lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-06-28878/28

Võlaõigus › Muud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 01.10.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-06-28878/28
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
01.10.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3387
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Egon Konsand, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2007 Tartu

Tsiviilasja number

2-06-28878

Tsiviilasi

OÜ ProInkasso hagi E.V. i vastu 26 263.92 krooni nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 23. aprilli 2007 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

E.V. i apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Apellant (kostja): E.V. , esindaja adv Marko Paabumets

esindajad

Vastustaja (hageja): OÜ ProInkasso, esindaja adv Rene Varul

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Maakohtu 23. aprilli 2007 otsus muutmata.

Tartu

Poolte menetluskulud apellatsiooniastmes jätta apellandi kanda. Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis võidakse kassatsioonkaebus lahendada kirjalikus menetluses. Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.OÜ ProInkasso esitas maakohtusse hagi OÜ Legem Ehitus ja E.V. i vastu 26 263.92 krooni väljamõistmiseks võla tunnistamise kokkuleppe ja selle taganud käenduslepingu alusel. 01.11.2006 kuulutati Tartu Maakohtu otsusega välja OÜ Legem Ehitus pankrot. 28.12.2006 määrusega jättis Tartu Maakohus OÜ ProInkasso hagi OÜ Legem Ehitus (pankrotis) vastu läbi vaatamata, sest seoses OÜ Legem Ehitus pankroti väljakuulutamisega ei kuulu varaline nõue kostja vastu pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 43 lg 2 alusel läbi vaatamisele. Kohus jätkas menetlust OÜ ProInkasso hagis E.V. i vastu. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ ProInkasso ja OÜ Legem Ehitus 13.06.2006 võla tunnistamise ja võlgnevuse tasumise ajatamise kokkuleppe, mille kohaselt OÜ Legem Ehitus tunnistas oma võlgnevust hageja ees summas 23 301.07 krooni. Lisaks võttis OÜ Legem Ehitus nimetatud kokkuleppe alusel endale kohustuse tasuda põhivõlgnevuselt intressi ja maksta võlg vastavalt kokkuleppe lisana allkirjastatud maksegraafikule. Samaaegselt nimetatud kokkuleppe sõlmimisega allkirjastasid hageja ja E.V. käenduslepingu, mille alusel kohustus kostja vastutama solidaarselt hageja ja OÜ Legem Ehitus vahel sõlmitud võla tunnistamise ja võlgnevuse tasumise ajatamise kokkuleppe täitmise eest. Võlgnik ega käendaja ei ole kokkulepet täitnud. Nii võlgnik kui ka käendaja esitasid 23.08.2006 hagejale avaldused kokkuleppe ja käenduslepingu tühistamiseks seoses eksimusega. Tühistamise avaldustes viidatakse kokkuleppe punktile, milles sätestatakse, et vastavalt hageja ja AS D.R. (varasem võlausaldaja) vahelisele nõude loovutamise lepingule on OÜ ProInkasso OÜ Legem Ehitus vastu esitatava nõude omanik. Samas punktis on märgitud, et loovutatud nõue tuleneb OÜ Legem Ehitus ja AS Arpa vahelistest tehingutest. Nii võlgnik kui võlausaldaja väidavad, et neil puudub seos AS-iga Arpa ja seetõttu on kokkulepped sõlmitud eksimuses. Hageja väitel on AS Arpa nimetamise näol AS-iks D.R. tegemist vähetähtsa ebatäpsusega ja see ei saa olla aluseks kokkulepete tühistamisele. Kokkuleppes on nimetatud arved, kliendileping ja OÜ Legem Ehitus antud garantiikiri, mis kinnitavad, et loovutatav nõue tulenes AS D.R. ja OÜ Legem Ehitus vahelistest tehingutest; lisaks on kokkulepped alla kirjutatud pärast tekstiga tutvumist. Kostja põhivõlg hageja ees on 14 354 krooni. Lisaks on lepingus kokku lepitud intress 36 % aastas põhivõla jäägilt. Tasumata intressisumma on hagiavalduse kohaselt 839.71 krooni. Samuti lepiti kokkuleppes kokku, et OÜ Legem Ehitus on maksegraafikus näidatud summade mittemaksmisel kohustatud tasuma hagejale 0,5 % viivist kalendripäevas iga vastava makse tegemisega viivitatud päeva eest. Seega nõuab hageja kostjalt viivisena kuni OÜ Legem Ehitus pankroti väljakuulutamiseni 01.11.2006 5 921.03 krooni tasumist. Lisaks kohustus OÜ Legem Ehitus tasuma hagejale kahjuhüvitisena 2 583.72 krooni ning 13.06.2006 seisuga varasema lepingu alusel tekkinud viivitusintressi 2 565.46 krooni. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks 26 263.92 krooni (14 354 + 839.71 + 5 921.03 + 2 583.72 + 2 565.46).

