Tartu Maakohus
Kohtunik
Epp Tombak
Määruse tegemise aeg ja koht
18. juuni 2007. a Põlva kohtumaja, Põlva, Võru tn 12
Tsiviilasja number
2-06-33294
Tsiviilasi
AS EMT hagi M. P. vastu võla ja viiviste, summas 3949,10 krooni nõudes
Menetlustoiming
Menetluskulude kindlaksmääramine
Menetlusosalised ja nende
Hageja: AS EMT (registrikood: 10096159; asukoht: Valge 16, Tallinn) Esindaja Helena Purga (postiaadress Lindorff Eesti AS, Hobujaama 4, Tallinn) Kostja: M. P. (isikukood:; elukoht:)
esindajad Kirjalik menetlus
Tartu Maakohtu 29.12.2006. a tagaseljaotsusega mõisteti M. P. AS EMT kasuks välja 3949,10 krooni võla ja viivise katteks ning jäeti menetluskulud kostja kanda. Kohtuotsus on 27.04.2007.a. jõustunud. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Tulenevalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Riigilõiv on TMS § 138 lg 2 alusel üheks kohtukuluks, kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja on esitanud kohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks, milles taotleb jätta kostja kanda hageja menetluskulud: hagi esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni ning hageja õigusabikulud 671,35 krooni (so 17% hagi rahuldatud osast). Hageja poolt on 20.09.2006.a tasutud riigilõivu 250 krooni (kviitungikoopia tl.36). Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks kohtukuluna väljamõistmisele. Hageja õigusabikulud on 671,35 krooni tulenevalt AS EMT kinnituskirjast (tl 37), mille kohaselt peab hageja tasuma oma esindajale - Lindorff Eesti AS-ile õigusabiteenuse osutamise eest 17% hagi rahuldatud osalt. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et avaldused on kohtule esitatud hageja lepingulise esindaja Lindorff Eesti AS töötaja kaudu. TsMS § 175 lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Nimetatud piirmäärad on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a. määrusega nr 306, mille § 1 lg 1 sätestab, et tsiviilasja hinna puhul kuni 5000 krooni on maksimaalselt sissenõutav kulu 2500 krooni. Käesoleva tsiviilasja hind on TsMS §-st 133 lg 1 tulenevalt 1975,05 krooni. Seega jääb hageja nõutav lepingulise esindaja kulu lubatud piirmäära sisse. Kostjalt tuleb hageja lepingulise esindaja kulu katteks välja mõista 671,35 krooni. Kokku kuulub kostjalt hageja menetluskulude katteks väljamõistmisele seega 921,35 krooni (250 + 671,35). TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni. Kuna kaebuse hind käesolevas asjas jääb alla 3000 krooni, ei ole määrus vaidlustatav. TsMS § 466 lg 3 alusel jõustub käesolev määrus menetlusosalistele kättetoimetamisest. Tulenevalt TsMS §-st 467 lg 5 kuulub kohtumäärus viivitamatult täitmisele. Epp Tombak
Kohtunik
2 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.