2-07-1965
Kohus Kohtukoosseis
Viru Maakohus Pavel Gontšarov
Otsuse tegemise aeg ja koht
03.10.2007 Narva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-1965
OÜ Inner Trading hagi B. V. vastu võla nõudes Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende Hageja: OÜ Inner Trading Hageja seaduslik esindaja A. M. esindajad Hageja esidnaja: N. A. Kostja: B. V. Kostja esindaja: Emma Kakosjan Kohtuistungi toimumise aeg 18.09.2007.a. kostja ja poolte esindajad Istungil osalesid Resolutsioon: Hagi rahuldada. Välja mõista B. V. OÜ Inner Trading kasuks viissada) krooni.
36 500 (kolmkümmend kuus tuhat
Kohtukulud jätta kostja kanda. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Narva kohtumaja kantselei kaudu 03.10.2007.a. kell 16.00. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse kättetoimetamise päevale järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg.7).
I. M. (edaspidi ka nõude loovutaja) ja kostja sõlmisid 11.08.2006 laenulepingu (edaspidilaenuleping), mille alusel nõude loovutaja laenas kostjale 36500 Eesti krooni (edaspidilaenusumma või põhivõlgnevus), tagastamise tähtajaga 10.01.2007. Kostja ei ole laenusummat tagastanud. Kostja võlgneb laenulepingu kohaselt nõude loovutajale põhivõlgnevusena 36500 eesti krooni. I. M. katsed lahendada küsimus kohtuväliselt ei ole
tulemusi andnud. 11.01.2007 I. M. ja hageja vahel sõlmiti Nõude loovutamise leping. Vastavalt sellele varalised nõuded kostja vastu laenulepingu alusel olid loovutatud tervikuna hagejale. Eeltoodu alusel hageja palub kostjalt välja mõistja hageja kasuks:
Lisaks esitatule hageja viitab laenulepingu p-le 3.4., mille kohaselt tasumisega viivitamisel on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist summas üks tuhat Eesti krooni (1000) tähtajaks tasumata iga viivitatud päeva eest. Seisuga 07.02.2007 kostja võlgneb laenulepingu kohaselt hagejale viivist summas 28 000 Eesti krooni. Viivise arvestus: 1000 EEK x 28 p =28000 eesti krooni, kus 1000 EEK – viivise määr, 28 p – viivitatud päevade arv (11.01.2007-07.02.2007). Eeltoodu alusel hageja palub kostjalt välja mõistja hageja kasuks:
Avalduse kohaselt 09.03.2007 kostja tasus nõude loovutajale I. M. oma võlgnevuse katteks 36 500 Eesti krooni. Nõude loovutamise lepingu alusel nimetatud summa kandis I. M. üle hagejale. Seoses sellega, et kostja tasus 36 500 Eesti krooni oma võlgnevuse katteks vastavalt laenulepingule, muudab hageja oma nõuded kohtuasjas nr 2-07-1965 ja palub kohtul välja mõista kostjalt hageja kasuks:
Kostja peab haginõudeid ebaseaduslikeks ja rahuldamisele mittekuuluvateks. Kostja leiab, et tegelikult 11.08.2006.a. ta sõlmis laenulepingu I. M. summas 36500 tähtajaks kuni 10.01.2007.a. Kostja kohustus lepingu punkti 3.4. järgi maksmisega viivitamise eest välja maksma 1000 krooni kaupa iga viivitatud päeva eest. 06.03.2007.a. võla summa oli kostja poolt üle kantud laenuandja arvelduskontole. Vastavalt VÕS (Võlaõigusseadus) § 159 lg 2 kannatanu kaotab leppetrahvi nõudeõiguse juhul, kui ta ei teata teisele poolele oma nõudest viivitamatult pärast kohustuse rikkumise avastamist. Pärast 10.01.2007.a. hageja ei teatanud kostjale leppetrahvi maksmise vajadusest, s.t. ei täitnud seaduse nõuet.
Eeltoodu aluse, juhindudes VÕS § 159 lg 2, kostja palub jätta OÜ Inner Trading hagi rahuldamata.
Hageja leiab, et leppetrahvi osas on kostja arvamus ekslik, kuna 11.08.2006.a. laenulepingu p
Hageja jäi nõude juurde ja palus see rahuldada. Kostja palus nõuet vähendada vastavalt seadusele, kuna nõude summa on praegu ebamõistlikult suur.
Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste selgitused ja hinnanud toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele tervikuna alljärgmistel asjaoludel.
VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Viivise vähendamine on aga kohtu diskretsiooni – ehk kaalutusotsus. Kohus lähtub viivisnõude mõistlikkuse määramisel muuhulgas senisest kohtupraktikast, mille kohaselt ülemäära suureks ei ole üldjuhul peetud viivist, mis on põhivõlaga sama suur. Seega kohus leiab, et kuna antud juhul on viivisnõue sama suur kui oli põhivõlg, on tegemist proportsionaalse viivisnõudega ja see on esitatud mõistliku aja jooksul. Samuti peab kohus oluliseks asjaolu, et antud viivise määr on kokkulepitud tavalises lepingus, mitte tüüptingimustega lepingus ning järelikult peaks olema antud viivisnõude rakendamise õigus laenulepingu sõlmimisel kostjale selgelt teada. Kostja oli vaba heas usus antud lepingut sõlmima ja võlausaldajal on õigus heas usus laenulepingu alusel viivist nõuda. Viivisnõue on põhjendatud võlausaldaja ja kostja vahelise lepingu punkti 3.4. alusel. Hagejal on õigus tugineda nimetatud laenulepingule, kuna 11.01.2007 I. M. ja hageja vahel sõlmiti nõude loovutamise leping. Vastavalt sellele varalised nõuded kostja vastu laenulepingu alusel olid loovutatud tervikuna hagejale.
Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab kostja, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Kohtunik Pavel Gontšarov /allkiri/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.