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt puudub hagejal nõue nii kostja kui ka OÜ Legem Ehitus (pankrotis) vastu, sest hageja ei ole käesoleva ajani tõendanud nõude loovutamise toimumist võlausaldajalt hagejale. OÜ Legem Ehitus (pankrotis) on esitanud hagejale avalduse võla tunnistamise ja

võlgnevuse tasumise ajatamise kokkuleppe tühistamiseks ja kostja avalduse käenduslepingu tühistamiseks. Tühistamisavaldustes on märgitud, et hageja ei ole tõendanud nõude loovutamise toimumist lepingu sõlmimise ajal. Nõude loovutamisdokumendi hilisem esitamine ei muuda 13.06.2006 sõlmitud kokkulepet kehtivaks, sest tehingu tegemise hetkel polnud nõude loovutamine võlgniku suhtes toimunud ja kostja ei soovi kokkulepet tagantjärele heaks kiita.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus rahuldas 23. aprilli 2007 otsusega OÜ ProInkasso hagi E.V. i vastu ja mõistis E.V. ilt OÜ ProInkasso kasuks välja 26 263.92 krooni. Otsuse kohaselt on hageja nõustunud, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega. VÕS § 30 lg 1 sätestab, et võlatunnistus on leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Deklaratiivseks võlatunnistuseks nimetatakse lepingut, mis vastab sätte teisele alternatiivile – s.t millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Sellise võlatunnistuse eesmärk ja tagajärg on üldjuhul tõendamiskoormise muutmine, s.t võlgnik peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud (sama seisukohta on toetanud ka Riigikohus oma lahendis tsiviilasjas nr 3-21-21-06). Antud juhul tähendab see, et kostja peaks näiteks tõendama, et kaupu ei ole üle antud, s.t OÜ-l Legem Ehitus ei tekkinud tasumiskohustust. Kostja viitab küll, et arvetele ja garantiikirjale allakirjutanud isikud on tundmatud, aga ei ole esitanud ühtegi tõendit näitamaks, et tegemist ei olnud OÜ Legem Ehitus töötajatega. Kohtule jäi arusaamatuks, miks on kostja alla kirjutanud võlatunnistusele ja käenduslepingule, kui ta nõudega ei nõustunud – kui see oli tekkinud esindusõiguseta isikute tegudest. Järelikult on hagejal kehtiv nõue kostja vastu. TsÜS § 89 lg 1 kohaselt on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Hageja ja AS D.R. vahel sõlmitud leping on pealkirjastatud nõude loovutamise lepinguna ning selle p 1.1.1 järgi on lepingu objekt AS D.R. ja kolmandate isikute vahel sõlmitud tehingutest tulenevate varaliste nõuete loovutamine ProInkasso OÜ-le. Samas sätestab lepingu p 1.1.2 lepingu objektiks ka ProInkasso OÜ poolt AS D.R. huvides juriidiliste toimingute ja asjaajamise teostamise, mille tulemusel AS D.R. võlgnikud likvideerivad oma võlgnevuse AS D.R. ees. Lepingu sisust nähtub siiski üheselt, et selle tagajärjel loovutab AS D.R. oma nõuded OÜ-le ProInkasso. Kohus ei näe, miks peaks hagejale ja AS-ile D.R. olema kasulik näidata omavahel sõlmitud käsunduslepingut nõude loovutamise lepinguna. Antud juhul ei ole kostja tõendanud, et hageja ja AS D.R. vahel sõlmitud nõude loovutamise leping on näilik tehing – tegemist oli nõude loovutamisega. VÕS nõude loovutamise sätetest (§ 164 lg 1, § 169, § 170 ja § 172) tuleneb, et nõude loovutamise kehtivuseks ei ole iseenesest vajalik võlgnikule teatada – mitteteatamise korral on võlgnikul õigus täita kohustus endisele võlausaldajale ja keelduda seda täitmast uuele võlausaldajale, aga ainult seni, kuni talle ei ole esitatud dokumenti nõude loovutamise kohta. Seega oli nõude loovutamise leping algusest peale kehtiv sõltumata võlgnikule teatamisest. Kostja ja OÜ Legem Ehitus on väitnud, et nad olid eksimuses ka seoses sellega, et kokkuleppe p-s 1.1 on viidatud AS-ile Arpa. Kokkuleppe ülejäänud tekstist ja selle lisadest selgub siiski üheselt, millise võlaga on tegemist – ekslik viide AS-ile Arpa ei anna alust lepingut tühistada. Järelikult ei olnud OÜ Legem Ehitus kokkuleppe sõlmimisel eksimuses, tal puudus alus kokkulepe tühistada ning seega võla tunnistamise ja võlgnevuse tasumise ajatamise kokkulepe kehtib.

