Muud › Muud hagiasjad

12.08.2005 määrati asi eelistungile 10.10.2005 kell 13.00. 25.08.2005 saabus kohtule hageja kirjalik seisukoht kostja vastuses osas. 04.10.2005 saabus AS-lt Pindi Kinnisvara taotlus kohtuistungi aja muutmiseks seoses esindaja võimatusega istungil osaleda teiste tsiviilasjade arutamise tõttu Tallinnas, ning taotlus protsessiõigusjärgluse teostamiseks TsMS § 78 (kuni 31.12.2005 kehtinud tsiviilmenetluse redaktsioon) järgi. Nimelt sõlmisid hageja kui müüja (loovutaja) ja AS Pindi Kinnisvara kui ostja (loovutuse saaja) omavahel pandi kustutamise avalduse, ehitise mõttelise osa müügilepingu, maa tagastamise või kompenseerimise nõudeõiguse loovutamise lepingu, nõuete loovutamise lepingu ja pandilepingu. Lepingu punkti 1.4.2 kohaselt oli nõuete loovutamise lepingu esemeks muuhulgas käesolevas asjas esitatud rahaline nõue kostja vastu. 06.10.2005 teavitas kohus, et kohtukutsed annulleeritakse ning uus eelistung toimub 15.11.2005 kell 14.00. 14.11.2005 saabus kohtule hageja taotlus poole asendamiseks TsMS § 78 alusel uue hagejaga – AS-ga Pindi Kinnisvara. 15.11.2005 saabusid kohtule mõni tund enne istungit kostja vastuväited ja taotlused. Kostja märkis, et hageja ei ole neid teavitanud nõudeõiguse üleandmisest, viidates ka VÕS §-de 170 ja 172 sätetele. Ka tõstis ta üles riigilõivu tasumise temaatika. Samuti palus kostja esindaja pidada eelistung ilma nende osavõtuta ja anda piisavalt aega kokkuleppe saavutamiseks vastaspoolega, vähemalt 1. veebruarini 2006. 15.11.2005 toimus eelistung, millel osales ainult AS Pindi Kinnisvara esindaja. Kohus määras, et saabunud materjalid edastatakse teisele poolele arvamuse andmiseks ja pärast arvamuse saamist määratakse kindlaks uus istungiaeg. Samuti avaldati kostja kirjalikud vastuväited hagile ja taotlused. Seejärel ootas kohus kokkuleppe sõlmimist, mida aga ei tulnud ning kohut keegi sellest ka ei teavitanud. 08.01.2007 pöördus kohus menetlusosaliste poole, paludes veelkordselt seisukohta hageja asendamise osas. 15.01.2007 tuli AS-lt Pindi Kinnisvara vastus, et nemad on taotluse esitanud, kuid kohus pole senini vastust andnud. Veebruaris 2007. a saabus kohtule kostja taotlus lõpetada menetlus TsMS § 428 lg 1 p 5 järgi, kuna hageja on äriregistrist kustutatud juba 02.08.2006 ning kostja ei nõustu TsMS § 210 lg 3 alusel hageja asendamisega. Seejärel palus kohtunik menetlusosalised ja AS Pindi Kinnisvara vestlusele, et arutada läbi tekkinud olukord seoses asjaoluga, et hageja kui juriidiline isik on lõppenud ja enne seda polnud toimunud hageja asendamist. Kuna kostja esindaja ei soovinud sel teemal enam kohtuga kontakteeruda, kuna nemad on oma taotluse esitanud, siis määras kohus 20.04.2007 kindlaks istungi aja. Tagantjärele selgus kohtule, et 13.04.2006 kohtumäärusega kinnitati OÜ Barclay Kinnisvara pankrotihalduri Küllike Mitti esitatud pankrotimenetluse lõpparuanne, lõpetati pankrotimenetlus ning vabastati alates äriühingu registrist kustutamisest, mis toimus 02.08.2006, K. Mitt pankrotihalduri kohustustest. 20.06.2007 jäi kostja oma seisukoha juurde ja palus menetluse lõpetada. Endise hageja esindaja pankrotihaldur konkreetset seisukohta kohtule ei avaldanud. AS Pindi Kinnisvara leidis, et asi tuleb lahendada 2005. a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku järgi, samuti on kohus juba vaikides aktsepteerinud hageja asendamist. Kostja vaidles sellele vastu, tuginedes kehtiva TsMS § 6, mille kohaselt tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi.

Tartu Maakohus lõpetas 29.06.2007 määrusega asjas menetluse TsMS § 428 lg 1 p 5 alusel.

