Kohtulahend

2-07-24221

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülo Vijar

Määruse tegemise aeg ja koht

4.september 2007 Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-07-24221

Tsiviilasi

AS EMT avaldus M. N. menetluskulude kindlaksmääramiseks. menetluskulude kindlaksmääramise kohta

Menetlustoiming Pooled ja nende esindajad

hageja AS EMT, registrikood 10096159, asukoht Valge 16 Tallinn, esindaja Eerika Erlach, Lindorff Eesti AS; kostja M. N. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx x-x xxxxxxxx xxxxxx xxxx xxxx xxxx xxxxxxx.

RESOLUTSIOON

Välja mõista M. N. AS EMT kasuks menetluskulu 495 (nelisada üheksakümmend viis) krooni ja 51 senti (Lindorff Eesti AS arveldusarvele nr 17000034108 AS-s Nordea Pank). Määrus jõustub kättetoimetamisega ja alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb M. N. tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

AS EMT esitas kohtule 28.juunil 2007 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Hageja poolt kantud menetluskulud on riigilõiv 250 krooni ( tl 49), postikulud 30 krooni ja õigusabikulud 215, 51 krooni( tl 50). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, PÕHJENDUSED, JÄRELDUSED Tartu Maakohtu 10.mai 2007 tagaseljaotsusega rahuldati AS EMT hagi M. N. vastu ja M. N. mõisteti AS EMT kasuks välja 1 074, 32 krooni, millest põhinõue on 537, 66 krooni ning viivis 536, 66 krooni. Seega arvestades TsMS §-des 122 lg 1; 133 lg 1, lg 2 sätestatud on käesolevas asjas hagihinnaks 537, 66 krooni. Kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulud M. N. kanda. Kohtuotsus jõustus 18. juunil 2007 ( tl 43-44).

TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumist. Kohus on andnud arvestades TsMS § 176 lg 1 sätestatut kostjale tähtaja hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväidete esitamiseks kohtule 7 päeva jooksul, alates kostjale avalduse kättetoimetamisest, selgitades samas, et nimetatud tähtaja jooksul vastuväiteid või vastust saamata teeb kohus määruse hageja menetluskulude kohta ( tl 52). Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus koos selle lisadega ja määrusega vastuväidete esitamise õigusest on kostjale isiklikult kättetoimetatud 20. juulil 2007 (tl 54). Seega on kostja teadlik ka vastuväidete esitamise õigusest. Kostja ei ole määratud tähtpäevaks kohtule vastuväiteid esitanud. TsMS §-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja on asja menetlemisel kandnud esindaja kulusid summas 215, 51 krooni. TsMS § 175 lg 1, 3 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 15.detsembri 2005 määrusega nr 306 Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade kohaselt on tsiviilasja hinnalt kuni 5 000 krooni maksimaalselt sissenõutav kulu 2 500 krooni. Eeltoodust lähtudes loeb kohus TsMS § 175 alusel 215, 51 krooni hageja esindaja põhjendatuks ja vajalikuks kuluks. Vastavalt asja menetlemise ajal kehtinud RLS § 56 lg 1 tuleb tsiviilasja hinnalt 537, 66 kroonilt tasuda riigilõivu 250 krooni. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista menetluskuluna postikulud 30 krooni. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 piisab posti- ja sidekulude tõendamiseks avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja arvestades TsMS §-des 138 lg 1; 174 lg 3 sätestatut menetluskuluna postikulud summas 30 krooni. TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude kindlaksmääramise määruses. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna jõustunud kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda, kostja ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväiteid esitanud, tuleb kostjalt M. N. välja mõista AS EMT kasuks menetluskuluna riigilõiv summas 250 krooni, postikulud summas 30 krooni ja hageja esindaja kulu summas 215, 51 krooni, kokku seega menetluskulu 495, 51 krooni. Kostjal tuleb alates määruse jõustumisest, so menetlusosalistele