2-07-1599
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. juuni 2007. a Tartu, kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-07-1599
Tsiviilasi
AS EMT hagi X vastu 2 418,30 krooni nõudes.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg Protokollija
-
hageja AS EMT (registrikood 10096159, asukoht Valge 16, 19095 Tallinn); - hageja lepinguline esindaja Raido Reinsalu (Lindorff Eesti AS, Hobujaama 4, 10151 Tallinn); - kostja X - 04. juuni 2007.a. Istungisekretär Astrid Sägi
Jätta rahuldamata AS EMT hagi X vastu 2 418,30 krooni nõudes. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud täies ulatuses AS EMT kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Hagiavalduse kohaselt osutas hageja kostjale teleteenust vastavalt poolte vahel 15.detsembril 2000.a sõlmitud Liitumislepingule nr. 259422. Hageja esitas kostjale osutatud teenuste eest arved kokku summa 2 436,75 krooni. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja põhivõlg hageja ees 1 209,65 krooni. Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi koostamise kuupäevani 29.12.2006.a. Kostja viivisevõlg hageja ees on 3 815,48 krooni. Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõlga ning lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, vähendab hageja viivist ja soovib hagejalt viivisena välja mõista 1 208,65 krooni.
Lepingu lahutamatuks lisaks on EMT teenuste kasutamise üldtingimused. Tingimuste punkti 4.1.1. kohaselt kohustus kostja täitma Lepingut, st vastavalt punktile 4.1.2. tasuma õigeaegselt teenuste arveid vastavalt tingimustes fikseeritud arvelduste korrale. Hageja esitas kostjale arved aadressil K 15-9, Tartu. Aadressi muutmisest ei ole kostja hagejat teavitanud. Vastavalt Eeskirjade punktile 4.1.4. kohustus kostja koheselt teatama hagejat oma nime, aadressi, kontakttelefoni või teiste rekvisiitide muutumisest. Arvete mittesaamine, juhindudes Eeskirjade punktist 7.6. ei vabastanud kostjat tasumise kohustusest. Hageja palub kohtul esitatud hagi rahuldada ja kostjalt mõista hageja kasuks välja põhinõue summas 1 209,65 krooni ja viivised summas 1 208,65 krooni, kokku 2 418,30 krooni.
Hageja esindaja, Raido Reinsalu, on esitanud 04.06.2007.a kohtule taotluse vaadata asi läbi ilma hageja osavõtuta. Kostja, X, poolt kohtuistungil antud seletusest nähtub, et ta on kuulnud sellest, et tal on EMT ees võlg ja on saanud teate kätte. Kostja on ka seisukohal, et AS EMT poolt on nõue esitatud liiga hilja.
Hageja on palunud oma kirjalikus taotluses, tuginedes TsMS § 414 lg 1, lahendada asi sisuliselt hageja kohalviibimiseta, ning juhul, kui ka kostja ei ilmu kohtuistungile, lahendada asi lähtudes TsMS § 410 tagaseljaotsusega. TsMS § 409 kohaselt, kui hageja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, teha hagi õigeksvõtule põhineva otsuse, kui kostja võtab hagi õigeks, lahendada asja sisuliselt või lükata asja arutamise edasi. Kohus arutas asja sisuliselt. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002.a, kohaldatakse enne käesoleva seadust jõustumist kehtinud seadust. Hagimaterjalidest nähtub, et hageja ees tekkis kostjal võlgnevus alates jaanuarist 2001.a. Seega tuleb antud juhul kohaldada tsiviilasja lahendamisel tsiviilkoodeksit (TsK) ja tsiviilseadustik üldosa seaduse (TsÜS) redaktsiooni 01.01.2000 – 01.07.2002. TsÜS § 114 lg 2 kohaselt kohaldab kohus aegumist ainult huvitatud poole nõudel. Kui hagi esitatakse pärast aegumistähtaja möödumist (hagi aegumist) ja huvitatud pool nõuab hagi aegumise kohaldamist, jätab kohus hagi rahuldamata. Kostja on seisukohal, et hageja on hagi esitanud liiga hilja ning hagi võib olla aegunud. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRakS) § 9 lg 1 kohaselt tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 1. juulit 2002. VÕSRakS § 9 lg 2 sätestab, et kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002.a. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) (redaktsioon 01.01.2000 – 01.07.2002) § 116 kohaselt aegumistähtaja kulg algab päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest. TsÜS § 113 lg 1 sätestab, et hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg on 10 aastat, välja arvatud nõuded, mille kohta on seaduses sätestatud lühendatud aegumistähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldata. Kehtiva TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Tulenevalt VÕSRakS § 9 lg 2 tuleb antud juhul aegumisele kohaldada pärast 01. juulit 2002.a kehtinud seadust, kuna selle järgi on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt ja aegumistähtaega arvestatakse alates 01. juulist 2002.a.
