Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

10.05.2005. Kostja on tasunud seinte ja lagede pahteldamise ja värvimise eest 31 984 krooni, kuid põrandate tasandamise ja plaatimise eest võlgneb kostja hagejale 31 215 krooni. Töövõtutasu on muutunud sissenõutavaks vastavalt VÕS §-le 637, sest hageja tehtud töö valmis kokkulepitud ajaks ja vastas lepingutingimustele ning KÜ Niidu 5 Pärnu võttis töö vastu ilma pretensioonideta. Hageja ei saa vastutada väidetavate puuduste eest töös, mis on avastatud rohkem kui kaheksa kuud pärast töö üleandmist. Tellija on kohustatud töö üle vaatama selle vastuvõtmisel ja kui tellija ei teata viivitamatult töövõtjale puudustest töös, siis kaotab ta õiguse tugineda nendele hiljem. Kostja ei ole käitunud hea usu põhimõtetest lähtuvalt ning on jätnud vastuvõetud remonditöö eest osaliselt tasumata. Tuginedes VÕS §-dele 76, 82, 94, 101, 108, 113 ja 637, palus Roman Bujanov KÜ-lt Niidu 5 Pärnu välja mõista 31 215 krooni töövõtutasu ja 1 084,20 krooni seadusjärgset viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitatud 139 päeva eest (10.05.200526.09.2005), kokku 32 299,20 krooni. Kohtuistungil vähendas hageja nõuet 16 149,60 kroonini. Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Pooled leppisid 03.02.2005 vastavalt hageja tehtud hinnapakkumisele sõlmitud lepingus kokku, et hageja teeb järgmised tööd: siseseinte kruntimine, tasandamine, pahteldamine ja värvimine, põrandate tasandamine, glasuurplaatidega katmine, lagede pahteldamine ja värvimine. Tööd pidid algama 07.02.2005 ja lõppema 21.03.2005. Hageja ei lõpetanud töid kokkulepitud ajaks, s. o 21.03.2005. Selleks kuupäevaks oli lõpetamata põrandate tasandamine ja nende katmine glasuurplaatidega ning II trepikoja pahteldamine ja värvimine. Hageja varjas lepingu sõlmimisel, et tal puudub põrandatööde teostamiseks vajalik kvalifikatsioon. Korteriühistu seaduslik esindaja teatas hagejale korduvalt, et tööd on ainult osaliselt ja ebakvaliteetselt teostatud, ja saatis 04.05.2005 elektronkirja selle kohta, et ei võta põrandate osas tehtud töid vastu. Tulenevalt asjaolust, et põrandate osas tehtud töö ei vastanud kokkulepitud tingimustele ja seda tööd ei võetud kostja poolt vastu, ei ole hageja töövõtutasu nõue muutunud VÕS § 82 mõttes sissenõutavaks. Põhjusel, et hageja põrandatöid kokkulepitud koguses ja kvaliteetselt lõpetada ei suutnud, oli kostja sunnitud selle töö teostamiseks ostma täiendavate remondimaterjalidena plaatimissegu ja põrandaplaate ning laskma teha osa töid teisel isikul. II trepikoja 2.-3. korruse vahekorruse töö teostas Anti Saarts 28.05.2005. Eeltoodu põhjal leidis kostja, et tal oli õigus vastavalt VÕS §-le 112 alandada tegemata tööde eest lepingus kokkulepitud hinda 31 215 krooni võrra. Maakohtu otsus Pärnu Maakohus jättis hagi 05.05.2006 otsusega rahuldamata ning jättis kohtukulud hageja kanda. Otsuste põhjenduste kohaselt ei ole hageja töövõtutasu nõuet põhjendanud ega tõendanud. Asjas uuritud tõenditest ilmneb, et tööd on tehtud ebakvaliteetselt. Seda tõendavad kostja esitatud fotod nr 1-35 ja Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna ehitusjärelevalve spetsialistide arvamus, kes teostasid ehitustööde visuaalse ülevaatuse. Spetsialistide arvamuse kohaselt esineb Pärnus Niidu 5 elamu trepikoja põrandatel märgatavaid pinna ebatasasusi, kohati erineb kõrvuti asetsevate plaatide servade kõrgus kuni 5 mm. Viimistlus RYL 2000 p 74 tabel 74: T2 kohaselt valmispõranda lubatud tasasushälbed ei tohi ületada ± 3 mm 2 m pikkuse pinna kohta, plaadid tuleb paigaldada nii, et oleks tagatud

