Kohtulahend

Asjaolud ja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse sisu Tartu Maakohtu 18.04.2007. a otsusega mõisteti kostjalt – A. K. hageja - AS EMT kasuks välja 6989,10 krooni võla ja viivise katteks ning menetluskulud jäeti kostja kanda.

2-07-11693 Hageja nõuab kohtule 07.06.2007. a esitatud avalduses kostja kanda jäetavate kohtukulude kindlaks määramist lähtudes sellest, et hagi esitamisel tasuti 250 krooni riigilõivu, hageja õigusabikulud on 1402,01 (17% 6989,10-st + käibemaks 18%) krooni ning postikulud 30 krooni. Kostja ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväiteid määratud tähtajaks (18.06.2007) esitanud.

Kohtu põhjendused Tartu Maakohtu 18.04.2007. a otsus, millega jäeti menetluskulud kostja kanda jõustus 07.05.2007. a (tl 26-27). Hageja esitas kohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 07.06.2007. a (tl 30-31). Ka on hageja nõudnud juba hagiavalduses (tl 4-5) menetluskulude – riigilõiv 250 krooni ja õigusabikulude 1402,02 krooni jaotust. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Arvestades asjaolu, et hageja on märkinud menetluskulusid juba hagiavalduses ja kostja ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu vaielnud ning menetluskulude kindlaksmääramise avalduse postitamise õigeaegsust, siis tuleb lugeda hageja menetluskulude avaldus kohtule esitatuks tähtaegselt. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hagi esitamisel on tasutud 02.03.2007. a 250 krooni riigilõivu (tl 32). Seega peab kostja antud kohtukulu hagejale hüvitama. Hageja on avalduses nõudnud ka postikulude – 30 krooni – jätmist kostja kanda. Kuna TsMS § 143 p 4 kohaselt on asja läbivaatamise kuluks menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel ning välisriigis ja eksterritoriaalsetele Eesti Vabariigi kodanikele kättetoimetamise ja edastamise ning menetlusdokumentide väljastamise kulud, ka ei ole hageja tõendanud üldse postikulude tekkimist, siis tuleb postikulud (30 krooni) jätta kostjalt välja mõistmata. Avalduse kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid 6718,22 krooni ulatuses. Kinnituskirja (tl 33) kohaselt peab hageja tasuma oma esindajale - Lindorff Eesti AS-ile – õigusabiteenuse osutamise eest 17% hagi rahuldatud osast. TsMS § 175 lg 1 sätestab muu hulgas, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja.

2 (3)

2-07-11693 Tsiviilasja materjalidest nähtub, et avaldused on kohtule esitatud hageja lepingulise esindaja - Lindorff Eesti AS – töötaja kaudu. Kuna hageja lepingulise esindaja ülesanded on piirdunud vaid avalduste koostamise ja kohtule esitamisega ning need ei ole olnud eriti keerukad ega töömahukad oma sisu poolest, seetõttu leiab kohus, et põhjendatuks ja vajalikuks hageja kohtuväliseks kuluks (lepingulise esindaja tasuks), mis kuulub kostjalt väljamõistmisele, peaks olema 950 krooni. Kuna käesoleva määruse peale ei ole võimalik esitada määruskaebust TsMS § 178 lg 2 kohaselt ning see jõustub TsMS § 466 lg 3 alusel menetlusosalistele kättetoimetamisest, siis peab kohus otstarbekaks kostjale määruse vabatahtlikuks täitmiseks kindla tähtaja andmist alates määruse kättetoimetamisest.

Lembit Käis Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.