Koos võla tunnistamise ja võlgnevuse tasumise ajatamise kokkuleppega sõlmis hageja kostjaga käenduslepingu, millega E.V. kohustus OÜ ProInkasso ees vastutama hageja ja OÜ Legem Ehitus vahel 13.06.2006 sõlmitud võla tunnistamise ja võlgnevuse tasumise ajatamise kokkuleppe nõuetekohase täitmise eest solidaarselt võlgnikuga, kusjuures käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks lepiti kokku 47 000 krooni. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest; lg 4 järgi ei sõltu käenduse kehtivus põhivõlgniku ja käendaja vahelisest suhtest. VÕS § 149 lg 1 sätestab, et käendaja võib esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Käendajal on õigus esitada neid vastuväiteid ka siis, kui põhivõlgnik neist loobus. 23.08.2006 esitas kostja avalduse käenduslepingu tühistamiseks. Avalduse kohaselt toimus tehingu sõlmimine äärmiselt ebasoodsatel tingimustel ja raskeid asjaolusid ära kasutades, samuti eksimuses, mille lõi tehingu teine pool OÜ ProInkasso. Kostja ei ole nimetatud avalduses toonud välja raskeid asjaolusid, mida ära kasutades tehing sõlmiti, seega jäi see väide paljasõnaliseks. Eksimuse osas on kostja tuginenud samadele argumentidele nagu OÜ Legem Ehitus võla tunnistamise ja võlgnevuse tasumise ajatamise kokkuleppe tühistamisel, mida on kohus eelpool juba arutanud. Kostjal ei olnud alust käenduslepingut tühistada, järelikult leping kehtib. Järelikult tuleneb võlatunnistuse olemasolust ja kehtivusest, et hageja ei pea enam tõendama, et tal on kehtiv nõue, vaid kostja peab nõudest vabanemiseks tõendama, et nõuet ei ole. Hageja põhinõue on 14 354 krooni, lisaks kahjuhüvitis 2 583.72 krooni, intress 839,71 krooni ja viivitusintress 2 565.46 krooni + 5 921,03 krooni, kokku seega 26 263.92 krooni. Kostja ei ole nõude suurusele vastu vaielnud.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.E.V. taotleb apellatsioonkaebuses Tartu Maakohtu 23.04.2007 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta OÜ ProInkasso hagi summas 26 263.92 krooni rahuldamata. Kaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on ebaõigesti loetud vaidlusalune leping nõude loovutamise lepinguks VÕS § 164 tähenduses; tegemist on käsunduslepinguga vastavalt VÕS §-le 619. Kohus ei ole lepingut hinnates analüüsinud lepingu p 1.1.2, mis sätestab, et lepingu objektiks ka ProInkasso OÜ poolt AS D.R. huvides juriidiliste toimingute ja asjaajamise teostamise, mille tulemusel AS D.R. võlgnikud likvideerivad oma võlgnevuse AS D.R. ees. Tahe tehingus ei olnud suunatud mitte nõuete omandamisele, vaid võlgade sissenõudmisele. Maakohus ei ole arvestanud, et tegemist on inkassofirmaga. Selliste näilike tehingute sõlmimine annab hagejale võimaluse lihtsamalt menetleda võlgade sissenõudmist. Käsundussuhtega on tegemist ka seetõttu, et lepingu lisa 1 p 2 kohaselt saadakse juhul, kui võlgnik võlgnevuse AS D.R. ees tasub, selle eest tasu (põhinõudelt 18%, viivisnõudelt 50%, kahju hüvitamise nõudelt 50%); 2) on ekslikult leitud, et kostjal on kohustus tõendada hagejal nõude puudumist. Kohus eksib, käsitledes kostjat deklaratiivse võlatunnistuse järgi võlgnikuna. Kostja käendajana ei ole tunnistanud võlgnevust, kuivõrd käendajal puudub juba seadusest tulenevalt selline õigus. Käendaja õigused ja kohustused tulenevad seadusest ning võlatunnistust saab anda ainult võlgnik, mitte käendaja. Seega on käendaja suhtes VÕS § 30 lg 1 ebaõigesti kohaldatud;

