Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

EVK-le vastava korralduse andmisega rikkus pank OÜ Printsiip PM (likvideeritud) omandiõigust ja tekitas nimetatule kahju. Kahju tekitamine oli süüline, kuna AS Tallinna Pank oli õigusvastasest tagajärjest teadlik ja soovis seda. 09.10.2003 sõlmiti OÜ Printsiip PM (likvideeritud) ja Cosmotrade OÜ vahel nõudeõiguse loovutamise leping, millega OÜ Printsiip PM (likvideeritud) loovutas Cosmotrade OÜ-le AS Tallinna Pank poolt aktsiate ülekandmiseks omavoliliselt antud korraldusest tuleneva kahju hüvitamise nõudeõiguse kostja vastu. AS Tallinna Pank tegevuse tõttu lõppes OÜ Printsiip PM (likvideeritud) omandiõigus 1 007 200 AS Keila Terko aktsiale, mille nominaalväärtus oli 10 krooni aktsia kohta. Kostja tekitatud kahju suuruseks on 10 072 000 krooni, millele lisanduvad viivised 9 % aastas ajavahemiku 01.07.2002 kuni 30.06.2005 eest, kokku 2 719 440 krooni. Kohtuistungil vähendas hageja viivise nõuet ja palus kostjalt välja mõista 2 595 540,09 krooni viivist, seoses viivisemäära täpsustamisega vaidlusalusel ajavahemikul (01.07.2002 kuni 26.12.2003 7 % aastas, 27.12.2003 kuni 30.04.2004 14 % aastas ja 01.05.2004 kuni 30.06.2005 9 % aastas). Tulenevalt eeltoodust ja tuginedes TsK § 222 lg-tele 1 ja 2 ning VÕS § 113 lg-tele 1 ja 2, palus Cosmotrade OÜ mõista AS-lt SEB Eesti Ühispank välja kokku 12 791 440 krooni kahju hüvitamiseks ja viivisvõlana. Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et AS Tallinna Pank oli OÜ Printsiip PM väärtpaberikonto nr 73740 kontohalduriks ning et aktsiad olid registreeritud nimetatud väärtpaberikontol, samuti et korralduse aktsiate ülekandmiseks OÜ Printsiip PM väärtpaberikontolt OÜ Esna Farmer väärtpaberikontole edastas EVK-le AS Tallinna Pank. Korraldust aktsiate ülekandmiseks ei esitanud AS-le Tallinna Pank mitte aktsiate omanik OÜ Printsiip PM, vaid Olevimäe Kinnisvaraarenduse OÜ. Olevimäe Kinnisvaraarenduse OÜ oli aktsiate pandipidajaks ning vastavalt Eesti Väärtpaberite Keskdepositooriumi reeglite kogu sätetele oli temal õigus pandipidajana esitada pangale korraldus aktsiate ülekandmiseks ning pank kontohaldurina oli õigustatud edastama vastava korralduse EVK-le. Vaadeldaval perioodil kehtinud ÄS § 232 lg 1 redaktsiooni kohaselt võis nimelist aktsiat pantida või koormata kasutusvaldusega, kui aktsiaseltsi põhikirjaga ei olnud ette nähtud teisiti. AS Keila Terko põhikirja p 3.2 lubas aktsiate pantimist. Samal ajal kehtinud ÄS § 232 lg-te 2 ja 5 kohaselt oli aktsiapandi tekkimiseks vajalik kirjaliku pandilepingu sõlmimine ning pantimise kandmine aktsiaseltsi aktsiaraamatusse. Vastavalt 10.02.1998 sõlmitud aktsiapandilepingule nr 024-1318 pantis OÜ Printsiip PM temale kuulunud aktsiad, mis asusid tema väärtpaberikontol nr 73740, panga kasuks, tagamaks 03.07.1995 lepingust nr 047-1215, 29.08.1996 lepingust nr 353-1116 ja 07.08.1996 lepingust nr 035-12116 tulenevate AS Keila Terko kohustuste täitmist panga ees. Kuna AS Keila Terko aktsiad olid registreeritud EVK-s, oli aktsiapandi tekkimiseks vajalik ka pandi registreerimine EVK-s. EVK reeglite kogu p 7.5.2 järgi pidi aktsiate pantimine toimuma nende blokeerimisega pantija väärtpaberikontol EVK poolt, nagu sätestas ka pandilepingu p 3.B. EVK blokeerimisteatisest nr P/2582 ja EVK 12.07.2000 kirjast nähtuvalt ongi kõik OÜ Printsiip PM kontol olnud aktsiad blokeeritud 25.02.1998, kusjuures pandipidajaks on märgitud AS Tallinna Pank. 16.03.1998 sõlmitud nõuete ostu-müügilepingu p 1 kohaselt loovutas pank kõik 03.07.1995 lepingust nr 047-1215, 07.08.1996 lepingust nr 035-1216 ja 29.08.1996 3(9)

