Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
KOHTUMÄÄRUS
3-2-1-40-07 Tartu, 7. mai 2007. a Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Peeter Jerofejev ja Ants Kull Liliana Sneþko hagi Ljubov Kaldase vastu 400 000 krooni saamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu määrus tsiviilasjas nr 2-05-24432 Liliana Sneþko määruskaebus Liliana Sneþko (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Alla Jakobson. Ljubov Kaldas (isikukood xxxxxxxxxxx). 16. aprill 2007. a, kirjalik menetlus
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 5. jaanuari 2007. a määrus ja Harju Maakohtu 30. juuni 2006. a määrus tsiviilasjas nr 2-05-24432.
2.Rahuldada Liliana Sneþko taotlus ja taastada menetlus tsiviilasjas nr 2-05-24432.
3.Erikaebus rahuldada.
4.Tagastada Kristina Suvalovale Liliana Sneþko määruskaebuselt 23. jaanuaril 2007 tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.
Liliana Sneþko esitas 14. septembril 2005 hagi Ljubov Kaldase vastu 400 000 krooni saamiseks. Harju Maakohus jättis 12. juuni 2006. a määrusega hagi läbi vaatamata, kuna hageja ei ilmunud kohtuistungile. Hageja esitas 15. juunil 2006. a kohtule avalduse, milles palus tsiviilasjas menetluse taastada. Avalduse kohaselt sai hageja esindaja vandeadvokaat Alla Jakobson istungi toimumise ajast teada alles Harju Maakohtu 12. juuni 2006. a määrusest. Kohtu saadetud menetlusdokumendid, millele ei olnud lisatud kohtukutset, võttis advokaadibüroos vastu asjasse puutumatu isik. Kuna hagejale ega tema esindajale ei ole kohtukutset isiklikult allkirja vastu üle antud, siis tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 412 lg-st 4 ei ole menetluse taastamiseks vaja esitada ega põhistada mõjuvat põhjust.
2.Harju Maakohus jättis 30. juuni 2006. a määrusega hageja taotluse rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt puuduvad TsMS § 412 lg-tes 3 ja 4 sätestatud alused menetluse taastamiseks. Väljastusteate kohaselt edastas maakohus 14. veebruaril 2006. a hageja lepingulisele esindajale muude menetlusdokumentidega samas ümbrikus kohtukutse 12. juunil 2006. a kell 10.00 toimuvale istungile. Advokaadibüroo A. Jakobson & A. Jaroslavski advokaat Kristina Suvalova võttis kirja
16.veebruaril 2006. a vastu. Usutav ei ole hageja esindaja väide, et hageja esindajale saadetud ümbrik sisaldas kõiki teisi väljastusteatel märgitud menetlusdokumente, kuid mitte kohtukutset. Kohtukutse teine eksemplar on liidetud kohtutoimikusse. Samuti on kostja esindaja kätte saanud samal kuupäeval saadetud menetlusdokumendid, s.h kohtukutse. Kohtukutse toimetati kätte seaduses
sätestatud vormis ning on piisavalt dokumenteeritud. Asjakohased ei ole hageja esindaja väited selle kohta, et kohtudokumendid võttis vastu isik, kes ei ole asjaga seotud. Vandeadvokaat Alla Jakobsonile väljastatud advokaadivolikirja kohaselt on hageja esindajaks Advokaadibüroo A. Jakobson & A. Jaroslavski. Menetlusdokumendid võttis vastu selle advokaadibüroo advokaat. See, kuidas advokaadibüroo korraldab posti vastuvõtmise, on advokaadibüroo töökorralduse küsimus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttega ei ole kooskõlas, et advokaadibüroosse saadetud kohtukutset tohib kätte anda ainult ühele konkreetsele advokaadile, mitte aga büroo sekretärile või mõnele teisele posti vastuvõtmiseks pädevale isikule. Seda seisukohta toetab ka TsMS § 319, mille kohaselt menetlusdokument loetakse saajale kättetoimetatuks, kui see on kätte toimetatud tema poolt selleks volitatud isikule. Eeldatakse, et dokumendi saaja prokuristil või saajalt üldvolituse saanud isikul, samuti saaja nimel dokumente tavaliselt vastuvõtval isikul on ka menetlusdokumentide vastuvõtmise õigus.