3) on jäetud tähelepanuta, et hageja ei ole esitanud nõuet kokkuleppe ja käenduslepingu tühistamise tühisuse osas, samuti ei ole kohus otsustanud nende tehingute kehtivuse üle. Kohtul puudus õigus hinnata tehingute tühistamise kehtivust olukorras, kus hageja seda ei nõua; 4) on jäetud hindamata vastustaja nõude olemasolu apellandi vastu. E.V. tegutses ühel juhul OÜ Legem Ehitus juhatuse liikmena ja oli teisest küljest käendaja. Seega ei saa juhatuse liikme poolt allkirjastatud võla tunnistamise ja võlgnevuse tasumise ajatamise kokkulepet pidada üheaegselt allkirjastatuks ka E.V. i kui käendaja poolt. E.V. kirjutas 13.06.2006 alla mitte võlatunnistusele, vaid käenduslepingule. Vastavalt VÕS § 149 lg-le 1 võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga ning käendajal on õigus esitada neid vastuväiteid ka siis, kui põhivõlgnik neist loobus. Võla tunnistamise ja võlgnevuse tasumise ajatamise kokkuleppe ja käenduslepingu tühistamine toimus õigeaegselt. Vastavalt TsÜS § 99 lg 1 p-le 2 võib eksimuse korral tehingu tühistada kuue kuu jooksul, arvates eksimusest teadasaamisest – kokkulepe sõlmiti 13.06.2006 ja tühistamisavaldused esitati 23.08.2006, millise aja vältel ei esitatud apellandile nõude loovutamise dokumente, vastustaja ei tõendanud ka võla tunnistamise lepingu ja käenduslepingu ajal nõude olemasolu. Kohus on tühistamisavalduse hindamisel lähtunud vaid väitest, et kokkuleppes oli viidatud AS-le Arpa, kellega aga pole OÜ-l Legem Ehitus mingisuguseid õiguslikke suhteid, jättes hindamata, et olukorras, kus E.V. oleks teadnud, et nõude loovutamist pole toimunud, poleks ta selliseid lepingut ei enda ega OÜ Legem Ehituse juhatuse liikmena sõlminud. Eksimus oli tingitud eelkõige sellest, et OÜ Legem Ehitus ja E.V. sõlmisid vastavalt võla tunnistamise kokkuleppe ja käenduslepingu OÜ-ga ProInkasso vaid seetõttu, et pidasid võimalikuks viimase poolt esitatud väidet, nagu AS D.R. on oma nõude ProInkasso OÜ-le loovutanud. Kuivõrd võlausaldaja ega OÜ ProInkasso ei esitanud tühistamisavalduste esitamiseni nõude loovutamist tõendavaid dokumente, oli tegemist eksimusega, mis oli tingitud teise poole poolt ebaõigete asjaolude teatavaks tegemisest, sest lähtuvalt VÕS §-st 170 loetakse loovutamine võlgniku suhtes toimunuks, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et ta on nõude loovutanud uuele võlausaldajale; 5) on jäetud hindamata, et OÜ-l ProInkasso puudus õigus võlatunnistuse sõlmimiseks, kuivõrd nõue polnud loovutatud - sellest polnud võlgnikule teatatud ega teatatud ka hiljem, kuigi võlgnik eeldas, et vastav nõude loovutamist tõendav dokument talle esitatakse - millest tulenevalt on aga kokkulepe tühine. Vastavalt VÕS §-le 170 loetakse loovutamine võlgniku suhtes toimunuks, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et ta on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Seaduses sätestatud tingimused nõude loovutamise toimumise kohta võlgniku suhtes ei olnud aset leidnud, mistõttu nõude loovutamine OÜ-le ProInkasso polnud toimunud võlgniku suhtes. Samuti toimus võla tunnistamise ja võlgnevuse tasumise ajatamise kokkulepe ning käenduslepingu tühistamine õigeaegselt. Vastavalt TsÜS § 99 lg 1 p-dele 1 ja 2 võib raskete asjaolude ärakasutamise korral tehingu tühistada kuue kuu jooksul, arvates ajast, mil vastava asjaolu mõju lakkas ja eksimuse korral kuue kuu jooksul, arvates eksimusest teadasaamisest – kokkulepe sõlmiti 13.06.2006 ja tühistamisavaldused esitati 23.08.2006, millise aja vältel ei esitatud apellandile nõude loovutamise dokumente. Riigikohus on oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-146-05 leidnud, et võlatunnustusel peab olema alus. Kui võlatunnistusel alust ei ole, siis on võlatunnistus tühine TsÜS § 86 alusel vastuolu tõttu heade kommetega. Lähtuvalt eeltoodust ei olnud hagejal õigust sõlmida ei võla tunnistamise ja tasumise ajatamise kokkulepet, ega käenduslepingut, kuivõrd nõude loovutamine ei olnud toimunud ei E.V. i ega OÜ Legem Ehituse suhtes, siis nõue (võlg) ei ole käendatud;

