Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

tarbitud, kuid tasumata elektrienergia eest 515,60 krooni. Vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele ei ole kostja oma võlga tasunud. KÜ PTN Majahaldus üldkoosoleku 02.02.1998.a. otsuse nr 5, korteriomandiseaduse § 8 lg 1 ja 4, korteriühistuseaduse § 5 lg 1 ja 2; § 5-1 ja VÕS § 208 lg 3 alusel palub hageja kostjalt 11877,30 krooni välja mõista. Kostja vastuväited Kostja võtab hagi õigeks osaliselt. Kostja tunnistab hageja nõuet tasumata elektri eest summas 515,60 krooni. Tasumata osamaksude osas kinnitas kostja 17.05.2007.a. kohtuistungil, et tunnistab hagi 5000 krooni ulatuses. Ülejäänud ulatuses loeb kostja hageja nõude osamaksude osas tasaarvestatuks. Kostja palub lugeda tasaarvestuse avalduse avalduseks oma 28.03.2007.a. kohtule esitatud vastust hagile. Tasaarvestuse tegemist põhjendab kostja sellega, et kostja on korteriühistu tegevusetuse tõttu kandnud kahju. Kostja elab maja viimasel korrusel ja 1999.a. sai sadevett läbilaskva katuse tõttu oluliselt kahjustatud kostja elutoa ja magamistoa lagi ja osaliselt ka põrand ja mööbel. KÜ juhatuse liige A.Punning ei reageerinud kostja pöördumistele katus ära parandada, mistõttu oli kostja sunnitud ise maja katust remontima ning tegema kulutusi katuse ja lagede remondiks. Välisfassaadil on märgatavad sadevee lekkekohad tuulekasti all, mis näitab lekkimise ulatust. KOS § 15 lg 2 järgi on korteriomanikul õigus teha kaasomandi säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike nõusolekuta ning ta võib nõuda teistelt korteriomanikelt, et nad hüvitavad vajalikud kulutused kaasomandi kulude kandmise suhte alusel. Senini korteriühistu midagi hüvitanud ei ole, mistõttu kostja on korteriühistu juhatusele korduvalt teatanud, et peab osamakse nõuet ebaõiglaseks. Kostja on olnud sunnitud tegema korteriomandi säilitamiseks remonttöid ligikaudu samas mahus nagu on osamaksete võlgnevus, mistõttu kostja peab korteriühistu nõuet enda poolt tehtud tööde ja kantud kulutustega tasaarveldatuks. Tehtud tööde ja kantud kulutuste täpset arvestust kostja ei pidanud ja tõendeid nende kulutuste ja kahjude suuruse kohta esitada ei ole. Eelmenetluse käigus ( 23.04.2007.a. eelistungil) esitas kostja muuhulgas vastuväite hagile ka selles, et kostja pole korteriühistu liikmeks astunud. Kohtumenetluse käigus avaldatud hageja täiendavad seisukohad Sadevee katusest läbijooksu tagajärjel väidetavalt kostja poolt tehtud kulutuste ja väidetavalt kantud kahju nõude tasaarvestuse osas taotleb hageja TsÜS §-de 143, 150 lg 1, VÕSRakS § 9 lg 1, 2 alusel aegumise kohaldamist, kuna see nõue aegus 01.07.2005.a. Hageja leiab, et kostja on oma nõude suunanud ka vale isiku vastu. KOS § 15 lg 2, millele kostja tugineb, kohaselt on korteriomanikul õigus nõuda kaasomandi säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist teistelt korteriomanikelt, mitte aga korteriühistult. Ka on hageja on seisukohal, et kostja VÕS §-le 197 tuginev kulude tasaarvestus osamaksuga ei saa kõne alla tulla, kuivõrd kostja pole kunagi esitanud hageja vastu nõuet katuse läbijooksust tingitud väidetavate tehtud kulutuste ja kantud kahjude kohta. Kostja ei ole järginud VÕS § 198 sätestatud tasaarvestuse teostamise korda. KÜ-l PTN Majahaldus ei ole mingeid kohustusi K. Palopääli ees. Kostja ei ole esitanud hagejale ega ka kohtule mitte ühtegi tõendit selle kohta, et temal oleks mistahes nõudeõigus hageja suhtes. Hagejale teadaolevalt ei ole kostja teostanud oma kuludega elamu Pärna 8 katuse remonti ega korteris Pärna 8 – 12 mingit remonti. VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Kostja ei pea põhjendatuks kostja nõude väidetavate kahjude ja kulutuste kohta menetlusse võtmist ja läbiarutamist ilma kostja poolt riigilõivu maksmata ning hagi esitamise põhinõudeid täitmata.

