Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

1(7)

2-07-22205 Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUSED

2(7)

2-07-22205 Riigikohus on oma 20. mai 2003.a. otsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-53-03 asunud seisukohale, et lähikondsena, kellel on võlgnikuga ühine oluline majanduslik huvi, tuleb käsitada isikuid, kelle tegutsemist majandussuhetes saab vaadelda võlgnikuga ühiste huvide tõttu majanduslikus mõttes kooskõlastatuna. Ühine majanduslik huvi peab olema lähikondsuse alusena hindamiseks sedavõrd suur, et üldiselt ja objektiivselt võib arvata, et võlgnik ja temaga seotud isik tegutsevad teineteise kasuks ja teiste võlausaldajate kahjuks. Oluline on see, et antud juhul saab esindaja tegevust majanduslikus mõttes vaadelda võlgnikust ja võlgniku lähikondsest sõltuvana sellises ulatuses, et võlgnik või tema lähikondne saab faktiliselt mõjutada esindaja olulisi otsustusi tegevuse korraldamisel ehk majanduslikult saab vaadelda esindaja käitumist ühte kontserni kuuluvate äriühingute käitumisena, kus ühe ühingu tegevus mõjutab teise tegevust ja juhtimisotsused kooskõlastatakse ning tegevus koordineeritakse. On ilmne, et lähikondseid esindav advokaat ei saa olla sõltumatu oma klientide ehk võlgniku lähikondsete juhistest ja täita pankrotitoimkonna liikme kohustusi nõuetekohaselt ehk kaitsta kõigi võlausaldajate huve. Ülaltoodu alusel leiab võlausaldaja, et kuna advokaat Andres Alaver tegutseb võlgniku lähikondse kontrolli all, peab ka teda lugema võlgniku lähikondseks PankrS § 117 mõistes, mis välistab võimaluse teda võlgniku pankrotitoimkonna liikmeks nimetamiseks. Hageja taotleb nõude esitamise tähtaja ennistamist. PankrS § 83 lg. 2 järgi võib nõude võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks kohtusse esitada 10 päeva jooksul otsuse tegemisest arvates. PankrS ei näe ette pankrotihalduri kohustust esitada võlausaldajatele koosoleku protokolli, ning käesoleva seisuga ei ole võlausaldajate koosoleku protokoll võlausaldajatele esitatud, vaid sellega saab tutvuda üksnes pankrotihalduri büroos. Lisaks sellele eksisteerib protokoll vaid käsitsi kirjutatud kujul, kusjuures protokollija kirjapilt ei ole selge. Võlausaldaja esindaja käis 31. mail pankrotihalduri büroos toimikuga tutvumas, kuid põhjusel, et talle jäi arusaamatuks, kas pankrotitoimkonda on valitud Andres Alaver või keegi Andres Abver, ning arvestades asjaolu, et tol hetkel pankrotihaldurit kontoris polnud ning tema sekretär oli hõivatud klientidega, tuli võlausaldaja esindajal kontrollida teiste võlausaldajate esindajate ja hiljem pankrotihalduri sekretäri käest valituks osutud isiku nime. Ülaltoodu alusel ning juhindudes PankrS § 74, § 83, § 117 palub hageja: 1. Ennistada tähtaeg nõude esitamiseks võlausaldajate koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks; 2. Tunnistada kehtetuks AS-i L.Rei (pankrotis) võlausaldajate 25. mai 2007.a. koosoleku otsus Andres Alaver' e valimise pankrotitoimkonda. Kohtuistungil jäi hageja eeltoodud seisukoha juurde.

KOSTJA JA PANKROTIHALDURI SEISUKOHT

3(7)

2-07-22205 Analoogiliselt on Riigikohus käsitlenud aegumistähtaegadena ka muid pankrotiseaduses (nt § 104 lg 2 ja 106 lg 1) kohtusse pöördumiseks sätestatud tähtaegu (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21.03.2006 a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-10-06 p.10). Eeltoodud käsitluse õigsust kinnitavad ka teistes seadustes antud regulatsioon juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse kohta. Nii TsÜS §-st 38 lg 5 kui ka äriseadustiku §-dest 178 lg 1, 302 lg 1 ja 322 lg 4 järeldub üheselt, et seaduses sätestatud tähtajad juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamiseks on aegumistähtajad. 3.2 Vaidlustatud võlausaldajate üldkoosoleku otsus on tehtud 25.05.2007 a ning seega möödus PankrS § 83 lg 2 sätestatud 10-päevane tähtaeg otsuse vaidlustamiseks 4.juunil 2007 a. Nõue on esitatud kohtule 07.06.2007 a, seega pärast aegumistähtaja möödumist. Arvestades eeltoodut taotleb kostja aegumise kohaldamist ning aegumise kohaldamise taotluse kohta vaheotsuse tegemist TsMS § 449 lg 3 järgi. Osundatud sätte kohaselt võib kohus teha vaheotsuse ka aegumise kohaldamise taotluse kohta, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb kohus lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.