6) on rikutud TsMS § 442 lg 8 nõudeid, kuna kohtu järeldused on põhjendamata ning kõiki tõendeid ei ole arvestatud; 7) on ebaõigesti kohaldatud VÕS §-de 30 ja 164 sätteid.

5.OÜ ProInkasso vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Tartu Maakohtu 23.04.2007 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on kohus nõude loovutamise lepingut hinnates jõudnud õigele järeldusele, et selle sisust nähtub üheselt, et selle tagajärjel loovutab AS D.R. oma nõuded OÜ-le ProInkasso. OÜ ProInkasso ja AS D.R. vaheline nõude loovutamise leping on määratletav ka raamlepinguna, sätestades üldisemad tingimused iga konkreetse nõude loovutamisele. Konkreetse nõude loovutus vormistatakse nõude loovutamise lepingu lisana, nagu ka käesoleval juhul (vt. asja juures olevat nõude loovutamise lepingut ja selle lisa nr 1). Apellandi viidatud nõude loovutamise lepingu p-is 1.1.2. on pooled silmas pidanud, et OÜ ProInkasso võib vajadusel tegutseda ka AS D.R. esindajana. VÕS-i nõude loovutamise regulatsioon ei sätesta erikorda loovutustasule või selle maksmisele. Asjaolu, et pooled on nimetanud nõude suuruse ja loovutustasu vahet OÜ ProInkasso teenustasuks, ei muuda nõude loovutust olematuks, pooled on nõnda lihtsalt tähistanud rahalist suurust, mille võrra on OÜ-l ProInkasso võimalik tehingust (nõude omandamisest) teenida; 2) on maakohus õigesti leidnud, et OÜ ProInkasso ei pea enam tõendama, et tal on nõue E.V. i vastu, vaid E.V. peab tõendama, et OÜ-le ProInkasso nõuet ei ole, kuid kohtu arvates ei ole E.V. seda teinud; 3) ei pea OÜ ProInkasso esitama tingimata hagiavaldust käenduslepingu tühistamise tühistamiseks, vaid on õigustatud esitama kohtumenetluses vastavasisulisele vastuväitele omapoolsed vastuväited ning kohus tuvastab seejärel asjaolu, kas käenduslepingu tühistamine on kehtiv või mitte. OÜ ProInkasso oli õigustatud jätma käenduslepingu tühistamise tähelepanuta ja pidama lepingut endiselt kehtivaks. Kui E.V. soovis enda tühistamise avaldusele õigusjõudu, oleks ta pidanud ise esitama vastavasisulise hagiavalduse (tunnustada käenduslepingu tühisust vms) või vastuväite menetluses; 4) on võla tunnistamise kokkulepe ja käendusleping kehtivad, kuivõrd tehingute tühistamine ei ole materiaalselt õigustatud. Õige on kohtu järeldus, et võla tunnistamise tekstist ja selle lisadest selgub siiski üheselt, millise võlaga on tegemist – ekslik viide AS-ile Arpa ei anna alust lepingu tühistada. Samas kokkuleppe punktis on nimetatud arved, kliendileping ja OÜ Legem Ehitus antud garantiikiri, mis kõik kinnitavad, et loovutatav nõue tulenes AS D.R. ja OÜ Legem Ehitus vahelistest tehingutest. OÜ Legem Ehitus ja E.V. on allkirjastanud kokkuleppe ja käenduslepingu, olles vastavate tekstidega eelnevalt tutvunud, kohustatud isikud on oma võlgnevust selgelt tunnistanud; 5) on ebaõige väide, et kuna OÜ ProInkasso ei ole tõendanud nõude loovutamise toimumist võlausaldajalt hagejale vastavalt VÕS §-ile 170, siis ei kuulu hagi rahuldamisele. Kohus on õigesti põhjendanud, et VÕS sätetest tuleneb, et nõude loovutamise kehtivuseks ei ole iseenesest vajalik võlgnikule teatada – mitteteatamise korral on võlgnikul lihtsalt õigus täita kohustus endisele võlausaldajale ja keelduda seda täitmast uuele võlausaldajale, aga ainult seni, kuni talle ei ole esitatud dokumenti nõude loovutamise kohta. Seega oli nõude loovutamise leping algusest peale kehtiv, sõltumata võlgnikule teatamisest. Arvestades asjaolu, et E.V. ei ole täitnud kohustust vanale võlausaldajale (AS D. R.) ega uuele võlausaldajale (OÜ Proinkasso), ei ole