2 (6)

Osamaksu tasumise kohustuse laienemisega kostjale on hageja pidanud vajalikuks märkida, et osamaksu suuruse ja selle tasumise korra (s.t. korteriühistut moodustavate korteriomanike kohustuse asutatava korteriühistu suhtes) kindlaksmääramine on korteriühistu asutamiskoosoleku kompetentsi kuuluv küsimus. Osamaksuga seonduva määravad kindlaks korteriühistut moodustavad korteriomanikud. Kuna kostja oli KÜ PTN Majahaldus asutamise hetkel 02.02.1998.a. korteriomanik ühistut moodustanud elamus, siis vaatamata sellele, et kostja ei osalenud sellel koosolekul, tuleneb KOS §-st 8 lg 3, et korteriomanike kokkuleppe alusel häälteenamusega tehtud korteriomanike otsus kehtib ka nende korteriomanike suhtes, kes hääletamisel ei osalenud. Järelikult KÜ PTN Majahaldus 08.02.1998.a. üldkoosoleku otsuse p 5 osamaksu suuruse ja maksmise tähtaegade kohta on kehtiv ja täitmiseks kohustuslik ka kostja suhtes. Osamaksu võlglaste küsimust on Pärna 8 korteriomanike üldkoosolekul arutatud ka hiljem (07.09.1999.a.). Kostja võlgnevus 01.09.1999.a. seisuga oli 2104 krooni. Üldkoosolek otsustas anda võlglastele maksetähtaja 20.09.1999.a. Järelikult kostja osamaksu võlgnevust arvestati ka 01.09.1999.a. seisuga ning kohustati teda võlgnevus likvideerima.. Rõhuv enamus elamu Pärna 8 korteriomanikest on täitnud üldkoosoleku 02.02.1998.a. otsust nr 5 ning tasunud osamaksu igakuuliselt. Järelikult KÜ PTN Majahaldus juhtorganid ning ka korteriomanikud (asutajad ning korteriühistu liikmed ) tunnustavad osamaksu tasumise kohustust üldkoosoleku 02.02.1998.a. otsuse nr 5 alusel. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Põlva maakonnas Krootuse külas asuva Pärna tn 8 korteriomanike 02.02.1998.a.üldkoosoleku protokoll ( tl 5-6) tõendab, et Pärna tn 8 maja korteriomanikud moodustasid korteriühistu PTN Majahaldus. Tartu Maakohtu registriosakonna registriandmete väljatrükist ( tl 8) nähtuvalt on KÜ PTN Majahaldus registrisse 02.03.1998.a. sisse kantud. Hageja väitel, mida ei ole sisuliselt vaidlustanud ka kostja, kuulus korteriühistu asutamise ajal Pärna tn 8 majas üks korteritest ( nr 12) ka kostjale ning Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriandmete väljatrükist nähtuvalt ( tl 7) kuulub korteriomand asukohaga Pärna tn 8-12 käesoleval ajal samuti kostjale. Kostja väitel, mida kinnitab ka 02.02.1998.a. üldkoosoleku protokoll, kostja korteriühistu asutamiskoosolekust osa ei võtnud. Ebaõige on kostja eelmenetluses väljendatud seisukoht, et kuna tema avaldust korteriühistu liikmeks saamiseks esitanud ei ole, pole korteriühistus otsustatu talle siduv. KÜS § 5 lg 1 kohaselt korteriühistu liikmeks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Teised isikud ei saa olla korteriühistu liikmeks. Kostja asutamise ajal ei olnud Pärna tn 8 majas ilmselt veel korteriomandeid moodustatud, kuid KÜS §-s 17 lg 1 on sätestatud, et vallasasjana erastatud või osaliselt erastatud elamu mõtteliste osade ühiseks valdamiseks ja kasutamiseks asutatud korteriühistu suhtes kohaldatakse samuti sama seaduse sätteid. Kohus leiab, et KÜS §-dest 5 lg 1 ja 17 tulenevalt sai kostja KÜ PTN Majahaldus liikmeks ja on selle liige käesoleva ajani olenemata sellest, kas ta ise selleks on avalduse esitanud või mitte. Korteriühistu asutamise seaduslikkust kahtluse alla seadvaid vastuväiteid pole kostja esitanud. Kostja kui korteriühistu liikme ja korteriomandi omaniku kohustused tulenevad kohtu hinnangul nii KÜS-st, mittetulundusühingute seadusest ( sest KÜS § 1 lg 2 kohaselt KÜS-ga reguleerimata küsimustes rakendatakse MTÜS sätteid), samuti korteriomandiseadusest ( sest KOS §-st 8 lg 1 tulenevalt korteriühistu asutamise korral võidakse kohaldada ka KOS sätteid,