3.Hageja esitas määruskaebuse, milles palus Harju Maakohtu 30. juuni 2006. a määruse tühistada ning taastada tsiviilasja menetluse TsMS § 412 lg 4 alusel, kuna hagejale ega tema esindajale ei ole kohtukutset isiklikult allkirja vastu kätte antud. Määruse põhjendused on paljasõnalised ega vasta faktilistele asjaoludele. Hageja esindajaks ei olnud Advokaadibüroo A. Jakobson & A. Jaroslavski. TsMS § 218 lg 1 p-st 1 tulenevalt võib menetlusosalise lepinguliseks esindajaks olla advokaat füüsilise isikuna, mitte advokaadibüroo. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
4.Tallinna Ringkonnakohus jättis 5. jaanuari 2007. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja hageja määruskaebuse menetluse taastamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu määruse põhjendustega ega pidanud vajalikuks neid korrata. Hageja tugines menetluse taastamise taotluses kahele väitele: 1) hagejale ega tema esindajale ei saadetud üldse kohtukutset 12. juunil 2006 kell 10.00 toimunud kohtuistungile; 2) kohtukutse toimetati hageja esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Maakohus jõudis kaudsete tõendite põhjal veenvale järeldusele, et hageja esindajale toimetati koos teiste menetlusdokumentidega kätte kohtukutse. Kohtukutse toimetati menetlusosalisele õigusabiteenust osutavasse advokaadibüroosse. See on tõendatud Advokaadibüroo A. Jakobson & A. Jaroslavski advokaadi Kristina Suvalova allkirjaga väljastusteatel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttega ei ole kooskõlas, et advokaadibüroo nimel kohtus menetlusosalist esindavale advokaadile tuleks kohtukutse isiklikult allkirja vastu kätte toimetada, sest tulenevalt advokatuuriseaduse § 49 lg-test 1 ja 2 ning § 55 lg-st 1 sõlmib isikuga kliendilepingu õigusteenuse osutamiseks advokaadibüroo pidaja, kelle kaudu advokaat osutab õigusteenust. Õigusteenuse osutamine on advokaadibüroo pidaja ettevõtlus. Seega on põhjendatud menetlusdokumentide kättetoimetamine isikule, keda advokaadibüroo pidaja on posti vastuvõtmiseks volitanud (TsMS § 319), või muule tema äriruumis püsivalt viibivale töötajale (TsMS § 323 lg-d 1 ja 2). Tsiviilasjas on kõik hageja esindajale saadetud menetlusdokumendid peale Harju Maakohtu
25.septembri 2006. a vigade parandamise määruse võtnud vastu advokaat Kristina Suvalova. Seetõttu tuleb eeldada, et ta on õigustatud Advokaadibüroo A. Jakobson & A. Jaroslavski
menetlusdokumente vastu võtma. Määruskaebuse esitaja väited selle kohta, et hagi läbivaatamata jätmine tooks talle kaasa ebasoodsaid tagajärgi ja asja oleks otstarbekas kulude kokkuhoiu mõttes edasi menetleda, ei ole asjakohased. 12. juuni 2006. a kohtuistungile ilmumata jätmisega (olgu isiklikult või esindaja kaudu) näitas hageja üles huvi puudumist asja vastu.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5.Hageja esitas määruskaebuse, milles palus ringkonnakohtu määruse tühistada ja taastada tsiviilasja menetluse. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja ega tema esindaja kohtukutset isiklikult kätte saanud. Isiku esindajaks ei saa TsMS § 218 lg 1 järgi olla advokaadibüroo. Ringkonnakohus kohaldas vääralt TsMS § 319. Viidatud sätet ei tule kohaldada, sest TsMS § 412 lg 4 on selle suhtes erinormiks, mis annab hagejale õiguse mitte esitada menetluse taastamiseks mõjuvat põhjust, kui kohtukutse toimetati hagejale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Hagejale ega tema esindajale kohtukutset ei saadetud. Ühegi tõendiga ei ole ümber lükatud hageja esindaja väidet, et talle saadetud dokumendid ei sisaldanud kohtukutset. Kohus ei saa kaebuse rahuldamata jätmisel tugineda sellele, et ta ei pea asjaolu tõenäoliseks. Ka kohtule tagastataval väljastusteatel ei ole märgitud, et saadetud dokumentide hulgas on kohtukutse. Hageja ei ole kaotanud huvi tsiviilasja vastu. Menetluse taastamata jätmisel kaotaks hageja riigilõivuna tasutud 20 000 krooni, mis oleks hageja suhtes ebaõiglane ja äärmiselt ebasoodne tagajärg.
6.Kostja ei vastanud määruskaebusele nõuetekohaselt.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Riigikohus teeb TsMS § 691 p 5 alusel koostoimes TsMS § 701 lg-ga 3 asjas uue määruse, millega tühistab maakohtu määruse ja rahuldab hageja taotluse menetluse taastamiseks.
8.TsMS § 412 lg 3 sätestab, et kui hagi jäeti läbi vaatamata, võib hageja taotleda 14 päeva jooksul, alates hagi läbivaatamata jätmise määruse talle kättetoimetamisest, et sama kohus asja menetluse täielikult või osaliselt taastaks, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja et ta ei saanud sellest õigel ajal kohtule teatada. TsMS § 412 lg 4 kohaselt ei ole menetluse taastamiseks vaja esitada ega põhistada mõjuvat põhjust, kui kohtukutse toimetati hagejale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil või kui hagi ei võinud jätta läbi vaatamata TsMS § 412 lg-s 1 nimetatud põhjusel.
9.Harju Maakohus jättis 12. juuni 2006. a määrusega hagi läbi vaatamata, sest hageja ei ilmunud kohtuistungile. 15. juunil 2006 esitas hageja maakohtule taotluse tsiviilasjas menetluse taastamiseks.
10.Tsiviilasja materjalide kohaselt on menetlusdokumendid, mille hulgas oli väidetavalt ka kohtukutse 12. juunil 2006. a kell 10.00 toimuvale istungile, 16. veebruaril 2006. a allkirja vastu üle antud Advokaadibüroo A. Jakobson & A. Jaroslavski advokaat Kristina Suvalovale. Hageja esindajaks asjas on advokaadivolikirja kohaselt vandeadvokaat Alla Jakobson (tlk 26). Asja materjalidest ei nähtu, et K. Suvalova oleks hageja esindaja. Toimikus puuduvad andmed selle kohta, et kohtukutse 12. juuni 2006. a istungile oleks hagejale või tema esindajale vandeadvokaat
A. Jakobsonile kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil.
11.Kuna hagejale või tema esindajale ei ole kohtukutset 12. juuni 2006. a istungile kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil, siis ei ole TsMS § 412 lg 4 järgi vaja hagejal menetluse taastamiseks esitada ega põhistada mõjuvat põhjust (vt ka Riigikohtu 13. märtsi 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-07). Seega tuleb hageja taotluse alusel asjas menetlus taastada. Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev, Ants Kull
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.