lepingust nr 353-1116 tulenevad nõuded AS Keila Terko vastu Olevimäe Kinnisvaraarenduse OÜ-le. Sama lepingusätte kohaselt pidid nõude omandajale üle minema kõik eelnimetatud lepingute tagatised. Vastavalt sel ajal kehtinud AÕS §-le 315 kohaldati väärtpaberite pantimisele käsipandi sätteid, kui seaduses ei olnud sätestatud teisiti. Käsipanti reguleerinud AÕS § 289 lg 1 sätestas, et käsipandiga tagatud nõude üleminekul uuele võlausaldajale läheb temale üle ka käsipant. Eeltoodust tulenevalt läks 16.03.1998 nõuete ostu-müügilepingu tagajärjel Olevimäe Kinnisvaraarenduse OÜ-le üle ka pandiõigus aktsiatele. Vastavalt AÕS § 292 lg-le 2 ja pandilepingu p-le 5B tekkis pandipidajal aktsiate müügiõigus, kuna pandiga tagatud nõuet ei olnud selle nõude kohaselt täidetud. Seega oli Olevimäe Kinnisvaraarenduse OÜ-l õigus aktsiaid müüa ning anda korraldus aktsiate pandist vabastamiseks ja pank pidi seda korraldust aktsepteerima kui õiguspärast ja seadusega kooskõlas olevat. Tulenevalt EVK reeglite kogu p-dest 3.4.4 ja 4.4.3 võis kontohaldur võtta täitmiseks ka sellise isiku poolt edastatud väärtpaberiülekande korralduse, kes ei olnud väärtpaberikonto omanik ega tema poolt volitatud isik, kui isiku õigus sellise korralduse edastamiseks tulenes kehtivast õigusaktist. Nimelt asjaõigusseadusest tulenes pandipidaja õigus panditud aktsiaid käsutada. Kostja leidis ka, et panga tegevuse ja OÜ-l Printsiip PM väidetavalt tekkinud kahju vahel puudub põhjuslik seos, kuna väärtpaberiülekande, mille tagajärjel lõppes OÜ Printsiip PM (likvideeritud) omandiõigus aktsiatele, tegi EVK, mitte AS Tallinna Pank. Samuti leidis kostja, et hagis ei ole kahju suurus ehk aktsiate väärtus 10 072 000 krooni õigesti välja toodud. Kahju suuruse määramisel ei saa lähtuda aktsiate nominaalväärtusest, vaid tuleb lähtuda aktsiate harilikust väärtusest ehk turuhinnast tehingu tegemise ajal 02.06.1998 (OÜ Printsiip PM müüs aktsiad OÜ-le Esna Farmer 02.06.1998, mitte 14.09.1998, nagu on hagis märgitud). EVK veebilehel avaldatud tehingustatistika kohaselt oli AS Keila Terko aktsia turuhind 1998. a. aprillis 1,9 krooni aktsia eest ja seetõttu ei saanud vaidlusaluste aktsiate turuväärtus ületada 1 913 680 krooni. Nimetatud aktsiate raamatupidamislikuks väärtuseks oli 31.12.1997 seisuga vaid 37 336,52 krooni ja 1998. a. jooksul sai aktsiate bilansiline väärtus üksnes väheneda, kuna AS Keila Terko 1998. a. raamatupidamisbilansi järgi oli 31.12.1998 seisuga aktsiaseltsi omakapital negatiivne. 20.11.1998 kuulutati välja AS Keila Terko pankrot. Tuleb arvesse võtta, et OÜ Printsiip PM vabanes aktsiate müügi tulemusel varalistest kohustustest 1 120 000 krooni ulatuses, kuna just selle summa võrra vähenes AS Keila Terko võlg Olevimäe Kinnisvaraarenduse OÜ ees pärast pandi realiseerimist. Maakohtu otsus Harju Maakohus rahuldas hagi 08.01.2007 otsusega osaliselt ja mõistis AS-lt SEB Eesti Ühispank Cosmotrade OÜ kasuks välja AS Tallinna Pank poolt tekitatud kahju summas 10 072 000 krooni, viivised summas 2 595 540,09 krooni ja riigilõivu summas 443 364 krooni. Väärtpaberituru seaduse (VTS) § 2 lg 2 ja 21 kohaselt on väärtpaberikonto haldamine panga kui krediidiasutuse funktsioon. AS Tallinna Pank oli väärtpaberi vahendaja, s. o isik, kes vahendas kliendi korraldusi ja edastas neid EVK-le. Vastavalt Eesti Väärtpaberite Keskdepositooriumi reeglite kogu p-le 3.4.9 on kontohalduril keelatud

