Tsiviilasi nr 2-05-14196
Kohus
2-05-14196 Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiit Kollom (eesistuja), Ülle Jänes ja Ulvi Loonurm
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.05.2007 Tallinnas
Tsiviilasi
AS Julianuse Inkasso Agentuuri hagi AS Norfolk (likvideerimisel) vastu 695 000 kr. väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20.06.2006 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kostja apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
20.03.2007
Istungile ilmusid
Apellandi esindaja vandeadvokaat Anneli Urge-Manitski; vastustaja esindajad vandeadvokaat Nele Laidvee ja Karoliina Kõrgesaar
Tsiviilasja number
Jätta Harju Maakohtu 20.06.2006 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Välja mõista AS-lt Norfolk (likvideerimisel, reg.kood 10396163) üheksa tuhat kakskümmend seitse krooni kohtukulu AS Julianuse Inkasso Agentuur (reg.kood 10686553) kasuks. As Norfolk (likvideerimisel) kohtukulu jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest.
Asjaolud 6.oktoobril1999 sõlmisid Kay Advertising Inc. ja Hipodroomi Toitlustuse osaühing laenulepingu 37 500 Saksa marga laenutamiseks viimasele. Lepingu p. 2 järgi kohustus laenaja tasuma intressi 12% ulatuses aastas alates 1.oktoobrist 1999 igakuiste maksetega annuiteedi alusel. Laenu tagastamise tähtaeg oli lepingu p. 3 järgi 30.september 2003. Lepingu p. 7 järgi kohustus laenaja rahalise kohustuse mittetäitmise korral tasuma viivist 0,5% ulatuses täitmata kohustuse osalt päevas. 15.juulil 2000 on lepingu pooled kokku leppinud, et suurendavad tasumata intressi arvel laenusummat 41 250 Saksa margani; laenu tagastamine pidi toimuma alates 1.augustist 2000 igakuuliste maksetega summas 3 300 krooni. Lepingust on märge laenu osalises (30 000) üleandmise kohta lepingu sõlmimisel; Kay Advertising Inc. konto väljavõtte kohaselt on 70 000 krooni osaühingule Hipodroomi Toitlustus üle kandnud 12.novembril 1999. 1.novembril 1999 sõlmisid osaühing Scanator ja Hipodroomi Toitlustuse osaühing laenulepingu 37 500 Saksa marga laenutamiseks viimasele. Lepingu p. 2 järgi kohustus laenaja tasuma intressi 12% ulatuses aastas alates 1.novembrist 1999 igakuiste maksetega annuiteedi alusel. Laenu tagastamise tähtaeg oli lepingu p. 3 järgi 30.oktoober 2003. Lepingu p. 7 järgi kohustus laenaja rahalise kohustuse mittetäitmise korral tasuma viivist 0,5% ulatuses täitmata kohustuse osalt päevas. 15.juulil 2000 on lepingu pooled kokku leppinud, et suurendavad tasumata intressi arvel laenusummat 41 250 Saksa margani; laenu tagastamine pidi toimuma alates 1.augustist 2000 igakuuliste maksetega summas 3 300 krooni. Osaühing Scanator on 1.novembri 1999 ja 15.novembri 1999 maksekorraldustega Hipodroomi Toitlustuse osaühingule üle kandnud vastavalt 100 000 ja 200 000 krooni; makse selgituses on märgitud 1.novembri 1999 laenuleping. 24.aprillil 2003 sõlmisid Kay Advertising Inc. ja Tarmo Nurmetalu nõudeõiguse loovutamise lepingu, millega viimane omandas 6.oktoobri 1999 laenulepingust tulenevad õigused. Samal kuupäeval on esialgne võlausaldaja teatanud nõude loovutamisest võlgnikule. 28.aprillil 2003 sõlmisid Hipodroomi Toitlustuse osaühing ja aktsiaselts Norfolk müügilepingu. Lepingu p. 1 kohaselt ostis kostja vallasvara, mis asub Tallinnas, Paldiski mnt. 50 asuva Tallinna Hipodroomi peahoone restoranis, kohvikus, baaris ja köögikompleksis ning välisterrassi. Müügi objekti koosseis ja soetamismaksumus on leppe kohaselt ära toodud lisas nr. 1, milles sisaldub vallasvara nimekiri. Lepingu lisades 2 ja 3 sisaldub Hipodroomi Toitlustuse osaühingu vara pandipidajate nõusolek müügilepingu sõlmimisele. 8.aprillil 2004 sõlmisid Tarmo Nurmetalo, osaühing Scanator ja aktsiaselts Julianuse Inkasso Agentuur nõuete loovutamise lepingu, millega viimane omandas 6.oktoobri 1999 ja 1.novembri 1999 laenulepingutest tulenevad õigused. Hageja esitas 1.juulil 2005 kohtule hagi, milles palub kostjalt välja mõista 695 000.00 krooni, s.h. 6.oktoobri 1999 laenulepingu alusel tagastamata laenuna 291 300 krooni, intressidena 14 565 krooni ja viivisena 28 147.50 krooni, ning 2(6)
1.novembri 1999 laenulepingu alusel tagastamata laenuna intressidena 18 840 krooni ja viivisena 28 147.50 krooni.