Määruse kohaselt tehakse TsMS § 6 järgi tsiviilasja menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Tegemist on imperatiivse sisuga sättega. Kohus ei näe võimalust lahendada küsimus hageja asendamise kohta 2005. a kehtinud TsMS § 78 kohaselt. Käesolevaks hetkeks on tekkinud olukord, kus hagejat ei eksisteeri, kuna ta on registrist kustutatud. Kohus leidis, et kuigi ka kohtu poolt oleks pidanud olema tõhus järelevalve menetluse üle, lasub suurem kohustus teavitada kohut käimasolevatest asjadest ning menetlustest isikutel, kes asjadega otseselt seotud on. Pankrotihaldur teadis lõpparuannet esitades, et kohus ei olnud veel lahendanud küsimust hageja asendamise kohta isikuga, kellele ta oma nõude kostja vastu loovutas. Sellist teatamist ei tehtud. Kostja lubas hiljemalt veebruariks 2006 pidada läbirääkimisi kokkuleppe saavutamise osas, ent sellest, kas neil on edu või mitte, kohut ei teavitatud. Kohtule ei saabunud teadet ka selle kohta, et hageja on äriregistrist kustutatud. Kohus sai sellest teada alles pärast seda, kui kohus ise 2007. a alguses hakkas aktiivselt uurima, mis menetlusest saanud on. Peale selle muutus vahepeal menetlusseadus, kus pandi hageja asendamine otseselt sõltuvusse kostja tahtest (TsMS § 210 lg 2 ja 3). Kui hageja seaduslik esindaja oleks kohut (ka pankrotiasja läbi vaadanud kohut) teavitanud, et esitas lõpparuande ja äriregistrist pankrotis oleva äriühingu kustutamise taotluse ning et hageja on seni kohtu poolt asendamata, siis oleks saanud olukord lahenduse mõistlikul ja eeldatavalt ootuspärasel viisil (juhul, kui kostja ei oleks vaielnud vastu hageja asendamisele). Seega esineb olukord, kus ettevõte on äriregistrist kustutatud, hageja asendamist pole 2005. a kehtinud TsMS § 78 kohaselt toimunud ning juriidilise isiku lõppemise korral vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust selles konkreetses kohtuasjas. TsMS § 210 lg 3 kohaselt võib õigusjärglane nimetatud paragrahvi 2. lõike järgi astuda menetlusse vastaspoole nõusolekul poole õiguseelneja asemel. Vastaspool pole sellega nõus. Ka puudub võimalus astuda kellegi menetlusse kolmanda isikuna õiguseelneja poolel, kuna õiguseelnejat juriidiliselt ja faktiliselt ei eksisteeri.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

AS Pindi Kinnisvara taotleb määruskaebuses maakohtu määruse tühistamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt olid nii hageja kui AS Pindi Kinnisvara taotlused hageja asendamiseks esitatud oluliselt enne uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku jõustumist. Samuti oli hiljemalt 15.11.2005 olemas kostja seisukoht hageja asendamise suhtes, kus kostja vaidles sellele vastu eelkõige põhjusel, et talle ei ole nõudeloovutusest teatatud. Märgitud hetkeks oli hageja nõutava taotluse esitanud. 15.11.2005 eelistungil osales ainult AS Pindi Kinnisvara, mis viitab sellele, et kohus aktsepteeris sisuliselt hageja asendamist. Kehtinud TsMS § 176 sätestas, et protsessiosalise taotluse lahendab kohus määrusega pärast teiste protsessiosaliste arvamuse ärakuulamist; TsMS § 3 sätestas, et tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tsiviilasi õigesti ja võimalikult kiiresti läbi vaadata ning lahendada. Jääb selgusetuks, miks kohus jättis taotluse lahendamise määrusega vormistamata alates 15.11.2005 mõistliku aja jooksul. Mõistlik aeg nähtub näiteks maakohtule kohtupraktika näitena esitatud Tallinna Linnakohtu 25.11.2005 määrusest tsiviilasjas nr 2/23-2321/05, millest selgub, et protsessiõigusjärgluse taotlus on esitatud 18.11.2005 ja taotlus on lahendatud ühe nädala jooksul, 25.11.2005. Igal juhul oleks mõistlik aeg taotluse lahendamiseks pidanud olema enne 31. detsembrit 2005. Olukorras, kus muutumas oli menetlusseadustik, milles sätestatud uus regulatsioon mõjutas otseselt protsessiõigusjärgluse küsimuste lahendamist (singulaarse õigusjärglase asendamiseks on vajalik kostja nõusolek), oleks kohus pidanud olema eriti tähelepanelik taotluse lahendamisega viivitamise tagajärgede suhtes. Kehtinud TsMS § 40 lg 3 sätestas, et protsessitoiming tehakse seaduses kindlaksmääratud tähtaja jooksul. Kui protsessitähtaega ei

