vastuhagis U.H, IK xxxxxxxxxxx, eluk x, esindaja Reimo Mets
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 23.04.2007 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Välja mõista V.Halt 3300 (kolm tuhat kolmsada) krooni apellatsiooniastme õigusabikulu E.Ki kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Hageja esitas 03.12.2004 hagi kostjalt elatise väljamõistmiseks. U.H sündis xx.xx.xxxx. Sünd vormistati Tallinna Perekonnaseisuameti 23.09.1988 sünniaktis nr 3859. Sünniakti järgi on lapse vanemad E.K ja V.H. Akti kohaselt on isa kande aluseks Tallinna Perekonnaseisuameti 23.09.1988 isaduse tuvastamise akt nr 448. Aktis nr 448 on isa kande alusena märgitud vanemate ühine avaldus.
2.U.H elab hageja juures. Hageja põhjendas nõuet asjaoluga, et tema sissetulek ei ole lapse ülalpidamiseks piisav. Elatise nõude esitamise põhjuseks oli lapse kulude kasv. Kostja ei ole lapse kasvatamisest ega ülalpidamiskulude kandmisest osa võtnud.
3.Hageja hinnangul on lapse vajadus kuus keskmiselt 4000 krooni, sh kulutused toidule - 2000 krooni, riietele - 500 krooni, treeningutele - 550 krooni, kommunaalteenustele ja hügieenile 400 krooni, sidekulud - 150 krooni ja kulud muudeks tegevusteks ning vabale ajale - 400 krooni. Hageja brutotöötasu Eesti K tõendi järgi oli 14 400 krooni, millele lisandus peretoetus 300 krooni.
4.Hageja palus kostjalt välja mõista igakuine elatis alates hagi esitamisest 2000 krooni kuni lapse täisealisuseni. Kostja väited hageja piisava toimetuleku ja U.Ha sissetuleku kohta ei ole õiged. Poeg tunneb huvi tehnika vastu, konsulteerib sõpru ning vahendab sõpradele sellekohast infot, mingeid ostu-müügitehinguid sõidukitega ta sõlminud ei ole.
5.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja ei ole U.Ha bioloogiline vanem ega pea seetõttu lapse ülalpidamiskulude kandmisest osa võtma. Lapsel puudub kostjaga igasugune suhe. Poolte kokkuleppe järgi andis kostja lapsele oma nime ning hageja lubas lapse ülalpidamiskulude nõudeid mitte esitada. Kokkulepet tõendas asjaolu, et kostja pole lapse ülalpidamisest kunagi osa võtnud. Hageja ei esitanud 15 aasta kestel kostjale mingeid nõudeid. Rahalisi nõudeid hakkas hageja esitama 2002 sügisest.
6.Hageja tuleb lapse ülalpidamisega toime; tal on piisav sissetulek, mis on perekonnaseaduse järgi mõjuvaks põhjuseks elatise väljamõistmata jätmiseks. Kostja ülalpidamisel on teine laps M. H, kelle teine vanem on osalise töövõimega. U.H tegeleb sõidukite müügivahendusega, teenides iseseisvalt sissetulekut. Keskkonnainspektsiooni palgatõendi järgi oli kostja palk 7978 krooni.
7.Kostja esitas 18.01.2005 vastuhagi U.Ha sünniaktis isa kande ebaõigeks tunnistamiseks. Kostja täiendas vastuhagi ning palus kohtul tuvastada isaduse puudumine U.Ha suhtes.
8.Kostja ei olnud lapse tõenäolise eostamise ajal hagejaga seksuaalsuhetes. Pooltel olid seksuaalsuhted 1988 jaanuaris ja veebruaris, mis ei saanud olla juulis sündinud lapse eostamise ajaks. Lapse sünni järgselt teatas hageja kostjale lapse sünnist ning mõjutas kostjat isaduse kannet registreerima põhjendusega, et kostja on lapse oletatav isa. Hageja kinnitas, et ei esita kostjale lapsega seoses mingeid pretensioone ega materiaalseid nõudmisi.
9.Kostja ei ole isadust U.Ha suhtes kunagi tunnistanud. Kanne lapse sünniaktis ei tõenda, et lapse eostajaks on isana akti kantud isik. Kande ebaõigeks tunnistamise nõude aegumistähtaja kulgemist tuleb lugeda alates hagi kohtusse esitamise ajast. Tähtaja kulgemine algab igakordselt uute kahtluste tekkimisel. Isa kanne on tehtud kostja tahteveaga (eksimuses), kuna hageja mõjutas kostjat seda kannet tegema.