4(7)

2-07-22205 5.2 Sõltumata sellest, kas pankrotivõlgniku AS-i L.Rei lähikondsetena saab käsitleda Tallinna Kinnisvara OÜ-d, Skorpioni Julgestusteenistuse AS-i, OÜ-d Overane ja OÜ-d Elikante, ei saa pankrotivõlgniku lähikondseks pidada nimetatud äriühinguid võlausaldajate 25.05.2007 a koosolekul esindanud vandeadvokaat Andres Alaver’i. Hageja on kohtule esitatud avalduses tsiteerinud PankrS § 117 lg 2 ja lg 3, seejuures märkimata, millise konkreetse sätte järgi ta Andres Alaver’i võlgniku lähikondseks peab. Samas ei ole hageja viidanud ühelegi PankrS § 117 lg 2 p.-des 1 – 4 ja 6 nimetatud asjaolule ning need sätted ka ei võimalda lugeda võlgniku lähikondseks isikut, kes tegutseb või on tegutsenud võlgniku lähikondse lepingulise esindajana. Järelikult saab kõne alla tulla üksnes PankrS § 117 lg 2 p.5 kohaldamine, mille järgi on juriidilisest isikust võlgniku lähikondseks füüsiline või juriidiline isik, kellel on võlgnikuga ühine oluline majanduslik huvi, samuti sama paragrahvi lõige 3, mille järgi võib kohus lugeda võlgniku lähikondseks ka muu võlgnikule lähedase isiku. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millest võiks järeldada pankrotivõlgniku AS L.Rei ja Andres Alaver’i ühist ja olulist majanduslikku huvi või millest lähtudes võiks Andres Alaver’i pidada pankrotivõlgnikule lähedaseks isikuks. Hageja poolt viidatud asjaolust, et võlausaldajate 25.05.2007 a üldkoosolekul osales nimetatud isik pankrotivõlgniku (väidetavate) lähikondsete lepingulise esindajana, seda järeldada ei saa. Puuduvad andmed selle kohta, et Andres Alaver oleks varem (enne toimkonna liikmeks valimist) olnud võlgnikuga seotud mistahes majandusliku või õigusliku suhte kaudu (nt olnud võlgniku lepinguliseks esindajaks enne tema pankroti väljakuulutamist). Sisuliselt hageja ei väidagi, et Andres Alaver’il oleks pankrotivõlgnikuga ühine ja oluline majanduslik huvi, vaid hageja püüab samastada võlgniku lähikondset ja võlgniku lähikondset pankrotimenetluses esindavat advokaati. Hageja selline käsitlus ei ole kooskõlas advokatuuriseaduse §-ga 43 lg 4, mille kohaselt ei või advokaati tema ülesannete täitmise tõttu samastada kliendiga ega kliendi kohtuasjaga.

KOHTU SEISUKOHT

5(7)

2-07-22205 Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle koha vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kohus leiab, et kostja taotlus aegumise kohaldamiseks tuleb rahuldada, kuna hageja nõue on aegunud. Kohus pidas võimalikuks asja lahendamist kostja ja pankrotihalduri kohalolekuta. OÜ Smiso on esitanud maakohtule nõude (hagi) AS L.Rei (pankrotis) võlausaldajate 25.05.2007.a. koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks, millega valiti pankrotitoimkonna liikmeks Andres Alaver. Nõuet on hageja põhjendanud asjaoluga, et eelmainitud isikut tuleb pidada võlgniku lähikondseks PankrS § 117 mõttes, kes sama seaduse § 74 lg 3 kohaselt pankrotitoimkonda kuuluda ei või. Ühtlasi palus OÜ Smiso ennistada tähtaeg nõude esitamiseks, kuivõrd üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõue on esitatud kohtule 07.06.2007 a, so pärast PankrS § 83 lg 2 sätestatud 10-päevase tähtaja möödumist. Hageja taotleb tähtaja ennistamist võlausaldajate 25.05.2007 a koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamiseks. Kuigi hageja ei ole näidanud, millisel õiguslikul alusel tema eelmainitud taotlus põhineb, on selleks eeldatavasti TsMS § 67, mis annab kohtule õiguse seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamiseks, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Kohus nõustub kostjaga selles, et PankrS § 83 lg 2 sätestatud tähtaja puhul ei ole tegemist mitte menetlustähtajaga, vaid hagi aegumistähtajaga. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse vaidlustamine toimub kohtule nõude esitamisega (PankrS § 83) ning selline nõue tuleb lahendada hagimenetluses (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 03.04.2007 a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-07 p.17). Seega on tegemist materiaalõigusliku nõudega, mis allub aegumisele. Analoogiliselt on Riigikohus käsitlenud aegumistähtaegadena ka muid pankrotiseaduses (nt § 104 lg 2 ja 106 lg 1) kohtusse pöördumiseks sätestatud tähtaegu (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21.03.2006 a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-10-06 p.10). Eeltoodud käsitluse õigsust kinnitavad ka teistes seadustes antud regulatsioon juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse kohta. Nii TsÜS §-st 38 lg 5 kui ka äriseadustiku §-dest 178 lg 1, 302 lg 1 ja 322 lg 4 järeldub üheselt, et seaduses sätestatud tähtajad juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamiseks on aegumistähtajad. Vaidlustatud võlausaldajate üldkoosoleku otsus on tehtud 25.05.2007.a. ning seega möödus PankrS § 83 lg 2 sätestatud 10-päevane tähtaeg otsuse vaidlustamiseks 4.juunil 2007. a. Nõue on esitatud kohtule 07.06.2007.a., seega pärast aegumistähtaja möödumist. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et nõue on aegunud, teeb lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Eelnevast tulenevalt tühistab kohus 13.06.2007.a. määruse, millega ennistas hagejale ekslikult menetlustähtajana hagiavalduse esitamise tähtaja /t.l. 27/.

6(7)

2-07-22205 Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et hageja peab kandma kostja menetluskulud. TsMS § 174 lg-te 1-3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse toimetab kohus viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Tähtaeg ei või olla lühem menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtajast (TsMS § 176 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte (TsMS § 177 lg 1).

R.Undrest kohtunik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.