ole seaduses kindlaks määratud, määrab selle kohus, vältides viivitamisega protsessiosalistele kahju tekitamist. Arvestades TsMS § 3 sätestatut, oleks pidanud kohus sama printsiipi ka taotluse lahendamisel jälgima ning lahendama taotluse viivituseta. Kehtinud TsMS § 68 lg 2 kohaselt ei luba kohus protsessiosalistel protsessi venitada. Antud juhul on üheselt selge, et kostja venitas meelega protsessi, oodates talle soodsa menetlusseaduse kehtima hakkamist. Antud juhul on oluliselt rikutud AS Pindi Kinnisvara huve, kes oli teadlik, et hiljemalt 15.11.2005 olid olemas kõik kehtinud TsMS § 176 sätestatud eeldused taotluse lahendamiseks. AS Pindi Kinnisvara võis lähtuvalt õiguskindluse printsiibist eeldada, et kohus järgib TsMS §-des 3 ja 40 lg 3 sätestatud printsiipe ning lahendab taotluse. Arvestades menetlust tsiviilasjas nr 2/23-2321/05 ja õiguse ühetaolist kohaldamist, oli AS-l Pindi Kinnisvara õigus heauskselt eeldada, et kohus rahuldab taotluse. Kohtu viivitus ei ole põhjendatav ega vabandatav kostjapoolse pahauskse käitumisega. Kohus on sisuliselt alates 15.11.2005 käsitlenud AS-i Pindi Kinnisvara kui hageja õigusjärglast – AS Pindi Kinnisvara on kutsutud ja osalenud istungitel, saanud esitada oma seisukohti ja teostanud menetlusosalise õigusi, seega on kohus vaikides aktsepteerinud hageja asendamist, millest tulenevalt on AS-l Pindi Kinnisvara kui menetlusosalisel ja kaevatava määrusega otseselt kahjustatud isikul õigus esitada ka määruskaebus. Sisuliselt on AS Pindi Kinnisvara juba astunud menetlusse ning vormistamata on jäänud vaid sellekohane määrus. Kaevatava määruse jõusse jäämine oleks oluliselt AS Pindi Kinnisvara õigusi kahjustav, vastuolus õiguspärase ootuse printsiibi ja õiguse ühetaolise kohaldamise põhimõttega. Vastupidiselt määruses märgitule on võimalik AS Pindi Kinnisvara asendamine hagejaga kuni 31.12.2005 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku järgi. Kehtinud TsMS § 2 sätestas, et tsiviilasja menetluses tehakse protsessitoiming selle tegemise ajal kehtiva tsiviilkohtumenetluse seaduse järgi. Ka kehtiv TsMS § 6 sätestab, et tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. TsMS § 78 kirjeldatud õigusjärglase protsessi astumise lubamine kohtu poolt on tervikuna üks protsessitoiming, mis algab kohtu poolt taotluse vastuvõtmisel selle osas arvamuse kujundamisega ja selle kirjaliku vormistamisega määruseks. Kohus otsustas sisuliselt pärast 15. novembrit 2005 AS Pindi Kinnisvara osas protsessiõigusjärgluse küsimuse, mida kinnitab kohtu käitumine, s.o AS-l Pindi Kinnisvara menetlusosalise õiguste teostamise lubamine. Märgitud asjaolu viitab üheselt, et kohus on vastava protsessitoimingu jätnud vaid ettenähtud vormistuseta ning see tuleb lõpetada protsessitoimingu alustamise, s.o kuni 31.12.2005 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku järgi, kuivõrd vastupidisel juhul oleksid oluliselt riivatud AS Pindi Kinnisvara õigused ja huvid. Märgitud seisukoha õigsusele viitab ka tõlgendus, kui käsitleda hageja asendamist tervikuna ühe protsessitoiminguna. Sellisel juhul on protsessitoiming alanud veelgi varem – nimelt vastava taotluse esitamisega kohtule, millele peab vastanduma seaduses sätestatud kohtupoolne vastuprotsessitoiming. Asjaolu, et vastav protsessitoiming jäi tegemata AS-st Pindi Kinnisvara sõltumatutel põhjustel, sh kostjapoolse venitamise tõttu, ei või kahjustada AS Pindi Kinnisvara õigusi ega õiguspäraseid ootusi, mille täitumata jätmine kahandab oluliselt kohtu usaldusväärsust. Seega tuleb AS Pindi Kinnisvara asendamine vastavalt kehtinud TsMS § 2 ja kehtiva TsMS § 6 vormistada kehtinud TsMS § 78 kohaselt, kuivõrd sisuliselt toimus AS Pindi Kinnisvara menetlusse astumine kuni 31.12.2005 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku kehtivuse ajal ning juba siis asus AS Pindi Kinnisvara teostama oma õigusi menetlusosalisena.