10.Hageja vastuhagi ei tunnistanud. Kostja tõstatatud kahtlused on alusetud. Kostja on lapse bioloogiline vanem. Kostja on isadust vabatahtlikult tunnistanud ega ole kunagi varem seda kahtluse alla seadnud. Esimesed vastuväited esitas kostja pärast elatise väljamõistmise hagi esitamist. Esimese astme kohtu otsus
11.Kohus rahuldas hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata. Kohus mõistis välja V.Halt E.Ki kasuks elatise U.Ha ülalpidamiseks 2000 krooni kuus alates 03.12.2004 kuni 19.07.2006 ning 11 300 krooni kohtukulude katteks. Kohus mõistis välja V.Halt 1750 krooni riigilõivu riigituludesse ja jättis kostja kohtukulud tema enda kanda.
12.Isa kanne lapse sünniaktis põhineb isaduse tuvastamise aktil, mis koostati abielu- ja perekonnakoodeksi (APeK) § 56 järgi vanemate ühise avalduse alusel. Lapse sünni järgselt isadust kohtu korras ei tuvastatud. Seega ei oma vaidluses õiguslikku tähendust kostja poolt 2(6)
esile toodud abielu- ja perekonnakoodeksis põlvnemise tuvastamiseks ettenähtud aluste olemasolu või puudumine (APeK § 58). Sünniakt on tehtud vanemate ühise avalduse alusel koostatud isaduse tuvastamise akti alusel. Vaidlust ei ole selles, et kostja sellekohase avalduse esitas. Täisealise isiku poolt õigustoimingute tegemisel eeldatakse vabalt kujunenud tahte ja selle avaldamise võimaluse olemasolu. Vastupidise tõendamise koormus lasub sellekohaseid väiteid esitanud isikul. Kostja ei ole millegagi tõendanud oma väiteid selles, et isaduse tuvastamise avaldus ei põhine tema vabal tahtel.
13.APeK § 61 järgi võis sünniaktide raamatusse lapse isana kantud kodanik vaidlustada tehtud kannet ühe aasta jooksu, arvates päevast, mil ta sai teada või oleks pidanud teada saama kande tegemisest. Kostja sai kande tegemisest teada 23.09.1988. Isaduse vabatahtliku tuvastamisega võttis kostja endale lapse vanema kohustused. Kostja ei kasutanud kande vaidlustamise õigust seaduses ettenähtud tähtaja kestel.
14.Alates 01.01.1995 on vanema kande vaidlustamine reguleeritud perekonnaseaduse (PKS) § 44 sätetega. Alates seaduse jõustumisest laieneb kostjale PKS § 44 lg-s 5 sisalduv vanema kande vaidlustamise keeld. Isaduse vabatahtlikust tuvastamisest tuleneb lapse juriidiline põlvnemine, mille sisuks on lapse bioloogilise vanema kohustustega sama õiguslik seotus. Isik, kes on end lapsega juriidilise põlvnemise kaudu vabatahtlikult sidunud, ei saa sellest vastutusest soovide muutumisel lahti öelda.
15.Kostja vastuväidetel isadusele puudub ka sisuline alus. PKS § 135 järgi tuvastab kohus põlvnemise seaduses ettenähtud alustel ka juhul, kui laps on sündinud või eostatud enne seaduse jõustumist. PKS § 42 järgi põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada.
16.Põlvnemise selgitamiseks määras kohus DNA ekspertiisi. Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi molekulaargeneetika laboratooriumi ekspertiisi aktis väljendatud eksperdi arvamusega on tõendatud, et V.Ha isaduse indeks U.Ha suhtes on 14969560; isaduse tõenäosus on 99, 999993%. Seega isaduses kahtlemiseks puudub alus.
17.Kostja kahtlused eksperdi vannutamises, ekspertiisiakti ebaselguses ja järelduste vastuolulisuses ei ole põhjendatud.
18.Lapse vajaduste ja elatise suurust ei määrata rangelt kulupõhiselt. Lapse ülalpidamiskulude olemasolu on üldiselt teada asjaolu ning kulude suurus on ajas ja vajadustes muutuv. Elatise suuruse määramisel tuleb arvestada muu hulgas ka asjaolu, et tulumaksu tasumise kohustus lasub elatise saaja poolel. Arvestades U.Ha iga, tema toitlustamiseks, kasvatamiseks ja igakülgseks arenguks vajalikke kulutusi, on tegemist põhjendatud kulutustega.