4(9)

esitada korraldusi registritoimingute tegemiseks ilma väärtpaberikonto omaniku nõusolekuta. Kostja ei vaidle vastu sellele, et 02.06.1998 (väärtpaberiülekande tegemise ajal) oli väärtpaberikonto omanikuks OÜ Printsiip PM (likvideeritud). Kohtuistungil on leidnud tõendamist, et AS Tallinna Pank tegi korralduse registritoimingute tegemiseks ilma väärtpaberikonto omaniku nõusolekuta. Krediidiasutuste seaduse (KAS) § 9 kohaselt vastutab krediidiasutus oma kohustuste eest. Tsiviilõigusliku kahju hüvitamise nõude õiguslikuks aluseks on kahju tekitanud isiku õigusvastane käitumine, kahju tekitanud isiku süü, tekitatud kahju ja põhjuslik seos süülise käitumise ja tekitatud kahju vahel. AS Tallinna Pank õigusvastane käitumine ja süü seisnes selles, et ta andis aktsiate omaniku OÜ Printsiip PM (likvideeritud) korralduseta EVK-le korralduse aktsiate ülekandmiseks, rikkudes AÕS § 68 lg 1 p 1, KAS § 5 lg 1 p 7 ja Väärtpaberite Keskdepositooriumi reeglite kogu p 3.4.9. EVK tegi AS Tallinna Panga korralduse alusel väärtpaberiülekande nr 63710 ja 02.06.kanti aktsiad OÜ Printsiip PM (likvideeritud) väärtpaberikontolt nr 73740 OÜ Esna Farmer (likvideeritud) väärtpaberikontole nr 97099. AS Tallinna Pank süülise õigusvastase tegevuse tõttu tekkis OÜ-le Printsiip PM (likvideeritud) kahju, sest lõppes omandiõigus 1 007 200 AS Keila Terko aktsiale, mille nominaalväärtus oli 10 krooni, kahju suuruseks seega 10 072 000 krooni. Ka AS Tallinna Pank ja OÜ Printsiip PM (likvideeritud) vahel sõlmitud aktsiapandilepingus nr 024-1318 oli märgitud pandieseme hinnaks 10 072 000 krooni. Seega tekitas AS Tallinna Pank OÜ-le Printsiip PM (likvideeritud) süülise õigusvastase tegevusega kahju summas 10 072 000 krooni. Juhul kui AS Tallinna Pank ei oleks õigusvastaselt tegutsenud, ei oleks OÜ Printsiip PM (likvideeritud) kahju kannatanud. Kooskõlas VÕS § 113 lg-tega 1 ja 2 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist). Viiviste arvestuses juhindus kohus VÕSRakS §-st 14, VÕS § 94 lg-st 1 ja § 113 lg-st 1 (alates 01.07.2002 kuni 26.12.2003 viivise määr 7 % aastas, 27.12.2003 kuni 30.04.2004 viivise määr 14 % aastas, alates 01.05.2004 kuni 30.06.2005 9 % aastas). Viivise suuruseks kokku 2 595 540,09 krooni. Käesolevaks ajaks on AS Tallinna Pank ühinenud kostjaga (kanne äriregistris 29.07.1998) Kooskõlas TsÜS § 59 lg-ga 1 läksid ühinemisel kostjale üle kõik AS Tallinna Pank tsiviilõigused ja -kohustused. Seega käesoleval juhul on kahju hüvitamise kohustatud isikuks AS SEB Eesti Ühispank. Apellatsioonkaebus Kostja palub tühistada Harju Maakohtu 08.01.2007 otsuse osas, millega hagi rahuldati ning mõisteti AS-lt SEB Eesti Ühispank Cosmotrade OÜ kasuks välja kahjuhüvitis summas 10 072 000 krooni, viivised summas 2 595 540,09 krooni ja riigilõiv summas 443 364 krooni, ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Apellant palub tema poolt kantud menetluskulud vastustajalt välja mõista. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on esimese astme kohus hagi osalisel rahuldamisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ja oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme. Maakohus on ekslikult leidnud, et AS Tallinna Pank tegevus 5(9)

