Kohtulahend

kindlustuslepingu alusel ka nõudeid, mis on põhjustatud kindlustusvõtja pankrotist või maksevõimetusest. Hageja nõue tuleneb õigusabi osutamata jätmisest. Hageja oli seisukohal, et see, kas advokaadibüroo ja kostja vahelise lepinguga on ühel või teisel juhul kindlustusseltsi vastutus välistatud, ei puuduta hagejat kui kannatanud isikut nagu sätestab VÕS § 521 lg 5. Kostja vastuväited

Hageja märkis, et ei ole kunagi väitnud, et kostja kohustus hageja ees tuleneb hageja ja advokaadi vahel 02.07.2004 sõlmitud kokkuleppest. Kostja väide, et hageja ei ole tuginenud varalise kahju nõudele, ei vasta tõele. Kuna hageja lootis õigusabilepingu täitmisele ja see jäeti täitmata, siis on hageja kahjuks kogu summa, mis tasuti soovitud õigusabi saamiseks selleks sõlmitud lepingu alusel. Kolmanda isiku Ilmo Maaroos (pankrotis) seisukoht

12.Advokaadibüroo ja hageja vahel 20.02.2002 sõlmitud õigusabileping ei näinud ette advokaadibüroole kohustust hagejale kaitseteenust kriminaalasjas 02221000237 osutada ega ka hagejale kohustust maksta kostjale vaidlusalust 354 000 krooni. Leping poolte vahel oli sõlmitud hagejale konsultatsioonide ja selgituste andmiseks, õigusdokumentide ja nende projektide koostamiseks, hageja esindamiseks ja õiguslike vahendusteenuste osutamiseks ning hageja oli nimetatud lepingu alusel kohustatud kostjale maksma talle osutatud teenuste eest tunnitasu 1500 krooni + käibemaks. Muid kirjalikke õigusabilepinguid poolte vahel sõlmitud ei ole. Suulist lepingut kliendi esindamiseks kriminaalmenetluses ei lubanud sõlmida AdvS § 55 lg 4. 13.Tõendamist leidis, et I.Maaroos tegelikult hagejat kriminaalasjas 02221000237 ei esindanud. Nimetatut kinnitab Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 01.06.2006 saadetud vastus kohtule, milles märgitakse, et Ilmo Maaroosi nimele väljaantud order-volikirja AS-i Kinnisvarabüroo Maa ja Talu esindamiseks kriminaalasja materjalide hulgas ei ole. Sama asjaolu tõendavad ka tunnistaja Mehis Metsa kirjalikult antud ütlused, mille kohaselt Ilmo Maaroos käis tunnistaja teada korra või kaks Viljandi maksuametis selgitamas KVB Maa ja Talu olukorda ning tunnistajaga oli Ilmo Maaroosil kui KVB Maa ja Talu esindajal vestlus teemadel, kuidas kriminaalasi võimalikult kiiresti ning kõiki osapooli rahuldavalt ära lahendada. Ilmo Maaroos ühelgi uurimistoimingul ei osalenud. Tunnistaja väide nagu oleks kriminaalasjas osalenud OÜ Advokaadibüroo Maaroos ja KO (endise nimega OÜ Heta Pärnu Advokaadibüroo) advokaat I.Maaroos, kes oli tunnistaja mäletamist mööda KVB Maa ja Talu esindajaks volituse alusel, mille sisu tunnistaja ei mäleta, on ümberlükatud eelpoolnimetatud Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kirjaga. Kohus leidis, et hageja ja OÜ Advokaadibüroo Maaroos ja KO 02.06.2004 kokkulepe, milles märgitu kohaselt oli advokaadibüroo ja hageja vahel sõlmitud suuline käsundusleping, mille advokaat Ilmo Maaroos jättis täitmata, kuid mille eest hageja oli kandnud hagejale ettemaksu 354 000 krooni ning kus kokkuleppe pooled kinnitavad, et hageja on saanud sellega otsest varalist kahju, ei saa olla kohtu arvates hagi rahuldamise aluseks kostja vastu, vaid võib olla vaid Ilmo Maaroosi poolt hagejale väljaantud võlatunnistuseks, mille alusel saab hagejal olla nõudeõigus Ilmo Maaroosi vastu. 14.Kohus nõustus kostja väitega, et hagi alusena hageja poolt näidatud sündmus ei olnudki tegelikult kindlustusjuhtum, mille alusel hagejal tekiks kohustus VÕS § 510 alusel hagejale kindlustushüvitis välja maksta. Advokaadi kutsekindlustuse kindlustusjuhtumi mõiste on sätestatud AdvS §-s 48 lg 1 p 2. Nimetatud sätte kohaselt on kindlustusjuhtum advokaadibüroo pidaja või advokaadi poolt õigusteenuse osutamisega seoses otsese varalise kahju tekitamine. Kuna AdvS § 48 lg 1p 2 alusel on advokaadi kutsekindlustuse eesmärgiks kindlustada advokaadibüroopidaja ja advokaadi poolt õigusteenuse osutamisega seoses tekitatud varalise kahju. Üldtingimuste p 5.2 kohaselt on kindlustusjuhtumiga tegemist vaid, siis kui esinevad samaaegselt kõik

