Kohtulahend

vaidlust, mida ei ole vahekohtu kokkuleppes nimetatud või mis ületab vahekohtu kokkuleppes määratud piire, tühistada. Antud juhul esinevad vahekohtu otsuse tühistamiseks mõlemad viidatud alused. Otsustades tellija ja ehitaja vahelisest ehitustöövõtulepingu täitmisest tuleneva vaidluses ka projekteerija ja omanikujärelevalve teostaja õiguste ja kohustuste üle tellija ees, käsitles vahekohus vaidlust, mis ei ole hõlmatud poote vahelises vahekohtu kokkuleppes. AS Y kohustused piirdusid lepingu kohaselt ehtistööde tegemisega, projekteerimistöid ja omanikujärelevalvet teostas AS-ga N sõlmitud lepingu alusel E AS. Nimetatud menetlusnormide rikkumisele oli AS Y ka eelnevalt juhtinud arbitraažikohtu tähelepanu. Vahekohus jättis AS-i Y taotluse rahuldamata ega pakkunud E AS-le menetlusse astumise ja oma vastuväidete esitamise võimalust. AS N tunnistas, et peab kahju eest vastutavaks ka projekteerijat ja omanikujärelevalve teostajat, kuid viidates solidaarvastutusele, nõudis kahjusumma tasumist vaid ehitajalt AS-lt Y. Arbitraažikohus rahuldas AS N kahjunõude kahel erineval alusel. Nõude otseste kulutuste hüvitamiseks rahuldas kohus ehitusettevõtja garantiikohustuse sätetele tuginedes täielikult, märkides samas, et juhul, kui hageja kulud on osaliselt või täielikult põhjustanud projekteerija või ehitusjärelevalve teostaja oma kohustuste rikkumisega, siis on hagejal õigus materiaalõiguslike aluste olemasolu korral esitada nende isikute vastu nõue tsiviilkohtumenetluses. Seega otsustas vahekohus hüvitise väljamõistmisel ka E AS õiguste ja kohustuste üle, vabastades projekteerija ja omanikujärelevalve teostaja täielikult vastutusest tellija ees, pannes seega kogu vastutuse ehitustöid teostanud ettevõtjale. Saamata jäänud tulu nõude rahuldas kohus osaliselt summas 1 200 000 krooni, leides, et saamata jäänud tulu eest võib solidaarvõlgnikuna vastutada lisaks ehitajale ka projekteerija ja omanikujärelevalve teostaja E AS. Kohus, tuginedes VÕS § 137 lg-le 1, leidis, et isegi kui kahju tekkimise kaasa toonud ehitustööde puuduse põhjustas mitu isikut, on tegemist ühe ja sama kahjuga, mille ühiste põhjustajate vastutus on solidaarne olenemata sellest, kas mitu isikut vastutab kolmanda isiku suhtes temale tekitatud sama kahju eest samadel või erinevatel alustel. Seega, hoolimata, et arbitraažikohus ka ise möönis, et tal ei olnud õigust võtta seisukohta omanikujärelevalve ja projekteerija poolt toimepandud rikkumiste kohta, lahendas ta ikkagi ka neid isikuid puudutavaid küsimusi. Kohus jättis arvestamata, et lisaks kahju olemasolu ning suuruse tuvastamisele tuleb solidaarvastutuse puhul kindlaks teha muuhulgas ka see, kas esinevad asjaolud, mis mõne väidetava rikkuja võiks vastutusest vabastada. Tellija ja ehitaja vahelise lepingurikkumise vaidluse raames ei ole võimalik teisi osapooli kaasamata neid puudutavaid kahju väljamõistmise eelduseks olevaid asjaolusid tuvastada. AS N vastus AS N palub jätta avaldus rahuldamata ning tühistada 19.04.2007 määrus, millega peatati vaidlusaluse otsuse täitmine. Arbitraažikohus ei otsustanud E AS-i õiguste ja kohustuste üle ega lahendanud ühtegi teist vaidlust peale AS N ja AS Y vahelise vaidluse. Avaldaja ei saa AS-le N ega vahekohtule ette kirjutada, kelle vastu oma nõudeid vahekohtus esitada. Avaldaja pole kunagi vaidlustanud vahekohtu kokkulepet ega asjaolu, et AS-l N oli õigus esitada vahekohtumenetluses hagi avaldaja vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud asja materjaliga, leidis, et avalduses märgitud asjaolud ei võimalda Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu 30.03.2007 otsust tühistada. Sel põhjusel tuleb tühistada ringkonnakohtu 19.04.2007 määrus, millega peatati sama kohtuotsuse täitmine. Vahekohtu otsuse tühistamise alused on toodud TsMS §-s 751. Ringkonnakohtule esitatud avalduses vahekohtu otsuse tühistamiseks tugines avaldaja TsMS § 751 lg 1 p-le 4 ja lg 2 p-le 2. TsMS § 751 lg 1 p 4 kohaselt tühistab kohus Eestis tehtud vahekohtu otsuse poole avalduse

