Kohtulahend

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

Hageja väiteid tõendavad: Orderline OÜ juhataja Väino Moori 3. jaanuari 2005.a käskkiri nr 1; AS Taisto Liinid juhataja 26. veebruari 2004.a käskkiri nr 370; hageja konto väljavõte, millest nähtub, et 20. mail 2004.a, 24. mail 2004.a ja 17. juunil 2004.a on AS Taisto maksnud hagejale töötasu Osaühingu Abro Grupp võla katteks; AS Taisto Liinid, Orderline OÜ, OÜ Grandenex äriregistri väljavõtted, millest nähtub, et Väino Moor on Orderline OÜ juhatuse liige, OÜ Grandenex juhatuse liige ja osanik, on olnud nii AS Taisto Liinid kui Orderline OÜ juhatuse liige; Taisto-Taimo Kängsepp on nii Orderline OÜ osanik kui AS Taisto Liinid ja AS Taisto aktsionär. Viimase töölepingu ettevõttes Taisto töötamiseks sõlmis hageja Orderline OÜ-ga 1. juunil 2004.a, 3. jaanuari 2005.a käskkirja nr 1 alusel on Orderline OÜ lõpetanud hagejaga töölepingu alates 5. jaanuarist 2005.a TLS § 86 punkti 6 ja § 103 punkti 2 alusel. Ettevõte Taisto tegutseb erinevate äriühingute kaudu, kes kõik vastutavad hageja ees. Osa ettevõtteid tegutseb lühikest aega, on maksuvõlglased ja seejärel nad likvideeritakse. Hagejal on alust arvata, et ettevõte Taisto on jätnud ebameeldivad kohustused ajutiselt tegutsevate ettevõtete kanda. Kuna hageja rahalise nõude suuruse tõendamine on keerukas ja kohtul on võimalik teha vaheotsus nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta antud kostjate suhtes, taotleb hageja vaheotsuse tegemist, millega tunnistada ettevõte Taisto hageja tööandjaks.

Kostjate seisukoht AS Taisto hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata. AS Taisto on bussifirma, kelle tegevuseks on mehitamata transpordi rentimine ja transpordivahendite remonttööde teostamine. Kostjal ei ole olnud töösuhet Peeter Lustiga ja AS Taisto ei saa olla antud kohtuvaidluses kostjaks. Hageja ei ole tõendanud, et Väino Moor oleks AS Taisto või OÜ Abro Grupp nimel andnud hagejale tööülesandeid. Väino Moori otseseks tööülesandeks Orderline OÜ juhatuse liikmena oli Orderline OÜ tegevuse juhtimine sh oma alluvale Peeter Lustile tööülesannete jagamine. Mitme äriühingu juhatuse liikmeks olemine ei ole seadusega vastuolus ning et ühe ja sama füüsilise isiku olemine erinevate äriühingute juhatuse liikmeks ei tee neist äriühinguist ettevõtet. Kõik hagiavalduses märgitud kostjad on iseseisvad juriidilised isikud. Ükski nimetatud äriühingutest ei oma teise äriühingu aktsiaid, seetõttu ei ole tegemist sidus-või tütarettevõttega. Samuti ei ole nende äriühingute baasil moodustatud ühtegi kontserni. Hageja poolt nimetatud seosed on loodud kunstlikult. AS Taisto ei maksnud Peeter Lustile töötasu. Buss nr xxx XXX, millel hageja töötas ja mille tahhograafi ketta hageja on esitanud, ei kuulu AS-ile Taisto vaid AS-ile Taisto Transport (varem AS Taisto Bussid). Alates 2003.a tegutses AS Taisto bussifirmana, kes rentis autobusse ja teostas transpordivahendite remonttöid. Remonttööd telliti teistelt ettevõtetelt. Kõikide kostjaks olevate ja paljude teiste ettevõtetega olid AS-il Taisto sõlmitud koostöölepingud. Oma teostatud tööde kohta esitasid firmad arveid. AS-i Taisto ja OÜ Abro Grupp vahel oli sõlmitud leping, mille kohaselt OÜ Abro Grupp tegi AS-i Taisto bussidele remonttöid ja rentis AS-ilt Taisto busse teenuse osutamiseks. OÜ Abro Grupp esitas 2004.a AS-ile Taisto arved tema poolt tehtud tööde ja teenuste kohta. AS Taisto kui tellija tegi ülekanded vastavalt OÜ Abro Grupp poolt etteantud saajatele kindlates summades. Ülekantud summade osas