Määruskaebuse seisukohtadega nõustub täies ulatuses ka OÜ Barclay Kinnisvara (kustutatud) endine pankrotihaldur K. Mitt, kes märgib, et lähtuvalt AS Pindi Kinnisvara 04.10.2005

taotlusest on kohus teavitanud 06.10.2005 kirjaga, et kohtukutsed annulleeritakse ning uus eelistung toimub 15.11.2005. Toimikumaterjalidest nähtuvalt saadeti kutse 15.11.2005 istungile AS Pindi Kinnisvara esindajale advokaat Eerik Entsikule. OÜ Barclay Kinnisvara (pankrotis) esindajat kohus istungist ei teavitanud. Kuigi kohtu käitumisest võis üheselt mõista, et kohus on juba aktsepteerinud hageja asendamist, esitas OÜ Barclay Kinnisvara (pankrotis) 14.11.2005 kohtule ka omapoolse taotluse poole asendamiseks. 15.11.2005 eelistungil osales ainult AS Pindi Kinnisvara esindaja. Kohus määras, et saabunud materjalid edastatakse teisele poolele arvamuse andmiseks ja pärast arvamuse saamist määratakse kindlaks uus istungiaeg. Samuti avaldati AS-le Pindi Kinnisvara kostja kirjalikud vastuväited hagile ja taotlused. OÜ-le Barclay Kinnisvara (pankrotis) kohus mingeid materjale ja kostja seisukohti arvamuse andmiseks ei edastanud. Asjaolust, et OÜ-le Barclay Kinnisvara (pankrotis) anti aeg kostjaga läbirääkimiste pidamiseks ja kokkuleppe sõlmimisest pidi kohut teavitama, sai OÜ Barclay Kinnisvara endine pankrotihaldur teada 20.06.2007 kohtuistungil. Kohtumäärusest nähtuvalt on kohus pöördunud ka 08.01.2007 menetlusosaliste – OÜ Asto Vara ja AS Pindi Kinnisvara poole, paludes veelkordselt seisukohta hageja asendamise osas. Kohus on oma faktilise käitumisega andnud menetlusosalistele selgeid signaale, et kohus on sisuliselt aktsepteerinud hageja asendamist, kuid on jätnud selle kirjalikult vormistamata. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja asendamine vastavalt kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 2 ja alates 01.01.2006 kehtiva TsMS § 6 vormistada kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 78 kohaselt, kuivõrd sisuliselt toimus AS Pindi Kinnisvara astumine menetlusse kuni 31.12.2005 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku kehtivuse ajal, mil kohus lubas AS-l Pindi Kinnisvara asuda teostama sisuliselt hagejale kuuluvaid menetlusõigusi.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

