Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
KOHTUMÄÄRUS
3-2-1-95-07 Tartu, 10. oktoober 2007. a Eesistuja Ants Kull, liikmed Lea Laarmaa ja Jaak Luik Leida Linnu (Lind) hagi AS Rubla (endise ärinimega Tere AS) vastu töölepingu muutmise kokkuleppe kehtetuks tunnistamiseks ja palga saamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 2. mai 2007. a otsus tsiviilasjas nr 2-061073 Leida Linnu kassatsioonkaebus Hageja Leida Lind (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Tõnu Meidra Kostja AS Rubla (registrikood xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Ants Nõmper 1. oktoober 2007. a, kirjalik menetlus
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 2. mai 2007. a otsus ja Harju Maakohtu 6. detsembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 2-06-1073.
2.Lõpetada asjas menetlus ja kinnitada kompromiss järgmistel tingimustel: 2.1 AS Rubla maksab Leida Linnule ühekordset preemiat 66 000 (kuuskümmend kuus tuhat) krooni kolme tööpäeva jooksul kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest; 2.2 pooled muudavad töölepingut alates 1. juulist 2007. a, mille kohaselt on töötaja põhipalgaks 11 000 (üksteist tuhat) krooni kuus. Pooled vormistavad kokkulepitud tingimustel sellekohase muudatuse töölepingu lisana; 2.3 poolte menetluskulud jäävad poolte kanda; 2.4 pooltel ei ole teineteise vastu nõudeid seoses AS Tere juhatuse 13. mai 1999. a otsusega nr 17 kinnitatud Tallinna Piimatööstuse AS palgasüsteemi kehtivuse, täitmise või lõppemise ega muude tsiviilasjas nr 2-06-1073 esitatud asjaoludega; 2.5 kompromiss jõustub seda kinnitava Riigikohtu määruse tegemisest.
3.Tagastada Leida Linnule kassatsioonkaebuselt 16. mail 2007. a tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Hageja L. Lind on töötanud 4. augustist 1994. a TERE AS-is (endise nimega Tallinna Piimatööstuse AS. 24. juulist 2007. a on uueks ärinimeks AS Rubla). Hageja pöördus töövaidluse lahendamiseks avaldusega töövaidluskomisjoni, kuna leidis, et 15. juulil 1999. a määrati talle töötajate hindamisel vastavalt 1. juunini 2005. a kehtinud palgasüsteemile väärtuspalgaks 50% astmepalgast. Hageja leidis, et talle maksti ettenähtust vähem väärtuspalka alates 2001. aasta märtsist. Ta palus töövaidluskomisjonile esitatud avalduses tööandjalt välja mõista saamata jäänud palk 65 158 krooni 80 senti (märts 2001 kuni märts 2004) ning 68 741 krooni 80 senti 2004. a märtsist praeguse ajani; samuti 29 346 krooni 75 senti viivist palga maksmisega viivitamise eest ja 1200 krooni
palgaläbirääkimistega venitamise tõttu tekkinud kahju hüvitamiseks. Samuti palus avaldaja tunnistada osaliselt õigustühiseks töölepingu lisas nr 7 toodud palgatingimuste muudatuse
1.jaanuarist 2003, millega väärtuspalgaks määrati 1900 krooni kuus.
2.Tööinspektsiooni Tallinna ja Harjumaa Inspektsiooni Töövaidluskomisjon jättis 14. novembri 2005. a otsusega hageja avalduse rahuldamata. Töövaidluskomisjon leidis, et avaldaja nõuded palga saamiseks kuni 2002. aasta oktoobrini ja viivise saamiseks 13. juunini 2005. a on aegunud ITVS § 6 lg 3 ja § 8 alusel.
3.Hageja esitas hagi Harju Maakohtule sama töövaidluse lahendamiseks. Hageja väitel on kostja alandanud tema väärtuspalka selliselt, et 2002. aasta oktoobrist kuni 2006. aasta jaanuarini on hagejal jäänud saamata töötasu 114 069 krooni. Töölepingu tingimuste muutmisega halvenes hageja materiaalne olukord võrreldes sellega, mis oleks olnud, kui kostja oleks õigesti kohaldanud palgasüsteemi põhi- ja väärtuspalga arvutamist. Hageja palus tunnistada kehtetuks töölepingu tingimuste muutmise kokkuleppe, millega määrati
1.jaanuarist 2003. a tema põhipalgaks 5000 krooni ja väärtuspalgaks 1900 krooni. Samuti palus ta tunnistada 1. jaanuarist põhipalgaks 5000 krooni ja väärtuspalgaks 5000 krooni. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista 2002. aasta oktoobrist kuni 2006. aasta jaanuarini saamata jäänud palga 114 069 krooni. Samuti palus hageja ennistada hagi esitamise tähtaja, kuna ei saanud hagi esitada õigeaegselt, sest haigestus.