19.Kostja tõendid, mis on seostatavad U.Ha tehnikahuviga, kajastavad perioodi 09.01.200521.02.2007. Valdavas osas kajastavad kostja esitatud tõendid aega, mis ei ole hageja elatise nõudega kaetud. Tõenditest ei saa teha järeldust, et U.Hal on iseseisev sissetulek. Osalemine tehnikaklubis on arenevale noorele kohane tegevus, mida tuleb toetada. On üldiselt teada, et tehnikahuvi on kulukas huviala ning sellega tegelemiseks vajab laps muu hulgas rahalist toetust. Alaealise poolt klubi portaalis peetud kirjavahetus ei ole tõendiks, mille alusel saaks tuvastada lapsel iseseisva sissetuleku olemasolu. Samuti ei kuulu U.Hale registrite kohaselt mingit vara.
20.Vanemate varalises seisundis ei ole märkimisväärseid erinevusi. Sõidukeid menetlusosaliste nimele registreeritud ei ole; samas on mõlemad menetlusosalised registreeritud sõidukite kasutajana. Hagejale kuulub korteriomand, mida hageja kasutab eluasemena. Kostja nimele ei ole korteriomandit või elamut registreeritud; samas on kostja oma kulutustes esile toonud eluasemelaenu tasumise, millest saab järeldada tugevat seotust tema kasutuses oleva eluasemega.
21.Mõlemad vanemad töötavad pikaajalise staažiga avalikus teenistuses, milles palgatasemete erinevus on mõõdukas. Kostja pole vaidluses esile toonud ühtegi objektiivset asjaolu, millele tuginedes saaks teda hinnata toimetulekuraskustes isikuna. Töövõimelise ja tööealise isikuna vastutab kostja oma laste ülalpidamise eest. Kostjal ei esine ühtki asjaolu, millele toetudes saaks väita, et kostja pole suuteline teenima sissetulekut, mis võimaldab katta kahe lapse ülalpidamiskulud. Seadusest ei tulene, et elatise nõuetes tuleb lähtuda seaduses sätestatud 3(6)
elatusraha miinimumist. Kohus lähtub lapse vajadusest ja vanemate maksevõimest. Maksevõime hindamisel tuleb arvestada vanemate objektiivsete võimalustega. Hageja on lapse vajadused esile toonud ja need ei ole üle paisutatud. Esile toomata on kulutused hariduse omandamisele (koolitarbed jmt) ning tegelikkuses peaks olema lapse kulud eluasemele avalduses esiletoodust selgelt suuremad.
22.Kostjal lasub küll M.Ha ülalpidamise kohustus, kuid kahe ülalpeetava olemasolu ei ole asjaoluks, mida võiks iseenesest hinnata elatise vähendamise mõjuvaks põhjuseks PKS § 61 lg 6 tähenduses. Kostja kinnitas, et pole ühe lapse ülalpidamises osalenud ning on teise toetuseks vaatamata kostja enese poolt kirjeldatud raskustele andnud toimetulekuks raha alla seaduses ettenähtud miinimummäära (keskmiselt 1000 krooni kuus). Vanemal lasuv teine ülalpidamiskohustus tuleb elatusraha suuruse määramisel arvesse võtta juhul, kui selle täitmine võib elatise väljamõistmise tõttu muutuda küsitavaks. Kostja sissetulek ja võime teenida kohustustele vastavat tulu, võimaldavad kanda kahe lapse ülalpidamiskulud vajalikus määras. Muud kohustused on ülalpidamiskohustusega võrreldes teisejärgulised.
23.Hageja oli seaduse alusel hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud. Seega tuleb hagi esitamise ajal kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 64 lg 1 järgi riigilõiv 1750 krooni kostjalt välja mõista riigituludesse. Hageja taotles kohtukulude 11 300 krooni väljamõistmist. Hageja tasus õigusabi eest OÜ Õigus & Kord arve nr 95/05 alusel 500 krooni, arve nr 119/05 alusel 1700 krooni, arve nr 60047 alusel 2900 krooni, arve nr 60060 alusel 5300 krooni ja arve 70017 alusel 6000 krooni. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
24.V.H esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagi jätta rahuldamata ja vastuhagi rahuldada ning hageja menetluskulud tema enda kanda. Kohtuotsus on ebaseaduslik menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.