OÜ Asto Vara taotleb määruskaebuse tähelepanuta jätmist ja selle tagastamist esitajale. Vastuväidete kohaselt võib TsMS § 660 lg 1 järgi maakohtu määruse peale esitada määruskaebuse ainult menetlusosaline. AS Pindi Kinnisvara ei ole menetlusosaline, mistõttu tema kaebust ei saa menetlusse võtta ja see tuleb tagastada. Isikutel saavad olla vaid seaduses sätestatud õigused ja kohus saab asja lahendada vaid seadusele tuginedes. Kohus ei ole teinud määrust hageja asendamiseks, samuti ei ole pooli sellisest menetlustoimingust teavitatud. Maakohus on korduvalt väljendanud seisukohta (08.01.2007 teade, kutse 20.06.2007 kella 13.00 maakohtusse, 29.06.2007 määrus), et kohus ei ole asendanud hagejat OÜ-t Barclay Kinnisvara (registrist kustutatud) mõne teise isikuga ning on seda ka määruses õigesti põhjendanud. Ka ei ole kostja pidanud AS-ga Pindi Kinnisvara selles menetluses mingeid läbirääkimisi. OÜ-lt Barclay Kinnisvara (registrist kustutatud) saabus kohtule taotlus hageja asendamiseks 14.11.2005, hageja ignoreeris kohtukutset ilmuda 15.11.2005 kohtusse ning kohus ei ole pärast seda teinud ühtegi menetlustoimingut kuni 08.01.2007 järelepärimiseni. TsMS § 6 kohaselt lahendatakse menetlusküsimused menetlustoimingu tegemise ajal kehtiva seaduse alusel. AS Pindi Kinnisvara poolt kohtule tehtud etteheited ei ole tähelepanuväärsed, kuivõrd AS Pindi Kinnisvara oli samuti alates novembrist 2005 passiivne ja oli kindlasti ka ise professionaalsete õigusnõustajate kaudu teadlik menetlusseaduse muutumisest. Maakohus lõpetas määrusega menetluse tsiviilasjas, milles vaadati läbi OÜ Barclay Kinnisvara (pankrotis) hagi OÜ Asto Vara vastu. Nimetatud määrus ei saa rikkuda menetluses mitteosaleva kolmanda isiku – AS Pindi Kinnisvara – õigusi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja Tartu Maakohtu vaidlustatud määrus tühistada ning asi saata menetluse jätkamiseks maakohtule. Ringkonnakohus kinnitab maakohtu seisukohta, et TsMS § 6 kohaselt tehakse kohtumenetluses menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Käesolevas asjas on vaidluse all AS Pindi Kinnisvara esitatud taotlus astuda hagejana menetlusse 04.10.2005.a. Ringkonnakohus leiab, et taotlus menetlusse astumiseks õigusjärglasena (taotluse esitamise ajal kehtinud TsMS § 78 alusel), on käsitletav protsessitoiminguna. 04.10.2005 kehtinud TsMS § 78 lg 1 kohaselt füüsilisest isikust poole surma korral või juriidilisest isikust poole lõppemisel lubab kohus protsessi astuda selle poole õigusjärglasel. Õigusjärglus on võimalik protsessi igas staadiumis. Ringkonnakohus nõustub taotluses märgituga, et riigikohus oli oma lahendis 3-2-1-85-98, samuti hilisemates lahendites (näit 3-2-1-14-03; 3-2-1-28-04) tõlgendanud TsMS 78 lg 1 nii, et sättes nimetatud protsessiõigusjärglus on lubatav ka juhul kui materiaalõiguses on õigusjärglus singulaarne. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et menetlusse hagejana astumise taotluse esitamisel olid täidetud kõik protsessitoimingu tegemiseks vajalikud eeldused. Ringkonnakohtu arvates on maakohus ebaõigesti sisustanud taotlemise ajal kehtinud TsMS § 78 menetlustoimingut leides, et tegemist oli nn taotletava toiminguga, mille puhul õigusliku tagajärje saabumine sõltub teatud kindlast kohtu poolsest käitumisest. Maakohus leidis, et kohus oleks pidanud taotluse alusel omakorda tegema toimingu hageja asendamiseks ja seejärel oleks saanud lugeda hageja asendatuks, kuid kuna kohus seda õigeaegselt ei teinud ja kehtiv seadus seda ei võimalda, siis tuleb taotlus jätta rahuldamata. Ringkonnakohus sellega ei nõustu ning on seisukohal, et hageja asendamine ei ole nn taotletav toiming, vaid tegemist on põhjustava toiminguga - hageja asendamise taotluse kohtule esitamisega saabuski menetluslik tagajärg – hageja loeti menetlusse astunuks. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et hageja asendamine oli senise hageja ja taotleja ühine soov, kuna enne AS Pindi Kinnisvara taotlust esitas senine hageja 24.08.2005 maakohtule avalduse, milles palus end asendada uue hagejaga AS-iga Pindi Kinnisvara (tl 127) Kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustik ei sätestanud õigusjärglase menetlusse astumise korral vastuväite esitamise õigust teistele menetlusosalistele, seega kostjal puudus sisulise vastuväite esitamise õigus, samuti ei sätestatud kohtule õigust õigusjärglase menetlusse astumise üle otsustada. Seadusest tulenevalt piisas õigusjärglasena menetlusse astumiseks uue hageja tahteavaldusest. Ringkonnakohtu arvates käsitles ka maakohus algselt AS-i Pindi Kinnisvara hagejana, kuna maakohus saatis AS-i Pindi Kinnisvara kohtukutse kui hagejale (tl 123). Ringkonnakohus leiab, et kuna hageja asendamine toimus 2005 aastal ja oli kooskõlas tollel ajal kehtinud TsMS § 78, siis tuleb käesolevas asjas lugeda hagejaks AS Pindi Kinnisvara ning maakohtu hilisemad toimingud 01.01.2006 jõustunud TsMS alusel ei oma enam õiguslikke tagajärgi.

Üllar Roostoja

Egon Konsand

Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.