Tartu Maakohus
Kohtunik
Rita Kulberg
Määruse tegemise aeg ja koht
27.juuni 2007. a. Põlva, Võru tn 12
Tsiviilasja number
2-07-11601
Tsiviilasi
AS EMT hagi T. O. vastu 1461,20 krooni nõudes
Menetlusosalised
Hageja: AS EMT (registrikood: 10096159; asukoht: Valge 16 Tallinn), esindaja Eerika Erlach (asukoht: Lindorff Eesti AS) Kostja: T. O. (isikukood: elukoht) Menetluskulude kindlaksmääramine
Menetlustoiming Kirjalik menetlus
Kostja pole kohtu poolt antud tähtajaks vastuväiteid hageja menetluskulude nõudele esitanud. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TMS § 138 lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hagi esitamisel on tasutud 02.03.2007.a. 250 krooni riigilõivu (maksekorraldus tl 33). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks kohtukuluna 250 krooni välja mõista. Avalduse kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid 293,12 krooni ulatuses. AS EMT kinnituskirja (tl 35) kohaselt peab hageja tasuma oma esindajale Lindorff Eesti AS-ile õigusabiteenuse osutamise eest 17% hagi rahuldatud osalt. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et avaldused on kohtule esitanud hageja lepinguline esindaja Lindorff Eesti AS oma töötaja kaudu. TsMS § 175 lg 3 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a. määrusega nr 306 on kinnitatud Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Nimetatud määruse § 1 lg 1 kohaselt tsiviilasja hinna kuni 5000 krooni puhul on maksimaalselt sissenõutav kulu 2500 krooni. Käesoleva tsiviilasja hind TsMS §-st 133 lg 1 tulenevalt on 733,10 krooni. Seega jääb hageja nõutav lepingulise esindaja kulu lubatud piirmäära sisse. Kostjalt tuleb hageja lepingulise esindaja kulu katteks välja mõista 293,12 krooni. Hageja nõuab kostjalt lisaks postikulu 30 krooni väljamõistmist. Menetlusdokumentide kättetoimetamise, edastamise ja väljastamise kulud olid TsMS § 143 p 4 enne 1. jaanuari 2007.a. kehtinud redaktsiooni järgi asja läbivaatamise kuludeks, st TsMS § 138 lg 2 järgi kohtukuludeks ja TsMS § 138 lg 1 järgi ka menetluskuludeks. Sarnaselt olid postikulud kohtukuludeks enne 1. jaanuari 2006.a. kehtinud TsMS § 46 p 2 ja § 52 p 5 järgi. Alates
(250
2 (3)
TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitada määrukaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni. Kuna kaebuse hind käesolevas asjas jääb alla 3000 krooni, on määrus lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. TsMS § 466 lg 3 kohaselt jõustub käesolev määrus menetlusosalistele kättetoimetamisest. TsMS §-st 467 lg 5 tulenevalt kuulub kohtumäärus viivitamatult täitmisele.
Rita Kulberg Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.