Kohus leiab, et TsÜS § 146 lg 4 sõnastus ei määratle tahtluse sisu tsiviilõigusliku nõude aegumise kontekstis. TsÜS-is sätestatud aegumise regulatsiooni eesmärk on käibekindluse ja õigusrahu tagamine ning nõude aegumine ei vabasta põhimõtteliselt võlgnikku kohustuse täitmisest, vaid seab nõude esitamisele ajalise piiri, millal riigi vahendusel nõude maksmapanemisele saab võlgnik aegumise vaide esitada. Kuna aegumise regulatsiooni eesmärgiks on ka võlausaldaja sundimine oma nõudeõigust mõistliku aja jooksul maksma panna, siis on põhjendatud aegumise puhul tahtluse kitsam sisustamine. TsK § 227 kohaselt isik, kes ei täitnud kohustist või täitis selle mitte nõuetekohaselt, kannab varalist vastutust ainult süü (tahtlus või ettevaatamatus) olemasolul, välja arvatud seaduse või lepinguga ettenähtud juhud. Kostja võib TsK § 227 järgi vastutusest vabanemiseks tõendada, et ta ei ole lepingu rikkumises süüdi. Lepingu rikkuja tahtlust ei eeldata, st seda peab tõendama hageja (Riigikohtu 13. mai 2004. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-63-04). Kohus leiab, et TsÜS § 146 lg 4 ei tulene tahtluse eeldust, seega peab hageja esitama faktilised asjaolud, millest tuleneb konkreetsel juhul rahalise kohustuse täitmata jätmisel võlgniku tahtlus. Kohtu arvates ei ole hageja kohustuse tahtlikku rikkumist kostja poolt tõendanud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostja oleks teatanud keeldumisest oma lepingujärgsete kohustuste täitmisest. Kohus leiab, et hagejal on olnud piisavalt aega viie aasta jooksul panna oma nõuded kostja vastu maksma kohtu teel, kui kohustust ei ole täidetud vabatahtlikult. Kui oma õigust mõjuva põhjuseta ei ole aegumistähtaja jooksul kasutatud, on see aluseks nõudeõiguse kaotamisele. Samuti kohus leiab, et hageja poolt viidatud asjaolu, et kostja ei ole teatanud oma elukoha muutusest, ei ole aluseks TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks, kuna see ei ole takistuseks hagejale kohtusse pöördumiseks kostja vastu. Pooled ei ole viidanud ega kohus tuvastanud aluseid, mis annaksid kohaldada nõude aegumisele katkemist või peatumist. Kohus on seisukohal, et antud asjas ei ole hageja poolt toodud asjaolud tõendamaks kostja tahtlust arvete tasumata jätmiseks, piisavad, et kohaldada TsÜS § 146 lg 4. Hageja on nõude aluse tõendamiseks esitanud 15.12.2000.a sõlmitud liitumislepingu nr 259422 ja 2 arvet: 31.12.2000.a summas 2409.65 krooni, mille tasumise tähtaeg on 20.01.2001.a; 31.01.2001.a summas 27.10 krooni, mille tasumise tähtaeg on 20.02.2001.a. Hageja on esitanud kohtusse hagi 02. jaanuaril 2007.a. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue 31.12.2000; 31.01.2001.a esitatud arvete alusel kokku summas 2436,75 krooni on aegunud, kuna aegumistähtaja kulgemine algab VÕSRakS § 9 lg 2 alusel 01.07.2002.a ja lõppes TsÜS § 146 lg 1 arvestades 01.07.2005.a. TsÜS § 117 (enne 01.07.2002.a kehtinud redaktsioon) kohaselt peanõude aegumisega aegub ka sellest tulenev kõrvalnõue, vaatamata sellele, et kõrvalnõude aegumistähtaeg ei ole möödunud. Seega kohaldub TsÜS § 117 alusel hageja viiviste nõudele samuti aegumine. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja hagi kostja vastu liitumislepingust nr 259422 tuleneva põhinõude summas 1 209,65 krooni ja viiviste nõudes summas 1 208,65 krooni, kokku 2 418,30 krooni nõudes.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus on seisukohal, et kuna antud juhul jättis kohus hageja poolt esitatud hagi rahuldamata, siis on põhjendatud jätta menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.