Harju Maakohus
Otsuse liik, tegemise aeg ja koht ja liik
Vaheotsus lõppotsusena
Kohtunik Kohtuasja number
Mai Grauberg 2-06-24470
Tsiviilasi Menetlusosalised
OÜ hagi OÜ vastu 7709 krooni väljamõistmiseks OÜ (reg kood XXX, asuk. XXX); Hageja esindaja TI (AS XXX); Kostja OÜ (reg kood XXX, asuk. XXX)
Resolutsioon
12.06.2007, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Jätta OÜ hagi OÜ vastu 7709 krooni väljamõistmiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskuluks olev riigilõiv ja hageja õigusabikulu täies ulatuses OÜ kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebust 30 päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant ei ole märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja selle põhjendused Hagiavalduse kohaselt on AS ( AS; AS õigusjärglane) ja kostja vahel sõlmitud 16.05.2002 tellimus/leping nr 1318, mille kohaselt AS kohustus osutama kostjale info/reklaami avaldamise teenust telefoniraamatus/infokataloogis ning kostja kohustus teenuse eest tasuma. AS väljastas vastavalt tellimus/lepingule kostjale arved nr XXX (10.01.2003) summas 964 krooni, XXX (10.12.2002) summas 964 krooni, XXX (10.11.2002) summas 964 krooni, XXX(10.02.2003) summas 964 krooni; XXX (10.10.2002) summas 964 krooni; XXX (13.09.2003) summas 963 krooni. Kostja arveid nõuetekohaselt ei tasunud. Seisuga 28.06.2005 oli kostja põhivõlgnevus 3855 krooni. Vastavalt tellimus/lepingu tingimuste p 7 kohustus kostja tasuma iga maksmisega viivitatud päeva eest viivist 0,5 % päevas tasumisele
kuuluvast summast. AS loovutas 28.06.2005 põhinõude koos kõikide kõrvalnõuetega hagejale. Kohtule esitatud hagiavalduses taotleb hageja välja mõista kostjalt võlgnevuse 3854 krooni, millest põhivõlgnevus on 3855 krooni ja viivis 3854 krooni TsK § 173 lg 1, 174, 191 lg 1 ja 192 alusel. Samuti palub hageja kostja kanda jätta hageja kohtukulud. Hageja hagi aegumise kohaldamise suhtes kohtule vastuväiteid esitanud ei ole, samuti ei ole esitanud vastuväiteid kostja muudele seisukohtadele. Tõendid: tellimus-leping 01318, tellimus-lepingu tingimised, AS arve XXX, XXX, XXX, XXX, saldokinnitus, nõude loovutamise teatis, võlateatis. Kostja vastuväited, taotlus aegumise kohaldamiseks Kostja kohtule esitatud vastuses hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et tegemist on kestvuslepinguga. Tegemist oli ühekordseks soorituseks ehk reklaami avaldamiseks ette nähtud lepinguga. Seega kuuluvad kohaldamisele tsiviilkoodeksi ja enne 01.07.2002 kehtinud TsÜS vastavad sätted, mistõttu on hageja õiguslik põhjendus on asjakohatu. Hageja ei ole tõendanud ka seda, et ta oleks kostjale üldse teenust osutanud või kaupa müünud. Maksekohustuse tekkimine saab tekkida siis, kui teenust on osutanud. Selle sama väidetava tellimuslepingu p 4 järgi saadab AS tellijale arve ja tellimuse kinnituse andmete õiguse kontrollimiseks, kuid sellist arvet ja tellimuse kinnitust ei ole kostjale saadetud. Kuna hageja ei ole tellimuse kinnitust kostjale edastanud ega kostja seda allkirjastanud, siis ei ole kostja väidetavalt avaldatava reklaami sisu ega vormi suhtes oma tahteavaldust väljendanud. Sellise tahteavalduse väljendamine on aga lepingu oluline tingimus, ilma milleta ei saa lepingut täitma asuda ja leping ei ole jõustunud ning hagejal puudub õigus selle alusel mingit raha nõuda. Samuti ei ole kostja vastuväidete kohaselt kostja hageja poolt kohtule esitatud arveid kätte saanud. Lisaks eeltoodule on kostja seisukohal, et hageja nõue on aegunud. Kostja palub kooskõlas TsMS § 449 lg 3 kohaldada aegumist ning teha käesolevas asjas vaheotsus taotluse suhtes aegumise kohaldamiseks. Tellimus/leping nr XXX, millele hageja tugineb on allkirjastatud 16.05.2002. Juhindudes RVEÕS rakendamise seaduse § 9 lg 2 tuleb aegumistähtaega arvestada alates 01.07.2002. Seega tuleb antud juhul arvestada aegumistähtaega alates 01.07.2002, millest kolm aastat on 01.07.2005. Hageja nõue aegus seega 01.07.2005. Käesoleval juhul on hagiavaldus esitatud 22.05.2006. TsÜS § 142 lg 1 kohaselt võib kohustatud isik pärast nõude aegumist keelduda oma kohustuse täitmisest. Kostja tugines hageja tõenditele. Kohtu põhjendused TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid
asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 230 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus on seisukohal, et tulenevalt TsMS § 449 lg 3 sätestatust on käesolevas tsiviilvaidluses põhjendatud teha vaheotsus kostja taotluse suhtes kohaldada hagi aegumist. Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagi aluseks on asjaolu, et kostja ei ole täitnud 16.05.2002 tellimust/lepingut nr 1318, millest tulenevalt on tal võlgnevus hageja ees summas 7709 krooni. Kostja üheks vastuväiteks oli, et hageja nõue kostjate vastu on TsÜS ja REÕS RakS § 9 lg 2 alusel aegunud, kuna nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Kohus on seisukohal, et OÜ hagi OÜ vastu 7709 krooni väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata aegumise tõttu. Kohus nõustub kostja vastuväidetega, et vaidlusalune tellimus/lepingu näol ei ole tegemist kestvuslepinguga VÕS § 195 lg 3 tähenduses. Kestvuslepingut iseloomustab VÕS § 195 lgs 3 sätestatud definitsiooni kohaselt suunatus püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele. Nähtuvalt kohtule esitatud tellimus/lepingust nr 1318 kohustus AS avaldama kostja info/reklaami telefoniraamatus, so tegemist on kostjapoolse ühekordse sooritusega, mille eest kostja kohustus tasuma osamaksetena. Hageja ei ole esitanud ka ühtegi vastuväidet kostja vastuväidetele ega ole toonud esile ühtegi asjaolu mille kohaselt võiks kohus järeldada, et pooltevahelise lepingu näol oleks tegemist kestvuslepinguga VÕS § 193 tähenduses e. teisisõnu milline on kohustus, selle kohustuse püsivus, seisund, korduvus või perioodilisus. Lepingus on märgitud selle tellitu kogu maksumus 5782 krooni, esitatud arvetes on märgitud osamakse, millest kohus ei saa tulenevalt kostja vastuväidetest teha järeldust et poolte vahel oli kestvusleping. Eeltoodu alusel on võimalik VÕSRS § 11 põhjal järeldada, et vaidlusalusele tellimusele/lepingule saab kohaldada enne 1. juulit 2002. a kehtinud õigusakte. VÕSRS § 9 lg 2 sätestab, et kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 01.07.2002. Nõude aluseks oleva tehingu (16.05.2002 tellimus-leping) tegemise ajal kehtinud TsÜS § 113 lg 1 kohaselt oli hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg 10 aastat, välja arvatud nõuded, mille kohta on seaduses sätestatud lühendatud aegumistähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldada. Alates 01.07.2007 kehtiva TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Seega tuleb antud juhul arvestada aegumistähtaega alates 01.07.2002, millest kolm aastat on 01.07.2005. Käesolev hagi on kohtusse esitatud 26.05.2006. TsÜS § 142 lg 1 kohaselt võib kohustatud isik pärast nõude aegumist keelduda oma kohustuse täitmisest. Tulenevalt asjaolust, et kohus jätab hagi rahuldamata aegumise tõttu, mis TsMS § 449 lg 3 kohaselt on lõppotsus, ei pea kohus vajalikuks analüüsida kohtuotsuses nõude põhjendatust ega anda hinnangut esitatud muudele tõenditele.
Tulenevalt asjaolust, et kohus jättis hagi rahuldamata ja juhindudes TsMS § 162 sätestatust tuleb hagimenetluse kulu – riigilõiv ja hageja õigusabikulu jätta kohtuotsusega hageja kanda. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.