alusel, kui pool tõendab, et vahekohtu otsus käsitleb vaidlust, mida ei ole vahekohtu kokkuleppes nimetatud või mis ületab vahekohtu kokkuleppes määratud piire; § 751 lg 2 p 2 kohaselt tühistab kohus vahekohtu otsuse, kui kohus teeb kindlaks, et vahekohtu otsus on vastuolus Eesti avaliku korraga või heade kommetega. Asja materjali ja avalduses viidatud väidete põhjal ei ole ringkonnakohtul alust järeldada nimetatud rikkumisi. Avaldaja ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et vahekohus oleks käsitlenud vaidlust, mida vahekohtu kokkulepe ei hõlmanud või mis oleks kokkuleppes määratud piiridest väljunud. Pooltevahelisest ehitustöövõtulepingust nähtuvalt olid pooled leppinud kokku, et lepingu täimisega seoses tekkinud vaidluste lahendamine kuulub Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu pädevusse, kuhu mõlemad pooled oma nõuetega ka pöördusid. Hagi sisuline läbivaatamine kuulus seega vahekohtu pädevusse ning seal oli pooltel võimalik esitada ka oma vastuväiteid. Ringkonnakohus ei saa hinnata vahekohtu pädevusse kuuluvas tsiviilasjas nõuete põhjendatust. Et vahekohtu menetluses tuvastatud puuduste tekkimisele võisid mõju avaldada nii projekteerimisvead kui mitteküllaldane omanikujärelevalve, ei võimalda teha järeldust, nagu oleks kohus vaidluse lahendamisel ületanud vahekohtu kokkuleppes määratud piire. Arbitraažikohus ei võtnud seisukohta omanikujärelevalve teostaja ja projekteerija poolt toimepandud rikkumiste kohta. Avaldaja vastupidine väide ei ole õige. Vahekohus ei lahendanud neid isikuid puudutavaid küsimusi, vaid tegi otsuse selle kohta, kas AS Y poolt teostatud tööd vastavad pooltevahelisele lepingule. Arbitraažikohus on oma otsuses otsesõnu öelnud, et kuna omanikujärelevalve teostaja ja projekteerija ei ole arbitraažikokkuleppe pooled ega menetlusosalised, siis ei ole vahekohtul menetluslikult võimalik tuvastada nende isikute poolseid rikkumisi. See, et kohus viitas otsuses AS Y võimalusele materiaalõiguslike aluste olemasolu korral esitada eelnimetatud isikute vastu nõue tsiviilmenetluses, ei ole hinnatav avaldaja soovitud viisil. Nimetatud asjaolu ei võimalda teha järeldust, nagu oleks vahekohus otsustanud isikute õiguste ja kohustuste üle, keda menetlusse ei olnud kaasatud. Kahju hüvitamise eelduseks olevate asjaolude ja kahju suuruse kindlakstegemine ei väljunud vahekohtu kokkuleppes määratud piiridest. Eeltoodud põhjendustel ei ole arbitraažikohtu 30.03.2007 otsus ka vastuolus põhiseaduse §-ga 24 ega heade kommete vastane. Vahekohus ei otsustanud E AS õiguste ja kohustuste üle. Mõiste „heade kommete vastasus“ on seotud õiguse ja moraaliga, hõlmates endas üldiselt hukkamõistetavat tegevust. Ka Riigikohus on seostanud seda mõistet ühiskonna üldise kõlblusest arusaama eiramisega. AS-i N nõue oli suunatud AS Y vastu ega riivanud teiste isikute õigusi. Arbitraažikohtu otsus, millega mõisteti AS-lt Y välja rahasummad, on täitmiseks kohustuslik vaid otsuse resolutsioonis märgitud isikule. Asjaolu, et E AS-i vahekohtu menetlusse ei kaasatud, ei võimalda teha ka avaldaja väidetud järeldust AS-i Y õiguste rikkumise kohta. Kahju suuruse osas vastuväidete esitamist nimetatud asjaolu ei takistanud. Arbitraažikohus on oma otsusega rahuldanud AS N vastuhagi selles osas, milles ta leidis, et lepingu kohaselt on vastutav AS Y.

Ü.Jänes

G.Kivinurm

M.Klaar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.