Tsiviilasi nr 2-04-1387
Kohus
2-04-1387 Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiit Kollom (eesistuja), Ülle Jänes ja Ulvi Loonurm
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.09.2007 Tallinnas
Tsiviilasi
Heino Sildoja hagi Merlis Nõgene ja Tiiu Edo (endine Nõgene) vastu 500 000 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.11.2006 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Heino Sildoja apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja Heino Sildoja ja tema lepinguline esindaja Agne Koks; kostjad Merlis Nõgene ja Tiiu Edo ning nende lepinguline esindaja advokaat Alan Biin; kolmas isik kostjate poolel Kerli Orav
Harju Maakohtu 03.11.2006 otsus tühistada ja teha uus otsus hagi osaliseks rahuldamiseks. Välja mõista Merlis Nõgeselt (i.k. xxxxxxxxxxx, eluk. x) ja Tiiu Edolt (i.k. xxxxxxxxxxx, eluk. x) solidaarselt kolmsada tuhat (300 000) krooni Heino Sildoja (i.k. xxxxxxxxxxx, eluk. x) kasuks. Kohtukulu jätta poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võivad apellatsioonimenetluse pooled esitada vandaeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest. Asjaolud 01.08.2001 sõlmitud laenulepingu kohaselt laenas Heino Sildoja AS-le DAG Viljandi
300 000 krooni. Lepingu punkti 2.1 alusel kohustus AS DAG Viljandi tagastama igakuiselt intressi summas 10 000 krooni. Lepingulisi kohustusi AS DAG Viljandi ei täitnud ning 01.10.2004 seisuga moodustas intressivõlg 380 000 krooni. Lisaks laenulepingule sõlmiti hageja ja Meinhard Nõgene vahel 01.08.2001 käendusleping, millega Meinhard Nõgene tagas laenulepingu täitmise oma varaga. 24.11.2003 algatati AS DAG Viljandi pankrotimenetlus, mis 20.01.2004 lõpetati raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Meinhard Nõgene suri xx.xx.xxxx. Pärimisregistri õiendi kohaselt on tema seadusjärgseteks pärijateks Merlis Nõgene ja Tiiu Nõgene (uus perekonnanimi pärast abiellumist alates 07.06.2004 „Edo“). Pärand on kostjate poolt vastu võetud ning seega on kostjatele üle läinud kõik pärandaja õigused ja kohustused. Hageja leidis TsK §-dest 206 ja 207 tulenevalt, et laenu käendaja pärijad vastutavad laenulepingust tuleneva võla tasumise eest solidaarselt põhivõlgnikuga. Hagiavalduse aluseks oleva laenulepingu põhisumma oli 300 000 krooni, millele lisandub alates 15.09.2001 igakuine intressimakse 10 000 krooni. 2006. a. veebruari seisuga moodustas intressivõlgnevus 55 kuu eest kokku 550 000 krooni. Hageja leidis, et mõistlik intressinõue kostjate vastu on 200 000 krooni. Seega kokku palus hageja kostjatelt solidaarselt enda kasuks välja mõista 300 000 krooni põhivõlga ja 200 000 krooni intressivõlga, kokku 500 000 krooni, mis tuleneb 01.08.2001 laenulepingust ja 01.08.2001 käenduslepingust. Hageja tugines nõudes TsK § 173 lg-le 1, §-le 174, § 206, §-le 207 ja § 211 p-le 2. Kostjad hagi ei tunnistanud ja vaidlesid sellele vastu. AS DAG Viljandi raamatupidamise andmetel ei ole AS DAG Viljandi kunagi saanud hageja käest laenu 300 000 krooni. Kostjatel puuduvad dokumendid, mis tõendaksid nimetatud summa laekumist AS DAG Viljandi arveldusarvele või kassasse. Samuti ei kajastu nimetatud laen AS DAG Viljandi 1999. a. ega hilisemate majandusaastate aruannetes. Aktsiaseltsi ajutine pankrotihaldur ei tuvastanud nimetatud laenu olemasolu. Kuivõrd laenusumma üleandmise (ülekandmise) kohta ei ole