2(7)

tugev plaatide ja kinnitusmaterjalide nake. Spetsialistid juhivad tähelepanu sellele, et ehitusettevõtja võib teha ehitustöid ainult sellel kutsealal, kus tema töötajale või füüsilisest isikust ettevõtja korral ehitusettevõtjale on omistatud kutsekvalifikatsioon ehitusseaduse (EhS) § 41 lg 2 kohaselt. Kohus kohustas Roman Bujanovit esitama oma kutsekvalifikatsiooni tõendava dokumendi, mida hagejal esitada ei olnud. Seega on tõendatud, et hageja ei oma ettenähtud kvalifikatsiooni. Samuti juhivad spetsialistid oma kirjalikus arvamuses tähelepanu asjaolule, et EhS § 4 tähenduses on garantii ehitusettevõtja poolt võetud kohustus tagada, et tema tehtud ehitustöö vastab lepingu tingimustele ning ehitustöö tulemusena ehitatud ehitisel või selle osal säilivad määratud aja jooksul sihipärase kasutamise ja hooldamise korral ehitise või selle osa kasutamiseks vajalikud ohutuse ja kasutamise omadused ning kvaliteet. Ehitise garantii kestus on vähemalt kaks aastat ehitise lõppemise päevast arvates, seejuures ehitise lõppemise päeva määravad ehitusettevõtja ja ehitise või valmiva ehitise omanik omavahelises lepingus. Ehitise garantii kestuse ajal ilmsiks tulnud ehitusvead kõrvaldab ehitusettevõtja oma kulul mõistliku aja jooksul. Korteriühistu Niidu 5 Pärnu esimehe Anneli Ojatamme 04.05.2005 elektronkirjaga (tl 35) ja korteriomanike kirjaga (tl 44) on tõendatud, et hageja teostas töid ebakvaliteetselt ja kostja keeldus neid vastu võtmast. Kohtuistungil selgitas kostja esindaja, et kuivõrd on ilmnenud, et hageja oskused on ebapiisavad, on kostja loobunud nõudest lasta temal endal tööd ümber teha. Tunnistaja Anti Saarts tegi osa töid uuesti. Tunnistaja Anti Saartsi ütlustega on tõendatud, et hagejal puudusid vajalikud kutseoskused plaatimistööde tegemiseks. A. Saartsi poolt töö ümbertegemisega on tõendatud, et plaate oli võimalik kvaliteetselt paigaldada ja Roman Bujanovil lihtsalt puudusid vastavad oskused lepinguga võetud töö tegemiseks. Kohus tugines VÕS § 637 lg-le 4, mille kohaselt, kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Et koridoride plaatimistööd on tellija poolt vastu võtmata, on tõendatud KÜ Niidu 5 Pärnu 09.04.2006 üldkoosoleku otsusega, kus 16-st korteriomanikust 14 on keeldunud tasumast hageja poolt 1⁄2 võrra vähendatud nõuet summas 16 149,60 krooni. Korteriomanikud on taotlenud tööde ümbertegemist. Apellatsioonkaebus Hageja palub tühistada Pärnu Maakohtu 05.05.2006 otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada 16 149 krooni ulatuses. Apellant palub jätta menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on esimese astme kohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, kui leidis, et puuduvad VÕS §-s 637 sätestatud alused hagejale töövõtutasu maksmiseks. VÕS § 637 kohaselt on tellija peamiseks kohustuseks tasu maksmine töövõtjale. Töövõtja tasunõude sissenõutavuse eelduseks on töö valmimine. Hageja poolt KÜ Niidu 5 Pärnu trepikodade remonditöö teostamist ei ole vaidlustatud. Kostja kinnitas kohtuistungil, et plaadid on paigaldatud ebatasaselt ja ta on nõus kinni maksma põrandaplaadid ühisrõdudel ja treppidel (t lk 49). Seega on kostja õigeks võtnud, et töö on tehtud, ja samuti osaliselt õigeks võtnud haginõude. Esimese astme kohus on