25.DNA ekspertiisi tehes rikuti protsessi: ekspertiis ei vasta seaduse nõuetele ja ei ole kehtiv, kuna eksperdi vanne oli antud viitega karistusseadustiku §-le 32, mis käsitleb süü põhimõtet. Eksperdi vannet ei eksisteeri ja vanne ei vastanud TsMS § 135 nõuetele ning tulenevalt sellest ekspertiis ei vasta nõuetele ja ei ole kehtiv, kuna eksperti ei ole vannutatud kehtestatud korras. Seega ei ole eksperdi arvamus tõendiks, millel kohtu järeldused võivad rajaneda.
26.Kanne lapse sünniaktis nime andmise kohta ei tõenda, et lapse eostajaks on sama isik. Kostja on selgesõnaliselt väljendanud, et kui ta nõustus lapsele oma perekonnanime andma, lubas hageja, et tal ei ole mingeid pretensioone ja materiaalseid nõudmisi tulevikus tema vastu. Tegemist ei ole ülalpidamiskohustuse mittetäitmisega, sest hageja ei ole seda kostjalt nõudnud 16 aasta jooksul. Hageja on tõendanud oma käitumisega 16 aasta jooksul, et tal puuduvad nõudmised. Kostjal ei ole kohustusi U.Ha ees pooltevahelise kokkuleppe alusel.
27.Isa kande vaidlustamise tähtaeg hakkas kulgema kohtule hagi esitamise ajast. Kui vaidlustamiseks õigustatule saavad teatavaks asjaolud, mis muudavad isaduse tagajärjed talle vastuvõetamatuks, algab tähtaja kulg uuesti ja kui isik on jätnud ekslikult vaidlustamishagi esitamata, siis peatub sellel ajal aegumistähtaja kulg. Tegemist oli kostja tahteveaga, kuna vanema kanne on tehtud eksimuse tõttu, sel tahteavaldusel ei ole õiguslikku toimet ja tähtaeg hakkas kulgema uuesti hagi kohtule esitamise ajast ja uute kahtluste alusel, milleks oli ka DNA analüüs.
28.Kohus on ebaõigesti tuvastanud ja andnud ebaõige hinnangu poolte majanduslikule seisukorrale. Kohus ei hinnanud objektiivselt kostja majanduslikku olukorda, jättis arvestamata tema tervisliku seisundi ning et tema ülalpidamisel oli teine vähekindlustatud laps. Kohus hindas ebaõigesti kostja varalist seisundit ning üldse ei ole arvesse võetud asjaolu, et hageja omas kahte kinnisasja. Kinnisasja realiseerimisest saadav tulu, arvestades kinnisvaraturul müüdavate korterite hinda x piirkonnas 2006 alguses, oli 1,1 miljonit krooni. Teise kinnisasja omamine varasemalt kinnitab asjaolu, et hageja oli materiaalselt hästi kindlustatud 2004 lõpus, omandades teise kinnisasja ja realiseerides selle 2006 alguses. Seega vajadus elatise nõude esitamiseks oli alusetu. 4(6)
29.Lapse ülapidamise kulude arvutamise metoodika kohaselt kulub 16-19-aastasele linnas elavale lapsele 2520,50 krooni kuus, kui tegemist on üksikvanema leibkonnaga, kelle sissetuleku kuus on 7390 krooni. Hageja sissetulek on 14 000 krooni. Samuti teenib U.H lisasissetulekut autode müügivahendusest. Seega oleks kohus pidanud lähtuma PKS § 61 lg 6 p 2 ja 3 ning jätma elatise välja mõistmata eeltoodud alustel.
30.Hageja esitas kohtukulude väljamõistmise taotluse summas 11 300 krooni. Kostja tasus õigusabi eest 4540 krooni, mis on 3,61 korda väiksem. Seega on hageja poolt kohtule esitatud õigusabikulude summa üle hinnatud ja ei vasta tegelikkusele. Usaldusväärne on arve nr 60047/08.05.2006, kinnitusega, et makstud on sularahas 2900 krooni. Ülejäänud summade maksmine on tõendamata ja antud arvete alusel kohtukulude väljamõistmine kostjalt on põhjendamatu. Vastustajate seisukoht
31.E.K ja U.H ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidlevad sellele vastu ning paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.
