Kohtulahend

06.10.2006.a. tehtud kohtumääruse alusel. Kohtumääruse kohaselt ei rahuldatud K A hagi M S vastu. Kohtumääruse resolutsioonis märkis kohus, et hageja tasub kostja menetluskulud täies ulatuses. Kohtumäärus jõustus 13.11.2006.a. Kostja avalduse kohaselt on nimetatud tsiviilasjas menetluskuluks kostja kohtuvälised kulud, milleks on riigilõiv 200 krooni määruskaebuse esitamisel, õigusabikulud juriidilise nõustamise eest kokku summas 31 800 krooni. Menetluskulude nimekiri ning õigusabikulude arved on lisatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele. Kostja menetluskulud tsiviilasjas nr 2-06-4115 kokku on 32 000 krooni. TsMS § 174 lg 1 ja 2 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest ning hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Konsultant, avalduse läbi vaadanud, edastas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos lisadega 26.04.2007.a. vastaspoole K A esindajale K –K S . TsMS § 176 lg 1 ja 3 alusel kohustas kohus hageja esindajat vastama edastatud avaldusele 10 päeva jooksul alates materjali kättesaamisest ning hoiatas, et tähtajaks vastuväiteid või vastust saamata, teeb kohus määruse üksnes avaldaja menetluskulude kohta. Hageja esindaja on kohtu poolt edastatud materjalid kätte saanud 28.04.2007.a. 07.05.2007 on hageja esindaja esitanud antud asjas vastuväite, milles teatab, et ei nõustu kostjapoolse menetluskulude jaotamisega järgmistel põhjustel:

sissenõudmise kõrgendatud piirmäära, mis saadakse §-s 1 toodud tsiviilasja hinnale vastava piirmäära korrutamisel koefitsiendiga 1,3. TsMS § 175 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulehendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. TsMS § 217 lõige 1 kohaselt võib menetlusosaline menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 217 lõige 2 kohaselt isiklik osavõtt asjast ei võta menetlusosaliselt õigust omada selles asjas esindajat või nõustajat. Esindaja osavõtt asjast ei piira tsiviilkohtumenetlusteovõimelise menetlusosalise isiklikku osavõttu asjast. TsMS §

kohaselt võib lepinguline esindaja kohtus olla: 1)advokaat; 2) muu isik, kes on omandanud akrediteeritud õppekava alusel magistrikraadi õigusteaduses või kellel on samaväärsete õpingute läbimise kohta välismaal saadud kõrgharidustunnistus, mida tunnustab välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 6 lõikes 3 nimetatud keskus Eesti Vabariigi haridusseaduse §-s

sätestatud korras;

2 ) muu isik, kes on läbinud Eesti ülikoolis enne ülikooliseaduse 2003. aasta 10. märtsil jõustunud muudatusi kehtinud korra kohaselt vähemalt akadeemilise kõrghariduse I astme õigusteaduses akrediteeritud nelja-aastase nominaalkestusega õppekava alusel või enne Eesti Vabariigi haridusseaduse jõustumist kehtinud korra kohaselt vähemalt akadeemilise kõrghariduse I astme õigusteaduses viieaastase nominaalkestusega õppekava alusel; 3) prokurist kõigis menetlusosalise majandustegevusega seotud kohtumenetlustes; 4) üks hageja kaashagejate või üks kostja kaaskostjate volitusel; 5) menetlusosalise üleneja või alaneja sugulane või abikaasa; 6) muu isik, kelle õigus olla lepinguline esindaja tuleneb seadusest. Kohus, tutvunud toimikuga ning hinnanud avaldaja esindaja poolt menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele lisatud tõendeid (arveid), leidis, et FIE M L ei ole TsMS-i § 175 kohaselt esindanud menetluses kostjat kui lepinguline esindaja või nõustaja, kellele tuleks kulud hüvitada. Samuti leidis kohus, et FIE M L poolt 15.03.2006 esitatud sularaha arve ei ole kooskõlas sündmuste toimumise kuupäevadega.

Kohtunikuabi, hinnanud tsiviilasja materjale, kaalunud hageja vastuväites ning kostja vastuses esitatud seisukohti, lähtudes tsiviilhagi hinnast, leidis, et kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kohustades hagejat K A hüvitama M S menetluskulud osaliselt summas 6700 krooni (riigilõiv summas 200 krooni ja õigusabikulud korrutatud koefitsiendga 1,3 summas 6500 krooni), on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude kindlaksmääramise määruses. K A tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni. Kohtunikuabi:

/allkiri/

Katrin Lell

Ärakiri õige Nooremreferent

Ingrid Opmann

Kohtumäärus jõustus: 30.juulil 2007.a. Nooremreferent

Ingrid Opmann

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.