teostati võlgnevuse tasaarvestus. AS Taisto täitis kolmel korral Peeter Lusti arvele raha kandes oma kohustust OÜ Abro Grupp ees ja märkis seda ka igakordselt. AS Taisto ei ole omanud ega taotlenud liinilubasid. AS-il Taisto on transpordivahendid, mida ta rendib firmadele, kes osutavad ühistranspordi teenust. Transpordivahendite omamiseks ei pea olema liiniluba. Viited Väino Moori olemise kohta OÜ Grandenex juhatuse liikmeks, samuti OÜ Grandenex poolt 10. augustil 2005.a väljastatud sõidupileti kohta, on asjakohatud. Kehtivas reisijateveomajanduses ei ole välja töötatud ühtset sõidupileti standardit. Tavapärane on, et piletil on märgitud nii pileti müüja kui vedaja. Piletite külgi kasutatakse reklaamina. Nii on OÜ Grandenex kasutanud vastavalt kokkuleppele sõidupileti küljel reklaamina kaubamärki Taisto. Vastavalt infoliiniga sõlmitud lepingule andis AS Taisto nõusoleku avada internetis domeen Aktsiaseltsi Taisto nimele ja samas kasutada kaubamärki –taisto. Domeeni kujundajal on info teksti sattunud eksitavad vead: AS Taisto on loodud 1993.a, mitte 1992.a ja Taisto Grupp on tuletatud teabest, et AS-i Taisto autobusse kasutavad nii liini- kui ka tellimisvedude tellijad. Nimetatud vead on parandatud. AS Taisto Liinid ei tunnista hagi ja vaidleb sellele vastu. Hageja töötas AS-is Taisto Liinid

Esimese astme kohtu otsus

määratud ettevõtte tegevuseks. Ettevõtte koosseisu kuuluvad ka töötajad, sest ilma töötajateta (füüsiliste isikute tegevuseta) ei saaks ükski ettevõte tegutseda. Ettevõte Taisto on majandusüksus, mis tegutseb mitmete äriühingute (juriidiliste isikute) kaudu. Ettevõtte Taisto majandusüksuseks on bussipark ja selle kaudu reisijateveo teenuste osutamine. Juriidiline isik saav tegutseda ettevõtte kaudu. Töötaja ei saa teha tööd juriidilises isikus kui abstraktsioonis, vaid üksnes ettevõttes. Kui mitu juriidilist isikut moodustavad ühe ettevõtte, siis ei saa üks ettevõttesse kuuluv juriidiline isik väita, et tegemist on varalahususega ettevõtte suhtes ning ta ei vastuta teise sama ettevõtte osaks olevate juriidiliste isikute kohustuste eest. Kuna VÕS § 180 lõike 2 kohaselt kuuluvad ettevõttesse ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muuhulgas ettevõttega seotud lepingud, siis kuuluvad ettevõttesse ka ettevõtte tegevusega seotud töölepingud ning ettevõtte kui tööandja kohustused töötajate suhtes. Seega ei saa tööandja mõiste defineerimisel lähtuda üksnes juriidilisest isikust, vaid tööandja käsitlust tuleb vaadata laiemalt ning lähtudes tegevuse majanduslikust sisust – ettevõttest. Kõik bussijuhid, sh apellant on kogu aeg töötanud ettevõttes Taisto. Asjaolu, et tööandja, ettevõte Taisto on apellandiga sõlminud töölepingud erinevate äriühingute kaudu, ei tähenda, et apellant 4,5 aasta jooksul ei oleks töötanus ettevõtte Taisto bussijuhina. Sõltumata sellest, millise äriühinguga oli apellandil nende aastate jooksul tööleping formaalselt sõlmitud, oli apellandi otseseks ülemuseks ja tööülesannete jagajaks üks isik – Väino Moor. Apellant on sõitnud bussidega, mis kannavad Taisto reklaame, on registreeritud Taisto ettevõttesse kuuluvale äriühingule, omanud reisijateveo lube, mis kuulusid Taisto ettevõttesse kuuluvale äriühingule. Apellandi peamiseks tööülesannete täitmise kohaks on olnud Harjumaa, Rae vald, Soodevahe küla, kus asub ettevõtte Taisto bussipark ja kus ta on saanud dispetšerilt kõik igapäevased töökorraldused. Seega on apellant veendunud, et tema tööandjaks oli 22. august 2001 kuni 5. jaanuar 2005.a ettevõte Taisto. Apellandi poolt esitatud tõendites nähtuvalt saab järeldada, et hoolimata sellest, millise äriühinguga oli apellandil bussijuhina tööleping sõlmitud ja milline äriühing reisijale bussipileti väljastab, sõidab reisija bussiettevõtte Taisto bussiga. Ettevõtte Taisto poolt reisijateveo teenuste osutamiseks töötajatega töölepingute sõlmimine erinevate äriühingute kaudu võib olla seotud sooviga vältida võlausaldajate nõuete täitmist. Hagiavalduse esitamise hetkel osutas bussifirma Taisto reisijateveo teenust OÜ Grandenex kaudu ning käesoleval ajal teeb seda Linden Invest OÜ kaudu. Kõik äriühingud, kelle kaudu ettevõte Taisto bussijuhtidega töölepinguid sõlmib, muutuvad suurteks maksuvõlglasteks ning lõpuks kustutatakse äriregistrist. AS Taisto ja AS Taisto Liinid moodustavad ettevõtte Taisto ning vastutavad solidaarselt ettevõtte Taisto kohustuste eest. Vastustajate seisukoht Vastustajad AS Taisto ja AS Taisto Liinid ei pea apellatsioonkaebust õigeks ja paluvad jätta maakohtu otsuse muutmata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht

TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kolleegium, ära kuulanud pooled ja tutvunud asja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb kaebus jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Hageja taotles maakohtus vaheotsuse tegemist, millega tunnistada ettevõte Taisto ajavahemikul 22.august 2001.a - 05.jaanuar 2005.a hageja tööandjaks. Taotlust põhjendas ta asjaoluga, et hageja rahalise nõude suuruse tõendamine on keerukas ja kohtul on võimalik teha vaheotsus nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta antud kostjate suhtes. Käesolevas vaidluses oli hageja tööandjaks viimase töölepingu järgi OÜ Orderline (I kd tl 1114) ja tööleping lõpetati alates 5.jaanuarist 2005.a TLS § 86 p 6 ja § 103 alusel (I kd tl 19-20). Maakohus tegi TsMS § 449 lõike 1 lausest 1 tulenevalt vaheotsuse hageja nõude põhjendamatuse kohta, jättes hagi kostjate AS Taisto ja AS Taisto Liinid vastu rahuldamata ja sama lõike lause 3 kohaselt asja edasi ei menetlenud. Nõudes OÜ Abro Grupp ja OÜ Orderline vastu menetlus lõpetati. Maakohus leidis õigesti, et TLS § 3, ÄS § 1 ja § 5 lõike 1 ning VÕS § 180 lõike 2 järgi saab ettevõte kehtiva õiguse kohaselt olla kas isik (füüsiline isik või äriühing) või asjadest, õigustest ja kohustustest ja neid reguleerivatest lepingutest koosnev majandusüksus. Kuna äriühingute kogum ei saa olla ettevõte, ei saa mitmed äriühingud koos kanda ka tööandja kohustusi. Kolleegium maakohtu seisukohaga nõustub. TsÜS § 25 lõike 1 kohaselt on eraõiguslik juriidiline isik erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle isiku kohta käiva seaduse alusel. TsÜS § 26 lõike 1 kohaselt juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Apellandi käsitlus ettevõttest ei tulene ülaltoodud sätetest. Ettevõtet ei ole TsÜS-i § 25 lõigetes 1 ja 2 nimetatud. Seega ei saa ettevõte olla juriidiliseks isikuks, kes saaks omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi TsÜS-i § 26 lõike 1 mõttes. Apellandi esitatud väidete alusel ei pea kolleegium vajalikuks analüüsida ettevõtte mõiste sisu. ÄS § 5 lõike 1 kohaselt on ettevõte äriseadustiku tähenduses majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb asjadest õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema määratud ettevõtte tegevuseks. VÕS § 180 lõike 2 kohaselt kuuluvad ettevõttesse ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. Ettevõte on seega oma olemuselt vara, kuhu kuuluvad asjad, õigused ja kohustused saavad olla õiguse objektideks. Töölepingust tulenevad õigused ja kohustused töötaja ja tööandja vahel. Apellant on esile toonud asjaolu, et kostjad kui äriühingud oma tiheda seotuse tõttu moodustavad ettevõtte. Kolleegium sellega ei nõustu. Kostjate omavaheline suhtlemine põhines lepingutel ja ettevõtet Taisto ei ole olemas. OÜ Orderline on äriregistrist kustutatud 14. juunil 2005.a (I kd tl 166). Apellandi esindaja seletuse kohaselt ei esitanud apellant hagiavalduses toodud nõuet OÜ Orderline

pankrotimenetluses seetõttu, et jäi nõude esitamisega hiljaks. OÜ Orderline õigusjärgluse kohta tõendid puuduvad. Maakohus leidis õigesti, et tulenevalt TsMS § 428 lõike 1 punktist 5 OÜ Orderline on tööandjana lõppenud ja vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust. Interneti kodulehekülje www.taisto.ee alusel ei ole ettevõtte tuvastamine mõistlik. Seega ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Menetluskulude väljamõistmist menetlusosalised apellatsioonimenetluses ei taotlenud.

Ulvi Loonurm

Mare Merimaa

Urmas Reinola

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.