32.E.K palub otsuse elatise väljamõistmise osas tunnistada viivitamata täidetavaks. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
33.Kohtukolleegium leiab, et Harju Maakohtu 23.04.2007 otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda neid. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
34.Isik, kes on sünniakti lapse isana kantud tema enda või tema ja lapse ema ühise avalduse alusel, ei või PKS § 44 lg 5 järgi kannet vaidlustada, kui ta avalduse esitamise ajal teadis, et ta ei ole lapse isa. Kostja tugines vastuhagis asjaolule, et ei olnud lapse võimaliku eostamise ajal hagejaga seksuaalsuhetes, mis välistab tema bioloogilise isaduse. Kostja nõustus lapsele oma nime andma üksnes seetõttu, et hageja lubas, et tulevikus ta mingeid materiaalseid nõudmisi ei esita. Seega on kostja vanema kande vaidlustamise aluseks toonud asjaolu, mis oli talle teada juba ühise avalduse esitamise ajal. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata juba üksnes PKS § 44 lg-s 5 sisalduva keelu tõttu.
35.Sellele vaatamata andis kohus kostjale võimaluse veenduda oma bioloogilises isaduses määrates DNA ekspertiisi. Kostja viited ekspertarvamuse seadusvastasuse, ebaselguse, vasturääkivuse ja puudulikkuse kohta on meelevaldsed. Kostja loobus 11.08.2005 kordusekspertiisi määramisest ning taotles 29.08.2005 istungil eksperdi kutsumist kohtuistungile, et saaks teda küsitleda. 30.03.2007 kohtuistungi protokollist nähtuvalt anti kostja esindajale võimalus selgitada arusaamatusi seoses tehtud ekspertiisiga ning tal oli ka võimalus eksperti küsitleda. Kostja mittenõustumine eksperdi vastustega ei muuda ekspertiisi ebausaldusväärseks. Ekspert kinnitas, et jääb ekspertiisiaktis väljendatud uuringu ja arvamuse juurde.
36.Vastavalt PKS § 60 on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ning selline seadusest tulenev kohustus lasub kostjal vaatamata sellele, et esialgselt võis olla hageja ja kostja vahel kokkulepe, et hageja ei hakka elatist nõudma. Seoses lapse kasvamisega ja kulutuste suurenemisega võib aga igal ajal tekkida vajadus, et ka isa võtaks osa lapse ülalpidamisest.
37.PKS § 61 lg 1 ja 2 sätestavad, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PKS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Ringkonnakohus leiab, et maakohus kohaldas eelnimetatud sätteid õigesti, so arvestas elatise väljamõistmisel õigesti nii lapse vajadusi kui ka vanemate varalist seisundit. Kohus on selles osas oma seisukohti piisavalt põhjendanud ja ringkonnakohus nõustub nendega. 5(6)
38.Maakohus on õigesti õigusabikulu väljamõistmisel lähtunud kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 61 lg 1 p-de 1 ja 2 sätetest. Hageja kohtukulude väljamõistmise avaldusele lisatud arvete spetsifikatsioonidest nähtub töö, mille kohta arved on koostatud. Spetsifikatsioonidest nähtub, et arved koostati vastavalt esindaja poolt töö tegemisele reaalselt kulunud ajale. Asjas on esitatud nii hagi kui vastuhagi ja kohtumenetlus ja menetlus on pikalt kestnud. Maakohus leidis õigesti, et vajalik ja põhjendatud on õigusabi eest välja mõista kostjalt 11 300 krooni.
39.Eeltoodust tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
40.Ringkonnakohus jätab rahuldamata hageja taotluse tunnistada otsus elatise väljamõistmise osas viivitamata täidetavaks. TsMS § 468 lg 3 kohaselt tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Esimese astme kohtus hageja sellist taotlust ei esitanud. Käesoleval ajal on U.H täisealine ning seetõttu ei puuduta elatis praegusel ajal igapäevast toimetulekut. Hageja ei ole põhjendanud, milline on hädavajalik ulatus elatise otsuse viivitamata täitmiseks, arvestades eeltoodud asjaolusid.
41.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätestab, et enne 01.01.2006 alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud seaduses sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg-te 1 ja 8 alusel tuleb kostjalt välja mõista hageja apellatsiooniastme kohtukulud. Hageja taotleb õigusabikulu väljamõistmist apellatsioonkaebusele vastuse koostamise eest summas 3300 krooni. Kolleegium, arvestades asja keerukust ja mahtu, leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga ning taotlus tuleb rahuldada.
U. Reinola
G. Kivinurm
T. Kollom
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.