VÕS § 170 asjassepuutuv.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Kuna vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg 6 sätetega vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
7.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski selles esitatud põhjendus ei anna alust vaidlustatud maakohtu otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebuses on esitatud samu väiteid, milliseid esitati esimese astme kohtuski. Maakohus on neid põhjalikult käsitlenud, hinnanud õigesti esitatud tõendeid ja kohaldanud materiaalõigust ning põhjendatult leidnud, et hageja nõue kuulub rahuldamisele.
7.1.Hageja ja AS D.R. vahel 01.06.2006 sõlmitud lepingu näol on tegemist nõude loovutamise lepinguga ning apellandi vastupidine seisukoht on ebaõige. Nõude loovutamise eeldusteks on loovutamislepingu sõlmimine ning kokkulepe senise ja uue võlausaldaja vahel nõude ülemineku kohta, kusjuures loovutajaks peab olema õigustatud isik ehk võlausaldaja. Antud juhul on nimetatud eeldused täidetud. Nõude loovutamise esmaseks tagajärjeks on loovutatud nõude üleminek uuele võlausaldajale ehk võlausaldaja vahetus. VÕS §-st 164 lg 1 tulenevalt toimub nõude loovutamine sõltumata võlgniku tahtest ning seadus ei näe ette võlausaldaja kohustust teavitada nõude loovutamisest võlgnikku. Maakohus on õigesti kohaldanud VÕS § 164 sätteid. Maakohus on õigesti leidnud, et nõude loovutamise lepingust (tl 60-62) ja selle lisast nr 1 (tl 81) järeldub üheselt, et AS D.R. soovis loovutada oma nõuet OÜ Legem Ehitus vastu põhisummas 14 354 krooni ühes kõrvalnõuetega ning OÜ ProInkasso soovis omandada nimetatud nõuet. Ainuüksi lepingu p 1.1.2 alusel ei saa väita, et tegemist oleks käsunduslepinguga. Lepingu p 2.1 kohaselt vormistatakse nõude loovutamine lepingu lisana ning lepingu lisast nr 1 tuleneb hageja konkreetne loovutamisega omandatud nõue kostja vastu. Eelduslikult on nõude loovutamise leping tasuline ning nimetatud asjaolu põhjal on ekslik väita, et tegemist on käsunduslepinguga.
7.2.Maakohus on õigesti leidnud, et 13.06.2006 võla tunnistamise kokkuleppe näol on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega VÕS § 30 tähenduses. Selle tagajärjeks on tõendamiskoormise muutumine. Kuna apellant võttis endale käenduslepinguga kohustuse vastutada 13.06.2006 võla tunnistamise kokkuleppe nõuetekohase täitmise eest, siis on ekslik apellandi väide, et tema kui käendaja ei saa vastutada võlatunnistuse alusel võlgniku võlgade eest ning apellandil puudub tema vastu nõue. Tulenevalt VÕS §-st 149 on apellandil õigus esitada võlatunnistusele vastuväiteid, st tõendada, et tunnistatud võlga ei ole või on see lõppenud. Käesoleval juhul ei ole apellant käendajana seda teinud ning hageja poolt esitatud nõuet kinnitavaid tõendeid ümber lükanud.
7.3.Ebaõige on apellandi väide, et kohtul puudus õigus hinnata võlatunnistuse ja käenduslepingu tühistamise kehtivust, kuna hageja ei ole esitanud nõuet nende tühisuse tuvastamiseks. Nähtuvalt asja materjalidest esitas hageja pärast tühistamisavalduse saamist maakohtusse hagi võlgnevuse väljamõistmiseks, milles ta muuhulgas esitas vastuväited, et tühistamisavalduse materiaalsed eeldused ei ole täidetud. Kohtuotsuses andis maakohus hinnangu esitatud vastuväidetele ning leidis, et tühistamisavaldusel ei ole õiguslikku jõudu, kuna ei ole täidetud selle materiaalsed eeldused. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et antud olukorras puudus hagejal vajadus esitada eraldi hagi tühistamisavalduse tühisuse tuvastamiseks ning maakohus ei rikkunud