314 300
krooni,
Hagi põhjenduste kohaselt on hageja omandanud Tarmo Nurmetalo’lt ja osaühingult Scanator laenulepingutest tulenevad nõuded Hipodroomi Toitlustuse osaühingu vastu. Hipodroomi Toitlustuse osaühing on 28.aprillil 2003 müünud kostjale tegutseva toitlustusettevõtte; müüdud vara koosseisus olid muu hulgas ka laenulepingutest tulenevad kohustused. Kostja vastutab ettevõtte omandajana ettevõtte täitmata kohustuste eest solidaarselt müüjaga; hageja pidas otstarbekaks esitada nõue üksnes ettevõtte omandaja vastu. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt omandas ta 28.aprilli 2003 lepinguga üksnes lepingu lisas 1 märgitud vallasvara. Tegemist ei ole ettevõtte omandamisega, omandatud vara on lepingu lisas fikseeritud ammendava loeteluga, kostja ei ole sõlminud Hipodroomi Toitlustuse osaühingu võlausaldajatega ega ka võlgnikuga lepinguid kohustuste ülevõtmiseks ja võlausaldajad OÜ Scanator ja Kay Advertising Inc. on andnud pandipidajana nõusoleku Hipodroomi Toitlustuse osaühingu vara müügiks, millega on nad vara müügi heaks kiitnud ning müüja kohustuse osaliselt (75 000 krooni) ostja tasumisega täidetuks lugenud. Kolmas isik peab hagi põhjendatuks. 28.aprilli 2003 leping oli suunatud ettevõte müügile, kolmanda isiku majandustegevus lõppes ja kogu tegevus kandus üle kostjale. Kostjale on võõrandatud toimiv toitlustusettevõte, sealhulgas kaubamärk ja vallasvara. Kolmas isik on hagis märgitud laenud kätte saanud, kuid ei suuda majandustegevuse puudumise tõttu võlgu tasuda. Maakohtu otsus Harju Maakohtu 20.06.2006 otsusega hagi rahuldati. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole poolte vahel vaidlust selles, et kolmas isik, s.o. Hipodroomi Toitlustuse osaühing, on 6.oktoobril 1999 ja 1.novembril 1999 vormistanud laenajana kirjalikus vormis laenulepingud. Vaidlust ei ole selles, et 6.oktoobri 1999 lepingus märgitud laen on laenajale üle antud osaliselt lepingu kirjalikul vormistamisel ja osaliselt 12.novembril 1999. 1.novembri 1999 lepingus märgitud laen on laenajale osaliselt üle antud lepingu kirjalikul vormistamisel ja osaliselt 15.novembril 1999. Kolmas isik kinnitas laenajana kohtus, et on lepingutes märgitud laenud kätte saanud; kolmanda isiku väide on kooskõlas raha üleandmist kajastavate dokumentidega. Kostja poolt tõstatatud kahtlus 6.oktoobri 1999 lepingus üleantud laenusumma valuutas ei kummuta eelmärgitud tõendeid. Kostja ei ole esitanud laenulepingu osalist rahatust kinnitavaid tõendeid. Seega loeb kohus laenulepingute sõlmimise ja laenude üleandmise kolmandale isikule tõendatuks (TsK § 272 lg.1 ja 2). Hageja on ka tõendanud temal laenulepingutes tuleneva nõudeõiguse olemasolu.
3(6)
Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja omandas müügilepinguga vaidlusaluse võlakohustuse või mitte.
