Tartu Maakohus
Kohtunik
Epp Tombak
Määruse tegemise aeg ja koht
18. juuni 2007. a Põlva kohtumaja, Põlva, Võru tn 12
Tsiviilasja number
2-06-31241
Tsiviilasi
AS EMT hagi I. K. 968,60 krooni nõudes
Menetlustoiming
Menetluskulude kindlaksmääramine
Menetlusosalised ja nende
Hageja: AS EMT (registrikood: 10096159; asukoht: Valge 16, Tallinn) Esindaja Raul Feldman (postiaadress AS Julianuse Inkasso Agentuur, Jõe tn 3, 10151 Tallinn) Kostja: I. K. (isikukood:; elukoht:)
esindajad
vastu võla ja viiviste, summas
Kirjalik menetlus
Asjaolud ja määruse põhjendused
Tartu Maakohtu 30.11.2006. a tagaseljaotsusega mõisteti I. K. hageja AS EMT kasuks välja 968,60 krooni võla ja viivise katteks ning jäeti menetluskulud kostja kanda. Kohtuotsus on 21.12.2006.a. jõustunud. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Riigilõiv on TMS § 138 lg 2 alusel üheks kohtukuluks, kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja on esitanud kohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks, milles taotleb jätta kostja kanda hageja menetluskulud - hagi esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni ning hageja õigusabikulud 450 krooni. Avaldus on küll esitatud hiljem kui 30 päeva otsuse jõustumisest, kuid kuna menetluskulude väljamõistmise nõue oli esitatud juba hagiavalduses, millele olid lisatud ka kulusid tõendavad dokumendid, tuleb avaldus lugeda esitatuks tähtaegselt. Hageja poolt on 03.10.2006 tasutud riigilõivu 250 krooni (maksekorralduse koopia tl 7). Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks kohtukuluna väljamõistmisele. Hageja õigusabikulud on tulenevalt AS Julianuse Inkasso Agentuur 04.08.2006 arvest nr 321134 (koopia tl 6) 450 krooni. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et avaldused on kohtule esitatud hageja lepingulise esindaja AS Julianuse Inkasso Agentuur töötaja kaudu. TsMS § 175 lg 3 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a. määrusega nr 306 on nimetatud piirmäärad kinnitatud, määruse § 1 lg 1 sätestab, et tsiviilasja hinna puhul kuni 5000 krooni on maksimaalselt sissenõutav kulu 2500 krooni. Käesoleva tsiviilasja hind on TsMS §-st 133 lg 1 tulenevalt 935,62 krooni. Seega jääb hageja nõutav lepingulise esindaja kulu lubatud piirmäära sisse. Kostjalt tuleb hageja lepingulise esindaja kulu katteks välja mõista 450 krooni. Kokku kuulub kostjalt hageja menetluskulude katteks väljamõistmisele seega 700 krooni (250 + 450). TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni. Kuna kaebuse hind käesolevas asjas jääb alla 3000 krooni, ei ole määrus vaidlustatav. TsMS § 466 lg 3 alusel jõustub käesolev määrus menetlusosalistele kättetoimetamisest. Tulenevalt TsMS §-st 467 lg 5 kuulub kohtumäärus viivitamatult täitmisele. Epp Tombak Kohtunik
2 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.