ühtegi tõendit, olid kostjad seisukohal, et laenuleping on rahatu. Kostjad tuginesid ka vastuväitele, et hagi on esitatud ebaõigete isikute vastu. Hageja oleks pidanud laenu tagastamiseks nõude esitama põhivõlgnikule AS-le DAG Viljandi. Kuna laenuandja ei ole esitanud laenu tagasimaksmise nõuet AS-le DAG Viljandi, puudub ka käendaja vastutus vastavalt 01.08.2001 sõlmitud käenduslepingu punktile 1, mille kohaselt käendaja vastutab AS DAG Viljandi kohustuste eest üksnes juhul, kui nimetatu ei ole 1 kuu jooksul nõude saamisest arvates tasunud oma kohustusi hagejale. Vastavalt TsK §-le 211 lõpeb käendus koos käendusega tagatud kohustuse lõppemisega. AS DAG Viljandi suhtes algatatud pankrotimenetlus lõpetati Viljandi Maakohtu 20.01.2004 määrusega pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, mille kohta on Ametlikes Teadaannetes avaldatud 22.01.2004 sellekohane kuulutus. AS DAG Viljandi kustutati äriregistrist 24.03.2005. Kuna AS DAG Viljandi on registrist kustutatud, on lõppenud kõik AS DAG Viljandi kohustused. Koos põhikohustusega (laenuleping) lõpevad ka kõik sellega seotud kõrvalkohustused (käendusleping). Kolmanda isikuna kostjate poolel oli menetlusse kaasatud Meinhard Nõgene kolmas seadusjärgne pärija Kerli Orav, kes elab Soome Vabariigis. Pärimisseaduse § 142 lg 2 kohaselt vastutavad pärijad pärandi suhtes nõudeõigust omavate isikute ees solidaarselt. Kerli
2(6)
Orav hagi suhtes oma seisukohta ei avaldanud. Maakohtu otsus Harju Maakohus jättis 03.11.2006 otsusega hagi rahuldamata. Vaidlus puudub selles, et kostjad Merlis Nõgene ja Tiiu Nõgene on surnud Meinhard Nõgene seadusjärgsed pärijad ning nad on pärandi vastu võtnud ja neile on üle läinud kõik pärandaja õigused ja kohustused. Otsuse põhjenduste kohaselt kohaldatakse võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-st 11 tulenevalt pooltevahelisele võlasuhtele enne 01.07.2002 kehtinud seadust (Eesti NSV tsiviilkoodeks). Heino Sildoja ja AS DAG Viljandi vahel laenulepingu sõlmimise ajal 01.08.2001 kehtinud TsK § 272 lg 2 kohaselt loeti laenuleping kui reaalne leping sõlmituks raha või asjade üleandmise momendist. Kohtuistungil Heino Sildoja poolt vande all antud seletuse kohaselt andis hageja raha (USA dollarid) üle AS DAG Viljandi raamatupidajale pangakontoris, millest 7 000 USD kanti üle AS DAG Viljandi arveldusarvele. Kuidas ülejäänud hageja poolt üle antud rahadega toimiti, on hagejale teadmata. Hageja seletust kinnitab AS DAG Viljandi arvelduskonto väljavõte (t lk 63), millest nähtub, et 14.04.1999 on AS DAG Viljandi arveldusarvele laekunud 100 870 Eesti krooni (7 000 USD pärast konverteerimist Eesti kroonidesse). Raha üleandmine laenaja poolt laenusaajale toimus enne laenulepingu kirjalikku vormistamist. Seda kinnitab ka laenulepingu punkt 1.3, mille kohaselt laenusumma üleandmine toimus vastavalt poolte kokkuleppele. Arvestades antud võlasuhte olemust ning laenulepingu tingimusi, on mõistlik eeldada, et lepingupoolte tahteavaldused vastasid kummagi poole huvidele ja eesmärkidele. Juhul kui raha üleandmist ei oleks toimunud, on mõistlik eeldada, et laenusaaja ei oleks hiljem sõlminud sellistel tingimustel laenulepingut. Asjaolu, et AS DAG Viljandi 2003. a. aastabilansis ei kajastunud kohustus Heino Sildoja ees, ei tõenda iseenesest selle kohustuse puudumist. Kostjad ei ole esitanud ka muid tõendeid, mis