28.aprilli
TsÜS § 66 järgi on vara isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisti. ÄS § 5 ja VÕS § 180 lg. 2 järgi on ettevõte majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõttesse kuuluvad ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. VÕS § 180 lg. 1 järgi võib ettevõtet omav isik võtta endale lepinguga ettevõtte üleandmise kohustuse. Kohus leiab, et õige on hageja väide selles, et 28.aprilli 2003 lepingu sisuks on Hipodroomi Toitlustuse osaühingule kuulunud ettevõtte üleminek aktsiaseltsile Norfolk. Hageja on oma väite kinnituseks esitanud müügilepingu ja kostja avalduse tervisekaitseinspektsioonile. 28.aprilli 2003 lepingu p. 1.1 järgi kohustus kolmas isik müüma kostjale kogu Tallinnas Paldiski mnt. 50 asuva vallasvara. Lepingu järgi asus vara Tallinna Hipodroomi peahoone restoranis, kohvikus, baaris ja köögikompleksis. Vara on kogumis sihtotstarbelise iseloomuga ning vajalik toitlustusettevõtte tegevuseks. Kolmas isik on vara üleandjana kinnitanud, et tahe 28.aprilli 2003 lepingu sõlmimisel oli suunatud ettevõtte üleandmisele. Kolmanda isiku väide on kooskõlas äriühingu tegevusaruande ja juhatuse 30.juuni 2004 deklaratsiooniga. Ka kostja on tervisekaitseinspektsioonile esitatud avalduses kinnitanud, et omandas 28.aprilli 2003 lepinguga osaühingult Hipodroomi Toitlustus toidukäitlemisettevõtte asukohaga Paldiski mnt. 50; samuti, et omandatud ettevõte jätkab oma tegevust sisuliste muudatusteta samadel põhimõtetel ja samadel tegevusaladel ning vahetunud on üksnes toitlustusasutuse omanik. Seega on ka kostja pärast vaidlusaluse tehingu sõlmimist väljendanud üheselt, et 28.aprilli 2003 leping oli suunatud ettevõtte üleminekule. Kostja ei ole kummutanud hageja väidet selles, et on jätkanud ettevõtte tegevus sama ärinime all. Hinnates uuritud tõendeid kogumis leiab kohus, et kostja ei ole esitanud tõendeid, mis kummutaksid hageja väited Tallinnas, Paldiski mnt. 50 asuva ettevõtte üleminekust kolmandalt isikult kostjale. Kostja seisukoha õigsust ei saa järeldada ettevõtte üleandja võla osalisest tasumisest võlausaldajatele. Kommertspandi pidajatena vara müügile nõusoleku andmine ei välista ettevõtte tervikuna üleandmist. VÕS § 182 lg. 2 järgi lähevad ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga omandajale üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused; lg. 3 järgi ei kehti eelnevast kõrvalekalduv kokkulepe kolmandate isikute suhtes. Seega ei oma õiguslikku tähendust kostja seisukoht, et kohustuste üleminekus pole kokkulepet sõlmitud. Kohustuste üleminek toimub ettevõtte üleminekul seaduse alusel. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostja on toitlustusettevõtte koosseisus omandanud ka laenulepingutest tuleneva kohustuse hageja ees ning on õigustatud kostjalt kohustuse täitmist nõudma (TsK § 173 ja 174). 4(6)
Laenulepingutest tuleneva võla kajastamine kolmanda isiku majandustegevuse aruannetes ei anna nõude tagasilükkamiseks alust. VÕS § 183 järgi vastutavad ettevõtte ülemineku ajaks ja viie aasta jooksul pärast üleminekut sissenõutavaks muutuvate kohustuste eest üleandja ja omandaja võlausaldaja ees solidaarselt. Seega on kohustuse jätkuv kajastamine ettevõtte üleandja raamatupidamises õiguspärane ega välista kostja vastutust ülevõetud kohustuse täitmise eest. Kostja apellatsioonkaebus ja hageja vastus Kaebuses palub kostja maakohtu otsuse tühistada ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata. Kaebuse põhjenduste kohaselt on kohus ebaõigesti tuvastanud, et 28.04.2003 lepinguga omandas kostja toitlustusettevõtte. ÄS § 5 ja VÕS §-de 180 ja 182 lg.1 ja 2 tähenduses. Lepingust nähtub poolte tahe müüa konkreetne vallasvara ja saada selle eest