4.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja tugines vastuses hagile sellele, et hageja nõuded on aegunud nii ITVS § 6 lg 3 alusel kui ka ITVS § 24 lg 1 alusel. Lisaks on hageja esitanud maakohtule nõudeid, mida ta töövaidluskomisjonile ei esitanud.
5.Harju Maakohus jättis 6. detsembri 2006. a otsusega hagi rahuldamata. Hageja nõuded tunnistada tema põhipalgaks 5000 krooni ja väärtuspalgaks 5000 krooni ning mõista kostjalt välja saamata jäänud palk 4. novembrist 2005. a jaanuarini 2006. a, jättis maakohus TsMS § 423 lg 1 p 13 ning ITVS § 24 lg 1 alusel läbi vaatamata, kuna neid nõudeid ei olnud hageja esitanud töövaidluskomisjonis.
6.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 2. mai 2007. a otsusega osaliselt apellatsioonkaebuse ning tühistas maakohtu otsuse osaliselt. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga hagi rahuldamata jätmises
1.jaanuari 2003. a töölepingu tingimuste muutmise kokkuleppe kehtetuks tunnistamiseks ja palgavahe väljamõistmiseks oktoobrist 2002 kuni 3. novembrini 2005 aegumise tõttu. Maakohus leidis põhjendatult, et hagi esitati kohtusse hilinemisega. Ringkonnakohus ei nõustunud maakohtuga selles, et hageja esitas kohtule nõudeid, mida ta töövaidluskomisjonile ei esitanud. Ringkonnakohus leidis, et töötajal on õigus pöörduda kohtusse ka ilma töövaidluskomisjoni poole pöördumata ning töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumise korral hagi esitamisel kohtusse ei keela seadus hagiavalduses esitada ka uusi nõudeid, mida ei ole
varem esitatud. Kuna maakohus ei ole hageja kõiki nõudeid sisuliselt hinnanud, ja seda puudust ei ole võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses, tuleb asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Hageja palus kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
9.Pooled esitasid 10. juulil 2007. a Riigikohtule taotluse, milles paluvad kinnitada nendevahelise kompromissilepingu ning lõpetada menetlus. Kompromissilepingus leppisid pooled kokku alljärgnevas: 2.1 kostja maksab hagejale ühekordset preemiat summas 66 000 krooni kolme tööpäeva jooksul kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest; 2.2 pooled on jõudnud kokkuleppele töölepingu muutmises selliselt, et alates 1. juulist 2007. a on töötaja põhipalgaks 11 000 (üksteist tuhat) krooni kuus. Pooled vormistavad kokkulepitud tingimustel sellekohase muudatuse töölepingu lisana; 2.3 poolte menetluskulud jäävad poolte kanda; 2.4 pooltel ei ole ning nad ei esita teineteise vastu mingeid nõudeid seoses AS Tere juhatuse 13. mai 1999. a otsusega nr 17 kinnitatud Tallinna Piimatööstuse AS palgasüsteemi kehtivuse, täitmise või lõppemise ega muude tsiviilasjas nr 2-06-1073 esitatud asjaoludega; 2.5 kompromiss jõustub seda kinnitava kohtumääruse jõustumisest; 2.6 pooled on kokku leppinud TsMS § 661 lg 4 alusel kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamise 2 päevale.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada. Seetõttu tühistab kolleegium asjas tehtud alama astme kohtute otsused ja lõpetab TsMS § 431 ja § 691 p 3 alusel menetluse.
11.Kolleegiumi arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Pooli esindavad vandeadvokaadid, kes on kinnitanud poolte teadlikkust TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ning seega ka kompromissi alusel tekkivatest poolte kohustustest. Kolleegiumil puudub seetõttu vajadus selgitada täiendavalt kompromissi kinnitamisest pooltele tekkivaid õiguslikke tagajärgi. Kompromissi esitamise sätestab TsMS § 430 lg 1, mille alusel võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kassatsioonimenetluses hagist loobumise vastuvõtmise või kompromissi kinnitamise korral pärast asja menetlusse võtmist tühistab Riigikohus määrusega eelnevad kohtulahendid ning lõpetab asja menetluse (TsMS § 684). Tulenevalt TsMS § 428 lg 1 p-st 4 kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kolleegiumil puudub alus jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 järgi kinnitamata.
12.Kuigi TsMS § 149 lg-s 4 ei ole sõnaselgelt sätestatud, et kassatsioonikautsjon tuleb kassatsioonimenetluses kompromissi kinnitamisel tagastada, saab seda lugeda selle sätte mõttes
analoogseks kaebuse rahuldamisega, sest kaevatava ringkonnakohtu otsuse resolutsioon tühistatakse. Seetõttu tuleb tasutud kassatsioonikautsjon tagastada.
13.TsMS § 694 lg 2 alusel jõustub Riigikohtu otsus avalikult teatavakstegemise päeval ja selle peale ei saa edasi kaevata. Ants Kull, Lea Laarmaa, Jaak Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.