3 (6)

kuid see ei ole vastuolus korteriühistuseadusega), samuti KÜ PTN majahaldus põhikirjast (edaspidi Põhikiri - tl-d 27-30). MTÜS § 12 lg 4 kohaselt määratakse mittetulundusühingute liikmete varalised ja muud kohustused mittetulundusühingu suhtes kindlaks põhikirjaga. Hageja nõuab kostjalt tasumata osamaksu ja tasu tarbitud, kuid tasumata jäetud elektrienergia eest. Tasu tarbitud elektrienergia eest on kohtu hinnangul vaadeldav majandamiskuluna KÜS § 15-1 lg 1 kui ka KOS § 13 lg 1 mõttes. KOS § 13 lg 1 kohaselt peab korteriomanik tasuma kaasomandil lasuvad maksud, kandma avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulud. Põhikirja punkti 25 p 1 ja 4 kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma põhikirjast tulenevaid kohustusi mh tasuma tähtaegselt sihtotstarbelisi makseid. Kostja ei ole vaidlustanud oma kohustust tasuda elektri eest ega pole vaidlustanud ka hageja poolt elektri eest nõutavat summat. Kostja omaksvõtuga loeb kohus tõendatuks, et kostjal on hagejale tasumata tarbitud elektrienergia eest 515,70 krooni ( mitte 515,60 krooni, nagu ekslikult märkis kohtuistungil hageja esindaja). Tulenevalt hageja enda esitatud 01.04.2007.a. kalkulatsioonist ( tl 19) on kogu kostja võla suurus 11877,30 krooni ( kusjuures kalkulatsioonis on 2005.a. summade kokkuarvamisel ekslikult näidatud lõppsummaks 13043,35 krooni, kuid peab olema 1304,35 krooni). Kalkulatsiooni lõppsumma on õige ja kooskõlas hagis esitatud nõudega. Hageja nõuab osamaksu ajavahemiku eest 1998.a. veebruar kuni 2007.a. jaanuar so kokku 108 kuu eest, mis on summaliselt 11361,60 krooni (108 x 105,20). Seega hageja nõude elektri eest ei saa olla mitte 515,60 krooni, vaid 515,70 krooni ( 11877,30 – 11361,60). Kohus leiab, et võlg 515,70 krooni tarbitud elektri eest tuleb kostjalt hageja kasuks KOS § 13 lg 1 ja Põhikirja p 25 alap 4 alusel välja mõista. KÜS § 7 lg 1 järgi on korteriühistu liikme osamaksu suurus korteriühistu varas võrdeline tema korteriomandi eseme osaks oleva ehitise ja maatüki mõttelise osa suurusega, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Osamaksu tasumine on kohustuslik. Osamaks määratakse ühesugustel alustel kõigile korteriühistu liikmetele. KÜ-t PTN Majahaldus asutanud Pärna tn 8 korteriomanike 02.02.1998.a. üldkoosoleku päevakorra punktis 5 vastuvõetud otsusega on kinnitatud osamaksu suuruseks 2 krooni /m2 üldpinnalt, mida iga korteriomanik tasub arvestuskuule järgneva kuu 20.kuupäevaks. Hageja kinnitusel, mida pole vaidlustanud ka kostja, on kostja osamaksu suurus 105,20 krooni kuus. Kuna kostja pole sellise osamaksu suurust vaidlustanud, loeb kohus kostja omaksvõtuga tõendatuks, et 02.02.1998.a. üldkoosoleku otsusest tulenevalt oli kostja igakuise osamaksu suuruseks 105,20 krooni. Hageja on arvestanud osamaksu ajavahemiku eest 1998.a. veebruar kuni 2007.a. jaanuar so kokku 108 kuu eest, mis on summaliselt 11361,60 krooni. Kostja pole sisuliselt osamaksu tasumise kohustust ega ka osamaksu võla suurust vaidlustanud. Seetõttu kohus leiab, et puudub vajadus eraldi hinnata seda, kas kostjalt osamaksu nõudmine kogu hageja näidatud ajavahemiku eest on kooskõlas Põhikirja punkti 25 alapunktiga 3, mille kohaselt ühistu liige on kohustatud tasuma osamaksu võrdsetes osades üks kord kuus tema liikmeks arvamise päevast alates ühe aasta jooksul. Kohus peab küll vajalikuks rõhutada, et kostjale saadetud võlateatised ( tl-d 23-26), KÜ PTN Majahaldus 07.09.1999.a. üldkoosoleku protokoll, osamaksu tasumise koondtabel tõendavad, et korteriühistu juhatus ja liikmed on vaatamata Põhikirja punktis 25 alap 3 toodule aktsepteerinud asjaolu, et osamaksu tasumise kohustus on regulaarne ja alalise iseloomuga. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et osamaksu maksmise kohustuse hindamisel tuleb lähtuda 08.02.1998.a. korteriühistu asutamiskoosoleku päevakorrapunktis 5 otsustatust ja hagejal on õigus nõuda kostjale osamaksu kogu hageja näidatud ajavahemiku eest. Kostja tugineb oma vastuväidetes muuhulgas sellele, et on tasaarvestanud osaliselt hageja nõude oma nõudega sademete läbijooksu tagajärjel kostjale tekitatud kahju kohta. Tulenevalt