(väärtpaberiülekande korralduse edastamine EVK pidajale) oli õigusvastane. Siinkohal on maakohus rikkunud TsMS § 442 lg 8, jättes vastamata kostja faktiväidetele ja tuvastamata asjas tähtsust omavad faktilised asjaolud. Kaevatava kohtuotsuse kohaselt oli väärtpaberiülekande korralduse edastamine AS Tallinna Pank poolt EVK pidajale õigusvastane seetõttu, et vastavat korraldust ei olnud andnud väärtpaberikonto omanik OÜ Printsiip PM. Kostja väitis ja väidab jätkuvalt, et korralduse väärtpaberiülekande teostamiseks OÜ Printsiip PM väärtpaberikontolt esitas Olevimäe Kinnisvaraarenduse OÜ. Maakohus ei ole vastuolus TsMS § 442 lg-ga 8 eelnimetatud kostja faktiväidet analüüsinud ega ole tuvastanud, millise isiku poolt väärtpaberiülekande teostamise korraldus anti. Samuti ei ole maakohus vastanud kostja väitele, et Olevimäe Kinnisvaraarenduse OÜ oli aktsiate pandipidajaks, ega analüüsinud nimetatud asjaolu kinnitavaid tõendeid ning sellest tulenevaid järeldusi. Kostja tugines esimese astme kohtumenetluses väitele, et pandipidajal oli pandieseme müügiõiguse tekkimisel tulenevalt AÕS § 292 lg-st 2 õigus panditud aktsiaid käsutada, sealhulgas nendega tehinguid teha. Nähtuvalt esitatud tõenditest (10.02.1998 aktsiapandileping; EVK 12.07.2000 kiri ja blokeeringuteatis nr P/2582) on vaieldamatu, et alates pantija väärtpaberikonto blokeerimisest EVK-s 25.02.1998 olid vaidlusalused AS Keila Terko aktsiad koormatud pandiõigusega AS Tallinna Pank kasuks. 16.03.1998 nõuete ostu-müügilepingu p 1 kohaselt loovutas AS Tallinna Pank kõik 03.07.1995, 07.08.1996 ja 29.08.1996 sõlmitud laenulepingutest tulenevad nõuded AS Keila Terko vastu Olevimäe Kinnisvaraarenduse OÜ-le, kusjuures sama lepingusätte kohaselt läksid nõude omandajale üle ka kõik eelnimetatud lepingute tagatised. Lisaks tulenes pandiõiguse üleminek AÕS § 289 lg-st 1 ja §-st 315. Eelnimetatud faktiliste asjaolude tuvastamata jätmise tõttu jättis maakohus põhjendamatult kohaldamata vaadeldaval perioodil kehtinud AÕS § 292 lg 2 ja EVK reeglite kogu p 3.4.4, samuti jättis maakohus tähelepanuta pandilepingu p-s 5B sätestatu. EVK reeglite kogu p-st 3.4.4 tulenevalt oli AS-l Tallinna Pank kontohaldurina õigus võtta täitmiseks ka mitteomanikust kolmanda isiku korraldus väärtpaberiülekande tegemiseks, kui kolmanda isiku õigus sellise korralduse andmiseks tulenes mõnest õigusaktist või oli antud õigusakti alusel. Asjas esitatud tõendite kohaselt, mille maakohus jättis TsMS § 442 lg 8 sätteid eirates analüüsimata, oli Olevimäe Kinnisvaraarenduse OÜ-l kui AS Keila Terko aktsiate pandipidajal tekkinud aktsiate müügiõigus, sest AS Keila Terko laenulepingust tulenev võlg oli tähtaegselt (14.04.1998) tasumata. See andis temale kui pandipidajale seadusjärgse esindusõiguse nii müügilepingu sõlmimiseks kui ka omandi ülekandmiseks. Apellandi arvates on maakohus ebaõigesti tuvastanud põhjusliku seose olemasolu AS Tallinna Pank tegevuse ja tekitatud kahju vahel. Põhjusliku seose olemasolu on maakohus põhjendanud sellega, et AS Tallinna Pank õigusvastase tegevuse tõttu olevat lõppenud OÜ Printsiip PM omandiõigus aktsiatele. Siinkohal on maakohus jätnud tähelepanuta, et aktsiate omandiõiguse kaotas OÜ Printsiip PM alles väärtpaberiülekande tagajärjel. Puudub vaidlus, et eelnimetatud väärtpaberiülekannet ei teinud mitte AS Tallinna Pank, vaid Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja. Järelikult ei saa kostja AS-i Tallinna Pank õigusjärglasena vastutada väärtpaberiülekande tagajärjel OÜ-le Printsiip PM tekkinud kahju eest. Apellandi hinnangul on maakohus ebaõigesti tuvastanud tekitatud kahju suuruse aktsiate nominaalväärtuse põhjal, jättes täielikult tähelepanuta kostja poolt esitatud tõendid kahju suuruse kohta ning kohaldades ebaõigesti TsK § 222. Riigikohus on 6(9)