menetlusnorme, andes otsuses hinnangu tühistamisavalduses toodud asjaoludele. Vaatamata sellele, et tühistamisavalduse formaalsed eeldused olid täidetud, ei saa väita, et võlatunnistus ja käendusleping on kehtetud.

7.4.Ekslik on apellandi seisukoht, et ta oli võlatunnistuse ja käenduslepingu sõlmimisel eksimuses, kuna uskus hageja väidet, et AS D.R. on viimasele nõude loovutanud. Kuna võlaõigusseaduse nõude loovutamise sätetest ei tulene võlausaldajale kohustust teatada võlgnikule nõude loovutamisest, siis ei saa ka väita, et sellest teatamata jätmisega viis võlausaldaja apellandi eksitusse, mis tingis apellandi poolt võlatunnistuse ja käenduslepingu sõlmimise. Tegelikkuses pidi apellant nõude loovutamisest teadma, kuna võlatunnistuse p-s 1.1 on viidatud OÜ ProInkasso ja AS D.R. vahel eelnevalt sõlmitud nõude loovutamise lepingule ning märgitud tõendid (arved, kliendileping ja garantiikiri), millel loovutatud nõue põhineb. Lisaks on nõude loovutaja saatnud võlgnikule 01.06.2006 teatise nõude loovutamise kohta. Samuti ei ole apellant tõendanud, et ta sõlmis võlatunnistuse ja käenduslepingu raskete asjaolude ärakasutamise tõttu teise poole poolt.
7.5.Apellant on ebaõigesti viidanud VÕS §-le 170 ja leidnud, et kuna loovutamisest talle ei teatatud, siis nõude loovutamist ei toimunud. Nimetatud sätte eesmärgiks on kaitsta võlgnikku, st nimetatud sätte alusel võib võlgnik täita kohustuse tuginedes loovutamise kohta tehtud teatele või loovutamisdokumendile, riskimata sellega, et ta täidab kohustuse valele isikule, kui hiljem selgub, et loovutamist tegelikult ei toimunud või on see kehtetu.
7.6.Põhjendamatu on apellandi väide, et maakohtu otsus ei vasta TsMS § 442 lg 8 nõuetele. Maakohus on otsuses analüüsinud kõiki esitatud tõendeid ning põhjendanud, miks ta ei nõustu kostja väidetega. Kohtu järeldustega mittenõustumine ei tähenda seda, et otsus oleks põhjendamata.
8.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad poolte apellatsiooniastmes kantud menetluskulud apellandi kanda.

Andra Pärsimägi

Egon Konsand

Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja