2-07-24013
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Maimu Laumets
Määruse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-07-24013 xxx ja xxx avaldus hagi tagamiseks enne hagi esitamist Hagi tagamise taotluse lahendamine Avaldajad xxx (isikukood xx) ja xxx (isikukood xxx, elukoht mõlemal xxx), avaldajate seadusjärgne esindaja Margit Turja (isikukood xxx); Avaldajate lepinguline esindaja vandeadvokaat Tiia Nurm (AB Leppik ja Partnerid, asukoht Veetorni 4, Tallinn 10119).
Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Jätta Helina Mesila ja Kristjan Mesila avaldus hagi tagamiseks enne hagi esitamist rahuldamata. Määruse ärakiri toimetada kätte avaldajate esindajale. Edasikaebamise kord
Määrusele ei saa kaebust esitada.
Taotlus Avaldajate esindaja esitas 26.06.2007.a kohtule elektronposti teel avalduse hagi tagamiseks enne hagi esitamist. Avalduse kohaselt suri avaldajate isa xxx xxx.a. Avaldajad on tema seadusjärgsed pärijad ja pärijatena on nad omandanud muuhulgas oma isale kuulunud xxx (registrikood xxx) osa. xxx oli xxx juhatuse ainus liige ja tema surma tõttu tuleb valida uus juhatus. Kuivõrd xxx surma järgselt puudub xxx seadusjärgne esindaja, siis on xxx ainuosaniku xxx pärijad käesoleval hetkel ainsad isikud, kellel on õigus kaitsta osanikena xxx õigusi. Nimetatud õigus annab avaldajatele õiguse esitada enda nimel kõnesolev avaldus hagi tagamiseks enne hagi esitamist ning osaleda hagejatena menetluses. xxx oli osanik xxx. Avaldusest nähtuvalt soovivad avaldajad esitada Harju Maakohtule hagi xxx vastu 24.05.2007.a ja 29.05.2007.a osanike otsuste tühiseks tunnistamiseks. Avaldajatel on kahtlus, et 24.05.2007.a ja 29.05.2007.a toimunud xxx osanike koosolekute otsused on tegelikult vormistatud pärast xxx surma. Otsuste vormistamisel kasutati pahatahtlikult ära xxx surma ja pärandi avanemisega seotud õiguslikku vaakumit seoses xxx esindusõigusega,
samuti surma mõju xxx lähedastele. Avaldajad leidsid, et nimetatud otsuste eesmärgiks on olnud kahju tekitamine xxx pärijatele seeläbi, et teised osanikud omandasid enamusosaluse ettevõttes, millel on 41 miljoni krooni suurune jaotamata kasum. Nimetatud enamusosaluse omandamine toimus xxx pärijatele kuuluva osa arvelt. Avalduse järgi hagi kohene esitamine ei ole võimalik, sest on vajalik teostada xxx pärandvara inventuur ning sellele järgnevalt võtta vastu seaduses sätestatud korras pärand – kaasa arvatud osalus xxx. Nimetatud menetluse järgselt on võimalik valida xxx juhatuse liige. Samuti on hagi asjaolud keerukad ja vajavad täiendavat täpsustamist. Avaldajad said xxx osakapitali suurendamisega seotud otsustest esmakordselt teada 21.06.2007.a ajalehes Eesti Ekspress avaldatud artikli kaudu ning vajavad täiendavat aega asjaga seotud tõendite saamiseks ja oma väidete põhjendamiseks. Avaldajate esindaja märgib, et hagi kohene tagamata jätmine võib kahjustada oluliselt avaldajate varalisi õigusi ning seeläbi raskendada kohtuotsuse hilisemat täitmist. Kuivõrd pärast artikli avaldamist ajakirjanduses ei ole enam põhjust arvata, et xxx lähedased ei ole otsustest teadlikud, siis on xxx osanikel xxx ning xxx põhjendatud alus arvata, et avaldajad asuvad oma õigusi kaitsma ning esitavad hagi kohtusse xxx 24.05.2007.a ja 29.05.2007.a otsuste tühistamiseks. Nimetatud menetlusest tulenevate tagajärgede vältimiseks võivad xxx ja xxx võõrandada oma osad kolmandatele heausksetele isikutele, mis teeb omakorda võimatuks tühiste otsuste tagasitäitmise. Sellisel juhul tekib olukord, kus hagi rahuldava kohtuotsuse täitmine ei ole enam võimalik. Samuti puuduvad hagi tagamata jätmisel xxx ja olenemata otsuste tühisusest vähimadki takistused oma osaniku õiguste teostamisel xxx olenemata osaluse omandamise aluseks olevate otsuste tühisusest. Avaldajad on seisukohal, et hagi tagamine on hädavajalik. Avaldajad paluvad juhindudes TsMS § 378 lg 1 p 3 kohaldada hagi tagamise abinõuna xxx teatud toimingute ja tehingute tegemise keelamist. Avaldajad paluvad keelata xxx osanike nimekirjas muudatuste tegemise ja osakapitali suuruse muutmisele suunatud avalduste esitamise registripidajale. Osanike nimekirjas muudatuste tegemise keelamisega raskeneb xxx ja xxx võimalus käsutada xxx osasid ja sellega raskeneb xxx osaluse muutmine kohtumenetluse kestel. Sellega on välistatud ka osade omandajate heausksus. Osakapitali suuruse muutmisele suunatud avalduste esitamise keelamine välistab aga täiendavate osakapitali muutmisele suunatud kannete tegemise äriregistris ning sellega on tagatud registrisse kantud osakapitali muutumatuna säilimise menetluse ajal. Samuti on äriregistris olev keeld nähtav kolmandatele isikutele ja notarile. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud taotluse ja materjalidega, leiab, et avaldus hagi tagamiseks enne hagi esitamist tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 377 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt võib kohus tagada ka tuvastushagi. TsMS § 382 lg 1 tulenevalt võib kohus avalduse alusel tagada hagi ka enne hagi esitamist. Avalduses tuleb põhistada, miks hagi kohe ei esitata. Avaldus esitatakse kohtule, kellele kohtualluvuse sätete kohaselt tuleks esitada hagi. TsMS § 378 lg 1 p 3 kohaselt on üheks hagi tagamise abinõuks teatud tehingute ja toimingute tegemise keelamine, muu hulgas lähenemiskeelu kohaldamine. Avalduse kohaselt ei ole hagi võimalik koheselt esitada, kuna vajalik on koguda täiendavalt tõendeid ja põhjendada oma väiteid. Samuti on hagi esitamine takistatud, kuna pooleli on pärimismenetlus, mille alusel avaldajad saaksid end vormistada osaühingu osa omanikuks.
Kuna avaldajad ei ole kohtule esitatud andmetel käesoleval ajal registreeritud xxx osanikeks ning ei saa seetõttu valida ka nimetatud osaühingule uut juhatuse liiget, puudub osaühingul reaalne isik, kes osaühingu ja sellega ka osanike huve kaitseks. Kohus leiab, et esitatud põhjendused hagi tagamiseks enne hagi esitamist on küll asjakohased, kuid hagi tagamine soovitud kujul ei ole siiski võimalik. Kohus ei saa keelata äriühingul toimingute tegemist, mis vastavalt seadusele on tema kohustus: vastavalt ÄS § 33 lg 1 teisele lausele on äriregistrile avalduse või muude dokumentide esitamiseks õigustatud isik kohustatud seda tegema. ÄS § 65 p 4 ja 33 lg 7 kohaselt tuleb ka osaühingu osakapitali muutmisel esitada äriregistrile avaldus. Seega ei saa kohus nimetatud hagi tagamise abinõu kohaldada. Ka osanike nimekirja pidamine on osaühingu kohustus vastavalt ÄS § 182 lg 1, mille tegemata jätmist ei saa kohus hagi tagamisega keelata. Kohus märgib seejuures, et kui kohus ka keelaks osanike nimekirja muutmise, ei takistaks see siiski osanike ringi muutmist ja seega võimalikku osa heauskset omandamist. Osaühingu osa võõrandamise leping peab olema sõlmitud notariaalses vormis (ÄS § 149 lg 4) ja osaühingu ja osaniku omavahelises suhtes ei oma nimekirja muutmine samuti õiguslikku tähendust, kuna osaühingu suhtes loetakse osa võõrandamine toimunuks ja osanik vahetunuks pärast osaühingule võõrandmisest teatamist ja osa ülemineku tõendamist (ÄS § 150 lg 1). Seega on osanike nimekirja pidamisel vaid informatiivne tähendus ja see ei takista omandi üleminekut. Kohtule jääb arusaamatuks, millisele eesmärgile on osaühingu osanikeringis toimuvate muudatuste nimekirjas kajastamata jätmine suunatud- osa omandamist kolmandate (heausksete) isikute poolt see ei välista. Seega tuleb hagi tagamise taotlus jätta rahuldamata.
Maimu Laumets Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.