tõendaksid lepingu rahatust. Eelnevast tulenevalt on kostjate vastuväide laenulepingu rahatusest põhjendamatu. Laenulepingu täitmise tagamiseks sõlmiti 01.08.2001 hageja ja Meinhard Nõgene vahel käendusleping. Kohus nõustus kostjate seisukohaga, et käendus on lõppenud seoses põhikohustuse lõppemisega ning sellest tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata. AS DAG Viljandi esitas 18.11.2003 Viljandi Maakohtule avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Kohus lõpetas AS DAG Viljandi pankrotimenetluse 20.01.2004 pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätkunud vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudus vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Hageja teatas oma nõudest ajutisele pankrotihaldurile (tsiviilasi nr 2-535-03, t lk-d 41, 146, 147). Seoses AS DAG Viljandi pankrotimenetluse raugemisega ei olnud võimalik 01.08.2001 laenulepingust tulenevate põhivõlgniku kohustuste täitmine. AS DAG Viljandi kustutati äriregistrist 24.03.2005, millega seonduvalt lõppes ka käendusega tagatud põhikohustus. Kuivõrd 01.08.2001 sõlmitud käenduslepingu näol ei ole tegemist kestvuslepinguga ning käendusleping on sõlmitud enne võlaõigusseaduse jõustumist, tuleb käenduse kehtivuse otsustamisel lähtuda tsiviilkoodeksi vastavatest sätetest. TsK § 211 p 1 kohaselt lõpeb
3(6)
käendus käendusega tagatud kohustise lõppemisega. Apellatsioonkaebus Hageja palub tühistada Harju Maakohtu 03.11.2006 otsuse täies ulatuses ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning mõista kostjatelt Heino Sildoja kasuks välja 500 000 krooni. Menetluskulud palub apellant jätta vastustajate kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole esimese astme kohus õiguslikult motiveerinud oma seisukohta, et käendusega tagatud põhikohustus lõppes 24.03.2005 põhivõlgniku äriregistrist kustutamisega. Sellega on kohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi (TsMS § 442 lg 8). Kohus on ainult viidanud TsK § 211 p-le 1, kuid on jätnud käenduse lõppemise eelduse − põhikohustuse lõppemise − materiaalõiguslikult põhistamata. Otsusest ei selgu, kuidas põhivõlgniku äriregistrist kustutamine lõpetab käendaja pärijate kohustuse. Käendaja õigusjärglaste vastu oli hagi esitatud 18.10.2004. TsK § 211 p 2 kohaselt, kui kohustise täitmise tähtpäeva ei ole määratud või on määratud nõude esitamise momendiga, siis teistsuguse kokkuleppe puudumise korral lõpeb käendaja vastutus ühe aasta möödumisega käenduslepingu sõlmimise päevast. Maakohus on jätnud põhjendamatult arvestamata hageja poolt esiletoodud väite, et käenduslepingus olid pooled kokku leppinud käendaja kohustise lõppemise tähtaja, mis on seaduses sätestatust erinev. Samuti olid lepingu pooled käendaja kohustise lõppemise lahti sidunud põhikohustuse võimalikust lõppemisest. Käenduslepingu punktis 3 on ette nähtud kaks lepingu lõppemise alust: kohustuse täitmine põhivõlgniku AS DAG Viljandi poolt ja juhtum, kus hageja ei esita kümne aasta jooksul kohustise täitmise tähtpäeva saabumisest käendaja vastu hagi kohtusse. Seega ei ole käenduslepingust tulenev kohustis lõppenud ning kuulub täitmisele. Apellant ei nõustu kohtu seisukohaga, et laenulepingu suhtes kuulub kohaldamisele lepingu sõlmimise ajal kehtinud seadus (Eesti NSV tsiviilkoodeks). Laenuleping on kestvusleping. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele alates 1. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Samuti ei ole apellant nõus sellega, et võlgniku registrist kustutamine lõpetas käenduslepingust tuleneva kohustise. Äriseadustiku (ÄS) § 2 p 3 kohaselt lõpeb äriühingu õigusvõime tõepoolest äriregistrist kustutamisega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 26 lg 1 kohaselt kuulub õigusvõime hulka juriidilise isiku võime kanda tsiviilkohustusi. Hagi esitamise ajal 18.10.2004 oli põhivõlgnik õigusvõimeline, s. t põhikohustus ei olnud lõppenud. Apellandi väitel tekkis kostjatel kohustus tasuda käendaja eest võlad veelgi varem, 2004. a. juunis, kuna nimelt siis said kostjad võlgnevusest teada, sest hageja esitas neile vastavasisulise pretensiooni. Kehtiv võlaõigusseadus, mis kuulub pooltevahelises õigussuhtes kohaldamisele, ei sätesta kohustuse lõppemise alusena juriidilise isiku likvideerimist. TsK § 241 lg 1 p 3 seda küll teeb, kuid isegi kui kohaldamisele kuulub tsiviilkoodeksis sätestatu, ei ole juriidilise isiku likvideerimine tsiviilkoodeksist tuleneva kohustise lõppemise alusena samane termin äriühingu äriregistrist kustutamisega. Apellant tugineb Riigikohtu 15.11.2006 otsusele tsiviilasjas nr 3-3-1-100-06 [peab olema nr 3-2-1-100-06], mille kohaselt TsK § 241 lg 1 p 3 tuleb alates äriseadustiku jõustumisest tõlgendada nii, et kohustis ei lõppenud juriidilise isiku likvideerimisega, kui seda sai täita ilma võlgniku osavõtuta ja kohustise täitmine oli tagatud. Kohustise täitmine, mis seisneb võlausaldajale raha maksmises, on
4(6)
võimalik ka võlgnikust juriidilise isikuta. Antud juhul kustutati põhivõlgnik AS DAG Viljandi äriregistrist kohtumenetluse käigus. Kohtumenetluse pikkusest ja samuti kostjate võimalikust pahatahtlikust käitumisest tulenevate riskide panemine hageja kanda ei ole kooskõlas õigusriigi põhimõtetega. Kostjad on menetluse käigus pidevalt muutnud oma seisukohti, kasutades ära kõiki võimalusi ja vahendeid kohustuse täitmisest vabanemiseks. Vastus apellatsioonkaebusele Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ning paluvad jätta selle rahuldamata ja kaevatava kohtuotsuse muutmata. Vastustajad paluvad jaotada menetluskulud vastavalt seadusele. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada. Asjas on võimalik teha uus otsus, millega hagi osaliselt rahuldada. Hageja ja AS DAG Viljandi vaheline laenuleping sõlmiti kirjalikult 01.08.2001. Lepingus on märgitud, et laenusumma 300 000 kr. üleandmine toimus varem („vastavalt poolte kokkuleppele“). Tollel ajal kehtinud TsK § 272 lg.3 tulenevalt võisid pooled varasema võla vormistada laenulepinguna; sel juhtumil kohaldatakse laenu reguleerivaid sätteid. Maakohus on õigesti leidnud, et laenu rahatus ei ole tõendatud. Laenusumma kättesaamist kinnitas AS DAG Viljandi juhatuse liige Meinhard Nõgene oma allkirjaga laenulepingul. Hageja vande all antud seletuste kohaselt andis ta raha (USA dollarid) üle AS DAG Viljandi raamatupidajale pangakontoris, millest 7000 USD kanti üle AS DAG Viljandi arveldusarvele. Kuidas ülejäänud hageja poolt üle antud rahaga toimiti, on hagejale teadmata. Hageja seletusi kinnitab AS DAG Viljandi arvelduskonto väljavõte, millest nähtub, et 14.04.1999 on AS DAG Viljandi arveldusarvele laekunud 100 870 kr. Asjaolu, et AS DAG Viljandi 2003. a. aastabilanss ei kajastanud kohustust hageja ees, ei tõenda iseenesest selle kohustuse puudumist. Heino Sildoja ja AS DAG Viljandi vahelises laenulepingus ei ole kokku lepitud laenu tagastamise tähtajas. Järelikult on VÕS § 195 lg.3 kohaselt tegemist kestvuslepinguga. VÕS, TsÜS ja RES RakS § 12 lg.1 järgi enne 01.07.2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 01.07.2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud. VÕS 10. peatükk „võlasuhte lõppemine“, ei näe ette võlasuhte (kohustuse) lõppemise alusena juriidilise isiku likvideerimist. Lisaks sellele märgib kolleegium, et Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma 15.11.2006 otsuses nr. 100 selgitanud, et TsK § 241 lg.1 p.3 tuleb alates äriseadustiku jõustumist tõlgendada nii, et kohustis ei lõppenud juriidilise isiku likvideerimisega, kui seda sai täita ilma võlgniku osavõtuta ja kohustise täitmine oli tagatud. Kohustise täitmine, mis seisneb võlausaldajale raha maksmises, on võimalik ka võlgnikust juriidilise isikuta. Seega oli hagi rahuldamata jätmine TsK §-le 211 p.1 tuginedes põhjendusel, et käendatav kohustus on lõppenud, ebaõige.
5(6)
Laenulepingu täitmise tagamiseks sõlmiti 01.08.2001 hageja ja Meinhard Nõgese vahel käendusleping. Käenduslepinguga võttis Meinhard Nõgene kohustuse tagada AS DAG Viljandi kui laenusaaja poolt laenulepingu täitmine oma vara või vahendite arvelt, tasudes laenuandjale laenusumma 300 000 kr. Pooled leppisid kokku, et leping kehtib kuni selle lõppemiseni ja leping lõpeb laenusaaja poolt laenulepingujärgsete kohustuste täielikul täitmisel või juhul, kui Heino Sildoja ei esita 10 aasta jooksul arvates kohustuse täitmise tähtpäeva saabumist hagi kohtusse käendaja vastu. Kuna laenulepingus ei ole laenu tagastamise tähtpäeva märgitud, on ka käendusleping kestvusleping, mille suhtes tuleb kohaldada VÕS sätteid. Hinnates õiguslikult käenduslepingu tingimusi, leiab kolleegium, et käendaja vastutus on piiratud laenusummaga 300 000 kr. See tuleneb käenduslepingu p.-st 1, kus märgitakse, et kui AS DAG Viljandi ei tasu laenu 300 000 kr., tasub käendaja laenuandjale laenusumma. VÕS §142 lg.3 sätestab, et käendus võib olla rahasummaga piiratud. Käenduse piiramise sellist võimalust nägi muuhulgas ette ka varem kehtinud TsK § 206 lg.1 ja 207 lg.2. Seega käendas Meinhard Nõgene hageja ja AS DAG Viljandi vahelise laenulepingu täitmist vaid 300 000 kr. ulatuses. Vastavalt VÕS §-le 145 lg.1 vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. AS DAG Viljandi ajutise pankrotihalduri aruandest nähtub, et hageja esitas laenulepingust tuleneva nõuda ajutisele pankrotihaldurile (pankrotitoimiku lk.41, 146). Viljandi Maakohtu 20.01.2004 määrusega lõpetati AS DAG Viljandi pankrotimenetlus raugemise tõtu. Seega ei saanud hageja laenulepingust tulenevat nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Kostjad on Meinhard Nõgese vara pärijad. PärS § 130 lg.1 kohaselt lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. PärS§ 142 lg.2 sätestab, et pärandi suhtes nõudeõigust omavate isikute ees vastutavad pärijad solidaarselt. Seega tuleb uue otsusega kostjatelt solidaarselt välja mõista 300 000 kr. Kuna hagi ja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg.1 järgi jätab kolleegium poolte kohtukulud nende endi kanda.
Tiit Kollom
Ülle Jänes
Ulvi Loonurm
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.