3(7)

jätnud välja selgitamata, millise summa ulatuses kostja hagi õigeks võttis. Tulenevalt VÕS § 636 lg-st 1 ja §-st 638 peab töövõtja tööna valmistatud asja tellijale üle andma ja tellija on kohustatud töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Riigikohus on 12.02.2004 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-13-04 asunud seisukohale, et õigust jätta töö vastu võtmata võib tunnustada üksnes juhul, kui tehtud töö on täiesti kasutuskõlbmatu ja tuleb tervikuna asendada. Antud asjas on kostja õigeks võtnud, et töö ei ole täies ulatuses vaegtöö ja et osaliselt üles võetud põrandaplaadid on kasutatavad. Hageja leiab, et kostja on töö vastu võtnud ja alates töö vastuvõtmisest on VÕS § 640 lg 1 ja 2 kohaselt kostjale üle läinud juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko. Kuivõrd kostja asus ise tööd oma arusaamade kohaselt ümber tegema, on ta võtnud sellega endale töö juhusliku hävimise riisiko ja teinud võimatuks töö kvaliteedi hindamise. Hageja ei vastuta muudatuste eest, mis toimusid pärast töö üleandmist. Kostja oleks pretensioonid pidanud esitama kohe pärast töö valmimist 2005. a. aprillis ja seega on kostja 09.04.2006 nõue, et töö tuleb ümber teha, ainetu. Kuna hageja poolt teostatud vaegtöö ulatust ei ole tuvastatud, ei ole võimalik kindlaks teha ka kostjale tekitatud kahju ulatust. Iseseisvalt väidetava praaktöö ümbertegemisega on kostja ise endale kahju tekitanud. Hageja on seisukohal, et plaatimistööde tegemine ei ole ehitamine ehitusseaduse § 2 mõttes ja seega ei nõua kutsekvalifikatsiooni. Tööde kvaliteedi ja isiku kutseoskuste hindamisel on kohus tuginenud tunnistaja Anti Saartsi ütlustele, kes on kostja seadusliku esindaja vend ja kes ei oma samuti kutsetunnistust ehitusalal, nii nagu seda on põhjendamatult nõutud hagejalt. Tunnistaja Anti Saartsi näol ei ole tegemist spetsialisti ega eksperdiga TsMS § 294 lg 1 mõttes ning nimetatud isiku subjektiivsed arvamused ei saa olla aluseks töö kvaliteedi hindamisel. Kohus on jätnud tähelepanuta hageja esitatud kirjalikud seisukohad trepikodade ülevaatusest. Kuivõrd kostja on nõuet aktsepteerinud ja hageja on nõuet omapoolselt vähendanud, siis puudus kohtul materiaalõiguslik alus hagi rahuldamata jätmiseks. Kohus on otsuse tegemisel rikkunud TsMS § 436 ja § 438, mille kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. Kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõue tähendab ka seda, et kohtuotsus oleks üheselt mõistetav ja vastuoludeta. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja kaevatava kohtuotsuse muutmata. Kostja kinnitab, et ta ei ole hagi osaliselt õigeks võtnud. Samuti palub vastustaja apellandilt välja mõista oma kohtukulud apellatsioonimenetluses, mille nimekiri on vastusele lisatud. Vastustaja jääb seisukoha juurde, et ta ei ole trepikodade põrandate plaatimistöid apellandilt vastu võtnud ja tal oli õigus keelduda plaatimistööde eest tasu 31 215 krooni maksmisest (tööde eest tasumine oli kokku lepitud ositi), sest need olid teostatud ebakvaliteetselt ja tuli täielikult ümber teha. See tähendab, et vastav töö oli täielikult kasutuskõlbmatu. Ülesvõetud põrandaplaate ei oleks saanud ka hiljem kasutada, sest kostja seadusliku esindaja sellekohase väite lükkasid ümber spetsialisti (Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna) arvamus ja tunnistaja ütlused. Isegi kui töö loetaks tellija poolt vastuvõetuks, oli tellijal vastavalt VÕS § 112 lg-le 1 õigus hinda alandada, kusjuures kohtupraktika kohaselt võib hinna alandamise avalduse teha ka kohtumenetluse käigus. Apellandi viited VÕS § 640 lg-tele 1 ja 2 on asjakohatud, sest töö ei ole juhuslikult hävinud ega kahjustunud.

4(7)

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja asjas on võimalik teha uus otsus hagi rahuldamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et neil oli 03.02.2005 sõlmitud suulises vormis töövõtuleping, millega hageja töövõtjana kohustus teostama Pärnus Niidu 5 elamu trepikodade remonttöid, mille hulka kuulusid siseseinte kruntimine, tasandamine, pahteldamine ja värvimine ning trepikoja põrandate tasandamine, plaatidega katmine, samuti lagede pahteldamine ja värvimine; kostja tellijana kohustus töö eest tasuma. Vaidlust ei ole ka selles, et trepikodade põrandate remondi eest, mis seisnes vanade plaatide eemaldamises ja uute plaatidega katmises, kokkulepitud tasu suuruseks oli 31 984 kr. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja trepikoja põrandaplaatide vahetuse teostas (hageja väidetel valmis töö 2005.a. aprilli lõpus). Maakohus on ebaõigesti hagi rahuldamata jätmisel tuginenud VÕS §-le 637 lg.4, põhjendusel, et kostja ei ole tööd vastu võtnud, mistõttu töövõtja tasunõue ei ole muutnud sissenõutavaks. Sama paragrahvi lg.3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 638 sätestab, et tellija on kohustatud töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Kolleegiumi hinnangul tuleb antud juhul lugeda, et töö on vastu võetud. On tavaline, et tellija vaatab üle tehtud töö, mida on tehtud tellija majandataval (vallataval) objektil. Kostja 04.05.2005 elektronkirjast hagejale nähtub, et ta on töö üle vaadanud. Kostja kirjas ei ole küll arusaadavalt kirjeldatud, milles seisnes töö ebakvaliteetsus ehk lepingutingimustele mittevastavus (on märgitud üksnes seda, et põrandaplaadid ei ole hästi pestavad). Kostja ei ole, keeldudes tehtud töö vastuvõtmisest, teinud ka töövõtjale ettepanekut töö ümber teha või parandada (VÕS § 646) ega lepingust taganenud (VÕS § 647 lg.3). Samas on hageja töö resultaadid jäänud elamu korteriomanike kasutusse. Seega tuleb VÕS § 638 alusel lugeda, et kostja on alusetult keeldunud töö vastuvõtmisest ja et töö tuleb lugeda vastuvõetuks. VÕS § 637 lg.4 kohaselt muutus hageja tasunõue sissenõutavaks. Kirjalikus vastuses hagile teatas kostja, et ta on alandanud töövõtulepingujärgset hinda 31 215 kr. ulatuses, s.o. trepikodade põrandate eest maksmisele kuuluva tasu ulatuses. Hinna alandamist kui alternatiivset õiguskaitseabinõud rõhutas kostja ka istungitel ja kinnitab ka oma vastuses apellatsioonkaebuses, märkides, et hageja töö oli ebakvaliteetne („põrandatööd olid kogu ulatuses teostatud ebakvaliteetselt“). Kuivõrd hinna alandamist võib teha vastava tahtevalduse kaudu ka kohtumenetluses, siis tuleb järeldada, et kostja loeb trepikodade põrandate remonditöid täielikult praagiks ja ta alandab nende tööde maksumuse võrra töövõtulepingujärgset tasu ehk siis keeldub trepikodade põrandatööde eest tasu maksmisest VÕS § 112 lg.1 tuginedes. Maakohus ei ole otsuses võtnud sõnaselget seisukohta kostja poolt töövõtulepingujärgse tasu alandamise kohta, kuid on leidnud, et „tööd on tehtud ebakvaliteetselt“ ja et „plaate oli võimalik kvaliteetselt paigaldada ja Roman Bujanovil lihtsalt puudusid vastavad oskused lepinguga võetud töö tegemiseks“.

5(7)

Jättes neil põhjendustel hagi rahuldamata, nõustus maakohus järelikult kostja avaldusega töö eest makstava tasu alandamiseks VÕS § 112 lg.1 alusel. Samas ei ole maakohus arvestanud VÕS §-de 112 lg.1 ja 641 lg.1 ja 2 sätetega. VÕS § 112 lg.1 sätestab, et kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. VÕS § 641 lg.1 ja 2 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. Töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi; kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. VÕS §-dest 34 ja 635 lg.4 tulenevalt ei ole antud juhul tegemist tarbijatöövõtulepinguga, mistõttu ei ole kohaldatav VÕS § 641 lg.2 p.5 sätestatud kriteerium töö mittevastavusest lepingutingimustele, kui töö ei ole tavaliselt seda liiki tööle omase kvaliteediga, mida tellija võis mõistlikult eeldada. Seega ei ole õiguslikult täpne arutleda töö ebakvaliteetsusest, vaid kohustuse kohasest täitmisest, hinnates töö resultaadi vastavust lepingutingimustele või selle sobivust otstarbeks, milleks tellija seda vajab või milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Poolte avaldustest ja seletustest ei nähtu, et pooled oleksid eraldi kokku leppinud kvaliteedinäitajates ehk omadustes, millistele töö peab vastama. Seega jääb üle tuvastada, kas töö vastab otstarbele, milleks tellija seda vajab või otstarbele, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Maakohus ei ole tuvastanud, milles seisnes töö ebakvaliteetsus, kuid on viidanud asjatundjate arvamusele, kostja esitatud fotodele ja tunnistaja Anti Saartsi ütlustele. Hinnates nimetatud tõendeid, leiab kolleegium VÕS §-le 112 lg.1 tuginedes, et kostja poolt hinna alandamine oli põhjendatud üksnes pooles ulatuses. Kostja ei ole oma 04.05.2005 elektronkirjas hagejale ja vastuses hagiavaldusele piisavalt kirjeldanud, milles seisnes töö mittevastavus lepingutingimustele. Kohtuistungitel antud seletustest nähtub, et kostja esindaja loeb töö puuduseks seda, et kasutatud oli karestatud pinnaga põrandaplaate ning põrandad ei ole ühetasased. Viimane tähendab, lähtudes esitatud tõenditest (asjatundjate ülevaatuse akt, fotod ja tunnistaja Anti Saartsi ütlused) seda, et valmistatud põrandatel esines kohti, kus plaatide servad ei olnud ühel joonel (tasasushälbed). Karestatud pinnaga põrandaplaatide kastutamine ei tähenda kolleegiumi hinnangul seda, et nendega kaetud trepikoja põrandad ei oleks karestatuse tõttu kõlbulikud neil käimiseks ja põrandate hooldamiseks.

6(7)

Küll võib tekkida raskusi käimisega pinnal, kus mõne plaadi serv on kõrgemal (komistamise oht); samuti võib see tekitada takistusi põranda hooldamisel. Sellise puuduse olemasolu annab kolleegiumi arvates alust vähendada poole võrra lepingujärgset tasu. Järeldust töö täielikust kõlbmatusest ei saa kolleegiumi arvates teha seetõttu, et töö võeti kostja poolt kasutusse ilma töövõtjale ümbertegemise nõuet esitamata, ja töö lasti ümber teha vaid ühel trepimademel, kusjuures sellegi eesmärk oli üksnes tõestada, „et seda tööd on võimalik teha kvaliteetselt“ (kostja vastus hagile toimiku lk. 13). Hagejal kutsekvalifikatsiooni puudumine ja tema ebapiisavad oskused, millele kohus on viidanud, et ole piisavateks argumentideks jätta talle töö eest kokkulepitud tasu täies ulatuses välja maksmata. Tunnistaja Anti Saarts on peale ülalmärgitute nimetanud töös veel puudusi, kuid nendega ei saa kohus arvestada, kuna kostja ise ei ole neid esile toonud. Seega tuleb hageja nõue rahuldada tema poolt maakohtus avaldatud (vähendatud) ulatuses, s.o. 16 149 kr., mis ongi pool esialgselt esitatud nõudest. Kostjalt tuleb hageja kasuks varem kehtinud TsMS § 60 lg.1 alusel kohtukuluna välja mõista 1225 kr. hagiavalduse esitamisel ja sama palju apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o. kokku 2450 kr.

Tiit Kollom

Ülle Jänes

Ulvi Loonurm

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.