21.10.2003 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-106-03 märkinud, et lepingu rikkumise puhul tuleb lähtuda kahju positiivsest arvutamisest, s. t lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise eesmärgiks on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui lepingut poleks rikutud. 13.05.2004 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-63-04 leidis Riigikohus, et asja kaotsimineku korral tuleb kannatanule võimaldada rahaline hüvitis, mille eest ta saab muretseda endale asemele samasuguse asja, kusjuures asja soetamise hind on eeldatavasti sama, kui on asja väärtus ehk kohalik keskmine turuhind. Kahju suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvestada ka kannatanu poolt säästetud varaga, sealhulgas varaliste kohustustega, mille täitmisest kannatanu õigusrikkumise tulemusena vabanes (Riigikohtu 24.12.2002 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-02). Eeltoodust tulenevalt on apellant jätkuvalt seisukohal, et OÜ-le Printsiip PM tekitatud kahju suuruse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda aktsiate harilikust väärtusest ehk kohalikust keskmisest müügihinnast (turuhinnast) 02.06.1998 seisuga. Aktsiate turuhind tuleb kindlaks määrata raamatupidamisliku meetodi alusel, kusjuures on põhjendatud tuginemine Riigikohtu praktikale aktsiate rahalise hüvitise eest ülevõtmise vaidlustes, kuna ka nendes asjades on tegemist (vähemus)aktsionäridele aktsiate omandiõiguse kaotamisega tekitatava kahju hüvitamisega. Riigikohtu 02.11.2005 otsuse p 13 kohaselt tsiviilasjas nr 3-2-1-114-05 on aktsiate väärtuse kindlaksmääramisel õigustatud raamatupidamisliku meetodi kasutamine, kui aktsiaseltsi ähvardab sundlõpetamine või pankrotioht, kuna aktsiaseltsi tegevuse katkemise ohu korral ei saa aktsiate väärtuse kindlaksmääramisel arvesse võtta aktsiaseltsi tulevikuperspektiive ning seega ka aktsionäride võimalusi aktsiatelt tulevikus tulu teenida. AS Keila Terko vastas niisuguse äriühingu tunnustele, kuivõrd tema omakapital oli 31.12.1997 seisuga langenud alla poole aktsiakapitali suurusest ning 20.11.1998 kuulutati välja AS Keila Terko pankrot. Raamatupidamisliku meetodi puhul saadakse aktsiate väärtus sel teel, et aktsiaseltsi omakapitali väärtus jagatakse aktsiate arvuga. Selle järgi oli AS Keila Terko aktsiate bilansiliseks väärtuseks 31.12.1997 seisuga kokku 37 336,52 krooni. 1998. a. lõpuks olid AS Keila Terko aktsiad aga sisuliselt väärtusetud, kuna 1998. a. raamatupidamisbilansi järgi oli AS Keila Terko omakapital 31.12.1998 seisuga juba negatiivne. Eeltoodust järeldub, et isegi kui OÜ Printsiip PM oleks kaotanud omandiõiguse aktsiatele AS Tallinna Pank õigusvastase tegevuse tulemusena, puudub kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks alus, kuna aktsiad olid väärtusetud. Alternatiivselt viitas kostja võimalusele määrata aktsiate turuhind kindlaks EVK veebilehel (www.e-register.ee) avaldatud tehingustatistika alusel. Nimetatu kohaselt ei saanud OÜ-le Printsiip PM kuulunud AS Keila Terko aktsiate (1 007 200 aktsiat) turuväärtus ületada 1 913 680 krooni. Kõik ülalmärgitud tõendid aktsiate turuhinna kohta on maakohus TsMS § 442 lg-s 8 sätestatut rikkudes jätnud tähelepanuta ega ole seejuures esitanud ka nende tõendite arvestamata jätmise põhjusi. Samuti on maakohus jätnud igasuguse tähelepanuta tõendid, mille kohaselt vabanes OÜ Printsiip PM aktsiate omandiõiguse kaotamisel varalisest kohustusest summas 1 120 000 krooni. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kaevatava kohtuotsuse muutmata. Vastustaja palub apellandilt välja mõista oma kohtukulud, mille suuruse kohta esitab tõendid kohtuistungil. 7(9)

Ringkonnkohtu istung Istungil palus apellandi esindaja kaebuse rahuldada, vastustaja esindaja - rahuldamata jätta. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Õige on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus on rikkunud TsMS § 442 lg.8 sätteid, jättes tähelepanuta kostja vastuväited ja hindamata kostja tõendid. Asjas on võimalik teha uus otsus, millega jätta hagi tervikuna rahuldamata. Kolleegium leiab, et ekslik on maakohtu ja hageja seisukoht, mille kohaselt AS Tallinna Pank kui kontohalduri poolt korralduse andmine panditud aktsiate ülekandmiseks OÜ Esna Farmer arvele väärtpaberikonto omaniku (OÜ Printsiip PM) nõusolekuta oli õigusvastane ja tekitas OÜ-le Printsiip PM varalist kahju. Vastavalt 10.02.1998 sõlmitud aktsiapandilepingule pantis OÜ Printsiip PM temale kuulunud aktsiad, mis asusid tema väärtpaberikontol nr. 73740, AS Tallinna Pank kasuks, tagamaks 03.07.1995, 29.08.1996 ja 07.08.1996 lepingutest tulenevate AS Keila Terko kohustuste täitmist AS Tallinna Pank ees. Nähtuvalt EVK blokeeringuteatisest (toimiku lk.57) ja EVK 12.07.2000 kirjast (toimiku lk.58) olid kõik OÜ Printsiip PM väärtpaberikontol olnud AS Keila Terko aktsiad blokeeritud vastavalt 10.02.1998 aktsiapandilepingule, kusjuures pandipidajaks (blokeeringu käsutajaks) on näidatud AS Tallinna Pank. 16.03.1998 sõlmitud nõuete ostu-müügilepingu kohaselt loovutas AS Tallinna Pank kõik 03.07.1995, 07.08.1996 ja 29.08.1998 lepingutest tulenevad õigused AS Keila Terko vastu Olevimäe Kinnisvaraarenduse OÜ-le, kusjuures sama lepingu kohaselt läksid nõude omandajale üle ka lepingute tagatised. Vastavalt tollel ajal kehtinud AÕS §-le 315 kohaldati väärtpaberite pantimisele käsipandi sätteid, kui seaduses ei olnud sätestatud teisiti. AÕS § 289 lg.1 sätestas, et käsipandiga tagatud nõude üleminekul uuele võlausaldajale läheb temale üle ka käsipant. Seega on õige kostja seisukoht, et 16.03.1998 lepingu tagajärjel muutus OÜ Printsiip PM panditud AS Keila Terko aktsiate pandipidajaks Olevimäe Kinnisvaraarenduse OÜ. 15.04.1998 esitas Olevimäe Kinnisvaraarenduse OÜ AS-le Tallinna Pank kirjaliku taotluse OÜ Printsiip PM kuuluvate AS Keila Terko aktsiate pandist vabastamiseks seoses viimase poolt 03.07.1995 sõlmitud lepingust tulenevate kohustuste tähtajaks täitmata jätmisega. 16.06.1998 andis AS Tallinna Pank Olevimäe Kinnisvaraarenduse OÜ-le kirjaliku nõusoleku aktsiate pandist vabastamiseks (toimiku lk.17 ja 18). Hagiavalduse kohaselt edastas AS Tallinna Pank Olevimäe Kinnisvaraarenduse OÜ suulise korralduse alusel EVK-le korralduse väärtpaberiülekande tegemiseks, mille alusel EVK tegi väärtpaberiülekande .