4 (6)

sellest, et kostja on hagi osamaksete nõudes 5000 krooni ulatuses õigeks võtnud, asub kohus seisukohale, et ülejäänud ulatuses so 11361,60 – 5000 so 6361,60 krooni ulatuses loeb kostja hageja nõude osamaksete osas tasaarvestatuks. Kostja on palunud lugeda tasaarvestuse avalduse esitamiseks tema 28.03.2007.a. kohtule esitatud vastust hagile. Selles avalduses on kostja tõesti viidanud tasaarvestuse tegemisele. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kahju tekitamisest tuleneva oma nõude tasaarvestamiseks hageja nõudega oleks kostja pidanud esitama hagi ( või vastuhagi). Riigikohus on korduvalt ( 23.04.2004.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-50-04; 10.04.2004.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-58-04) asunud seisukohale, et seadus ei keela tasaarvestuse tegemist kohtumenetluse kestel ilma sellekohast hagi esitamata. Kui kostja on esitanud hagejale kohtumenetluse ajal tasaarvestuse avalduse, siis peab kohus seda otsuse tegemisel arvestama. Juhul, kui kostja esitab tasaarvestusele suunatud avalduse üksnes kohtule, siis saab tasaarvestuse lugeda tehtuks alates hetkest, mil hageja on tasaarvestuse avaldusest teada saanud. Kohus leiab, et kostja nõue lugeda osa osamaksu võlast so 6361,60 krooni tasaarvestatuks sademete läbijooksu tagajärjel kostjale tekitatud kahju nõudega ei kuulu rahuldamisele. Õige on hageja vastuväide, et kostja selline nõue on aegunud. Kostja kinnitusel toimus sadevete läbijooks juba 1999.a. kevadel. Kostja mingi kahju hüvitamise nõudega KÜ PTN Majahaldus poole sel ajal ega hiljem ei pöördunud ja on palunud lugeda tasaarvestuse tegemise avalduseks tema 28.03.2007.a. esitatud vastust hagile. 1999.a. kehtinud TsüS § 113 lg 1 kohaselt oli hagi korras õiguste kaitse üldine tähtaeg 10 aastat, välja arvatud nõuded, mille kohta on seaduses sätestatud lühendatud tähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldata. Käesoleval ajal kehtiva TsÜS § 150 lg 1 kohaselt kahju õigusvastasest tekitamist tuleneva nõude aegumise tähtaeg on 3 aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. VÕSRakS § 9 lg 1 kohaselt kohaldatakse TsüS-s ja VÕS-is aegumise kohta sätestatut ka enne 1.juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. VÕS RakS §-s 9 lg 2 on sätestatud, et kui TsüS või VÕS kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1.juulit 2002.a. kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse TsüS-s või VÕS-is sätestatud aegumistähtaega alates 1.juulist 2002.a. Seega TsüS § 150 lg 1 ja VÕSRaKS § 9 lg 1 ja 2 kohaselt kahju tekitamisest tulenev kostja võimalik nõue hageja vastu aegus 01.07.2005.a. Kostja esitas tasaarvestuse avalduse alles märtsis 2007.a. Kohtu hinnangul puudub kostja nõude aegumise tõttu vajadus hinnata teisi hageja vastuväiteid kostja tasaarvestuse tegemisele. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale ( 22.02.2007.a. otsuses tsiviilasjas 3-2-1-8-07; 11.12.2002.a. otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-92-02), et vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid. Maakohtu arvates on selline põhimõte rakendatav ka juhul, kui kostja oma vastuväidetes tugineb tasaarvestuse tegemisele ja hageja nõuab kostja tasaarvestatava nõude suhtes aegumise kohaldamist. Maakohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks KÜS § 7 lg 1 ja korteriomanike 02.02.1998.a. üldkoosoleku päevakorrapunktis 5 vastuvõetud otsuse alusel välja mõista kogu osamaksete võlgnevus ajavahemiku eest 1998.a. veebruar kuni 31.01.2007.a. jaanuar (kaasaarvatud) so 108 x 105,20 so 11361,60 krooni. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 11361,60 + 515,70 so 11877,30 krooni.

5 (6)

TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb kõik menetluskulud jätta täielikult kostja kanda. Käesolevas otsuses esitab kohus vastavalt TsMS §-le 173 lg 1 üksnes menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude kindlaksmääramist võib menetlusosaline nõuda TsMS §-s 174 sätestatud korras

Kohtunik Rita Kulberg

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.