Kohtulahend

10.06.2005 seisuga oli 3368 krooni. AS Eesti Ühispank loovutas nõude kostja vastu hagejale. Hageja palus kostjalt välja mõista 13 263 krooni. Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja viitab pooltevahelistele lepingulistele suhtele, nõudes samas üleantu tagastamist alusetu rikastumise sätete järgi. Kostja ei ole hageja arvel midagi omandanud. Hageja ei ole viidanud kostja süülisele käitumisele ega tõenditele, millest nähtuks, et just kostja on raha välja võtnud või krediidilimiiti ületanud. Hagejapoolne viivisearvestus on väär. Isegi kui asuda seisukohale, et kostja võis hageja arvel midagi omandada, siis võib olla tegemist hageja äririskiga. Tallinna Linnakohtu 30.12.2005 tagaseljaotsusega hagi rahuldati. Harju Maakohtu 13.01.2006 määrusega jäeti kaja rahuldamata ja menetlus taastamata. Tallinna Ringkonnakohtu 29.03.2006 määrusega tühistati Harju Maakohtu 13.01.2006 määrus ning tsiviilasi saadeti Harju Maakohtule menetluse taastamise toimingute tegemiseks. Maakohtu otsus Harju Maakohus rahuldas hagi teistkordse tagaseljaotsusega. Kostja esindaja 20.06.2006 istungile ei ilmunud, kuid esitas 18.06.2006 taotluse asja arutamise edasilükkamiseks, kuna viibib 20.-24.06.2006 Itaalias. Hageja esindaja palus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja esindajale Sven Soesonile anti kohtukutse üle 13.04.2006. Kohus nõustus hageja seisukohaga, et kostja esindaja ei esitanud 18.06.2006 taotlusega ühtki tõendit taotluse põhistamiseks. Kostja esindajale oli kaks kuud teada istungi toimumise aeg ja koht ning viibimine 20.24.06.2006 Itaalias ei ole mõjuv põhjus istungilt puudumiseks TsMS § 422 tähenduses. Kohus, hindamata tõendeid ja esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leidis, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. AS Eesti Ühispank ja kostja vahel 17.11.1997 sõlmitud pangakaardi kasutamise lepingust ning AS Eesti Ühispank ja hageja vahel 30.11.2004 sõlmitud nõude loovutamise lepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Tuginedes eeltoodule ja TsK § 173 lg-le 1, §-le 174, §-le 222, § 190 lg-le 1 ja § 191 lg-le 1, leidis kohus, et kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 9895 krooni ja viivis 3368 krooni. Apellatsioonkaebus Kostja palub kohtuotsuse tühistada ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei nähtu otsusest, millisele õigusnormile tuginedes kohus otsuse tegi. Poolte vahel on võlasuhe ning kohus on õigesti viidanud TsK § 191 lg-le 1. Kohus leidis, et esitatud tõendite pinnalt ei ole kostja kohustist täitnud. Kuid kostja väitis, et tema ei ole rahasummat automaadist välja võtnud. Kohus eiras Riigikohtu lahendis nr 3-2-1143-05 antud juhist, mille kohaselt peab kohus võtma seisukoha, kas ja millises ulatuses kostja vastutab pangakaardi lepingu rikkumise tõttu. Kostjale jääb arusaamatuks, milliste tõenditega on tõendatud, et kostja võttis rohkem raha pangakontolt. Kostja ei ole nimetatud hageja seisukohta omaks võtnud. Hageja ei ole hagi tõendanud ega viidanud lepingule nii, et oleks üheselt arusaadav, millist õigusnormi peaks kohus kohaldama. Kohus mõistis kostjalt välja viivise, jättes tuvastamata kostjapoolse kohustise ja selle tasumise tähtaja. Kohus jõudis väärale järeldusele, et kostja esindaja viibimine välismaal ei ole seaduslikuks takistuseks. Kostja soovis osaleda asja läbivaatamisel esindaja kaudu ning seda peab talle ka võimaldama. Kostja esindaja võimatus osaleda asja läbivaatamisel seoses komandeeringus

2(3)

viibimisega, on samuti käsitatav piisava põhjusena asja läbivaatamise edasilükkamiseks. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus leidis, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. TsMS § 420 lg.1 kohaselt, kui pärast menetluse taastamist tehakse kostja kahjuks uus tagaseljaotsus, võib kostja uue otsuse peale esitada apellatsioonkaebuse üksnes tagaseljaotsuse tegemise eelduste kontrollimata jätmisele tuginedes. TsMS § 413 lg.1 kohaselt, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kolleegiumi hinnangul olid tagaseljaotsuse tegemise eeldused täidetud. Kostja volitatud esindaja jäi teistkordselt kohtuistungile ilmumata, kohtukutse oli kostja esindajale varakult kätte antud. Mitteilmumisest ja selle põhjustest teatas ta kohtule kaks päeva enne istungit, põhistamata, miks pidi ta kohtuistungi ajaks ootamatult sõitma välisreisile, samuti esitamata tõendeid, et ta tõepoolest sinna sõidab. Asjakohast põhistust ei ole esitatud ka apellatsioonkaebuses. Hageja nõudis tagaseljaotsuse tegemist. Hagi rajanes asjaolule, et kostja sai pangasüsteemi häire tõttu oma kontolt välja võtta rohkem raha, kui tema arvel oli. Hageja tugines põhivõla osas TsK §-le 477 lg.1, viiviste nõude osas aga TsK§-le 231 ja 101 lg.1 p.6. Hagis esitatud asjaoludest tulenevalt oli hageja tuginemine nimetatud sätetele õige, seega oli hagi õiguslikult põhjendatud.

Tiit Kollom

Ülle Jänes

Ulvi Loonurm

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.