8(9)

Kostja on oma vastuses õigeks võtnud, et korralduse aktsiate ülekandmiseks OÜ Printsiip PM väärtpaberikontolt OÜ Esna Farmer väärtpaberikontole edastas EVK-le AS Tallinna Pank. Tulenevalt EVK reeglite kogu p.-st 3.4.4 oli AS-il Tallinna Pank kontohaldurina õigus võtta täitmiseks ka kolmanda isiku korraldus väärtpaberiülekande tegemiseks, kui kolmanda isiku õigus sellise korralduse andmiseks tulenes mõnest õigusaktist või oli antud õigusakti alusel. Olevimäe Kinnisvaraarenduse OÜ-l kui AS Keila Terko aktsiate pandipidajal oli tekkinud müügiõigus, sest AS Keila Terko laenulepingust tulenev võlg oli tähtaegselt (14.04.1998) tasumata. See andis talle seadusjärgse esindusõigus nii müügilepingu sõlmimiseks kui omandi ülekandmiseks. Seega ei olnud AS Tallinna Pank poolt korralduse andmine või edastamine panditud aktsiate ülekandmiseks OÜ-le Esna Farmer õigusvastane. Lõppkokkuvõttes toimus pandi realiseerimine pandiga tagatud kohustuse täimiseks. Tegemist ei olnud OÜ Printsiip PM omandiõiguse rikkumisega. AÕS § 68 lg.2 kohaselt võivad omaniku õigused olla kitsendatud seaduse alusel või teiste isikute õigustega. Pant kui piiratud asjaõigus kitsendabki omaniku õigusi ja selle realiseerimine ei tähenda omaniku õiguste rikkumist. Seoses õigusvastasuse puudumisega ja seetõttu hagi rahuldamata jätmisega ei pea kolleegium vajalikuks analüüsida apellatsioonkaebuse muude (alternatiivsete) väidete põhjendatust (kahju suuruse ja põhjusliku seose olemasolu). Neil kaalutlustel jätab kolleegium uue otsusega hagi terves ulatuses rahuldamata ja mõistab hagejalt kostja kasuks kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-de 60 lg.1, 8 ja 11 ning 61 lg.1 alusel välja kostja kohtukulu – apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 193 013 ning õigusabikulu 23 895 kr., kokku 216 908 kr.

Tiit Kollom

Ülle Jänes

Ulvi Loonurm

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.