kokkulepitud hind. Kohus on ebaõigesti leidnud, et poolte tegelikuks tahteks oli võõrandada terviklikult tegutsev ettevõte. Kohus rikkus VÕS § 182 lg.1, mille kohaselt tuleb õiguste ja kohustuste üleandmine nõuetekohaselt vormistada. Ebaõige on kohtu järeldus, et 695 00 kr. suuruse võlakohustuse üleminek ühelt juriidiliselt isikult teisele ilma võla ülekandmist VÕS § 175 lg.1 ja lg.2 kohaselt vormistamata on õiguspärane ning et kohustuste üleandmise vormistamine polegi nõutav. Terviklikult tegutseva toitlustusettevõtte üle andmine eeldab, et üle antakse ka kehtivad töölepingud, mida aga ei toimunud. Kolmanda isiku bilansist nähtub, et kolmanda isiku majandustegevus ei lõppenud vaidlusaluse ostu-müügilepingu sõlmimisega ja kolmandale isikule jäi vara suurema osa võlgade tasumiseks. Kolmas isik ei andnud kostjale üle nõudeid ostjate vastu ja ettemaksu tarnijatele, samuti varaks olevaid lauanõusid, toiduaineid jms., ilma milleta ei ole võimalik toitlustusteenuse osutamist jätkata. Kohus ei hinnanud tõendeid kogumis, kui ta arvestas ikkagi tõendina AS Norfolk juhataja avaldust tervisekaitseinspektsioonile, milles juhataja on ekslikult andnud 28.04.2003 lepingule ebaõige õigusliku hinnangu, nagu oleks tegemist ettevõtte omandamisega. Juhatajal ei ole juriidilisi teadmisi ja tema järeldus on meelevaldne ning ebaõige. Kohtus kinnitas juhataja ise, et lepingu sisuks ei olnud ettevõtte omandamine. Kohus on ebaõigesti tuvastanud, et laenude üleandmine kolmandale isikule (06.10.1999 leping) on tõendatud, ja kohus on ebaõigesti leidnud, et kostja peab tõendama laenu rahatust. Tähendatud laenulepingu tekstil on kolmanda isiku juhatuse esimehe allkirjad raha kättesaamise kohta, kuid on alust arvata, et allkirjad on lisatud hiljem nendel näidatud raha kättesaamise kuupäevast. Täpsustamata on, mis valuutast käib jutt 30 000.- kättesaamise kohta. Hageja ei ole esitanud kassa väljamineku orderit sularahalaenu andmise kohta 06.10.1999 laenulepingu järgi ja kolmas isik ei ole esitanud oma ordereid laenu kättesaamise kohta. Hageja oli kohustatud tõendama sularahalaenu üleandmist finantsdokumentide alusel. Vastustaja ja kolmas isik paluvad oma vastustes jätta kaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu istung Istungil palus apellandi esindaja kaebuse rahuldada, vastustaja esindajad - rahuldamata jätta. 5(6)
Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus leidis, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg.6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Maakohus on osundanud tõenditele, mille alusel ta jõudis järeldusele, et toimus ettevõtte müük, ja on õigesti leidnud, et kohustuste üleminek toimus seaduse alusel ning selleks ei olnud vaja sõlmida võla ülekandmise lepingut. VÕS § 182 lg.3 kohaselt võib kohustuste üleminekut välistada vaid võlausaldajate kirjalikul nõusolekul. Samas ei ole keelatud õiguste ülemineku välistamine poolte kokkuleppel. Töölepingute üleandmata jätmine ei tõenda, et ettevõtet ei ole omandatud ehk ettevõte ei ole üle läinud. Toitlustusinspektsioonile soovi väljendamiseks toitlustusettevõtte tegevuse jätkamiseks ei pea omama õigusalaseid teadmisi. Kostja juhatuse liikme poolt tehtud avalduse kui tõendiga mittearvestamist ei saa tema juriidiliste teadmiste puudumisega põhjendada. Laenaja juhatuse liikme allkiri, kus ta kinnitab sularaha kättesaamist, on piisavaks tõendiks laenusumma kättesaamise kohta. Seega ei anna kaebuse väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 61 lg.1 alusel mõistab kolleegium kostjalt hageja kasuks välja apellatsioonimenetluse kohtukulu - õigusabi tasu 9027 kr.
Tiit Kollom
Ülle Jänes
Ulvi Loonurm
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.