üldtingimuste punktides 5.2.1 – 5.2.6 märgitud tingimused. Kohus asus seisukohale, et asja sisulise arutamise käigus ei leidnud tõendamist, et advokaat oleks tekitanud hagejale talle kaitseteenuse osutamata jätmisega kriminaalasjas varalist kahju. Seega ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga, mille alusel hagejal oleks õigus kostjalt kahju hüvitamist nõuda. 15.Tulenevalt asjaolust, et toimunud sündmuse näol ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga, mis saaks olla aluseks kindlustusandja kohustamisel advokaadi vastutuskindlustuse lepingu alusel hagejale talle väidetavalt tekitatud kahju hüvitada. Hagi tuleb jätta rahuldamata. Tähtsust ei oma vaidluse lahendamisel see, kas I.Maaroos tekitas kahju hagejale teadlikult oma ebaausa tegevusega või on tegemist tema maksejõuetuse ja pankrotiga. Apellatsioonkaebuse põhjendused 16.Kohus on jätnud hagi rahuldamata ühel motiivil. Kohus on leidnud, et hageja pole tõendatud, et 354 000 krooni maksmine advokaadibüroole toimus just õigusabi saamiseks. Seetõttu on kohus jõudnud ebaõigele järeldusele, et antud juhul ei esine kindlustusjuhtumit. Hageja tõendas kindlustusjuhtumi esinemist esmalt 20.02.2002 sõlmitud õigusabilepinguga. Kohus ei arvestanud seda lepingut, kuna lepingus ei viidata otseselt kriminaalasjale. Samas oli hageja selle vastuväite kohta juba seletanud järgmist. Lepingu p 2.3 kohaselt kohustus advokaadibüroo esindama hagejat kohtutes ja vahekohtutes, riigi- ja omavalitsustes, juriidiliste ja füüsiliste isikute ees. Konkreetse töö andmine toimus nii, et lepingu p-s 5 olid ära nimetatud isikud, kes olid õigustatud tööülesandeid andma. Advokatuuri praktikas sõlmitakse taolisi õigusteeninduse lepinguid pidevalt ning nende sõlmimine pole vastusolus advokatuuriseadusega. Sellises õigusabilepingus ei saagi olla eraldi loetletud igat konkreetset tööd, vaid konkreetsete tööde andmine toimub eespool juba kirjeldatud viisil. Seetõttu on antud juhul advokatuuriseadusest tulenevat vorminõuet järgitud ning õigusabileping ei ole tühine. Lisaks sellele on kohus ebaõigesti kohaldanud AdvS § 55 lg 4, mis ei lubanud sõlmida kliendi esindamiseks kriminaalmenetluses suulisi lepinguid. Esiteks ei ole õigusabileping sõlmitud suuliselt. Teiseks on kohus jätnud tähelepanuta selle, et kui ka advokaadibüroo oleks sõlminud kliendiga õigusabilepingu seaduses sätestatud vorminõudeid järgimata, siis kujutab see ikkagi advokaadibüroo poolt oma kohustuste täitmata jätmist õigusabi osutamisel. Kohus on jõudnud järeldusele, et Ilmo Maaroos tegelikult hagejat kõnealuses kriminaalasjas ei esindanudki. See järeldus võib olla õige, sest sellel hageja nõue rajanebki. Kohus oleks pidanud tuvastama, kas advokaadibürool oli kohustus selles kriminaalasjas õigusabi osutada. Kohus pidi tuvastama, kas 20.02.2002 sõlmitud õigusabileping hõlmas advokaadibüroo kohustust osutada kõnealuses kriminaalasjas õigusabi. Hageja väidab, et tsiviilasjas esitatud tõendid tõendavad kogumis, et 20.02.2002 sõlmitud õigusabilepingu alusel pidi advokaadibüroo osutama õigusabi kõnealuses kriminaalasjas. Seda tõendasid

järgmised tõendid: 1) kindlustuse vahekohtu istungi protokoll, milles kajastuvad hageja tollase juristi Rauno Aaslaidi ütlused. Sellele tõendile ei ole kohus mingit tähelepanu pööranud; 2) advokaat I.Maaroos on hagejaga sõlmitud kokkuleppes 02.06.2004 kinnitanud, et õigusabi telliti seoses kriminaalasjaga. Kohus ei ole sellega arvestanud; 3) tunnistaja ütlustega on tõendatud, et advokaat I.Maaroos esindas hagejat selles kriminaalasjas (tl 111). Kohus leidis, et see tõend on ümber lükatud Viljandi kohtumaja kirjaga, mille kohaselt kriminaalasja materjalide hulgast ei leitud I.Maaroosi advokaadivolikirja. Hageja leiab, et see tõend näitas üksnes seda, et advokaat ei olnud kriminaalasja ajades esitanud oma volituste tõendamiseks volikirja. Seega just vastupidiselt kohtu järeldustele kinnitavad kõik tõendid, et poolte vahel üldsõnalises vormis sõlmitud õigusabileping hõlmas esindamist kriminaalasjas. Seetõttu esines antud juhul kinustusjuhtum ning hagi tulnuks rahuldada. Vastus apellatsioonkaebusele 17.Kostja leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Ühtlasi palub kostja jätta apellatsioonimenetluse menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused 18.Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosaliste esindajate seisukohad ja tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. 19.Maakohus tuvastas õigesti, et 20.02.2002 sõlmitud lepingu näol oli tegemist raamlepinguga, mis ei reguleerinud poolte õigusi ja kohustusi väidetavas kriminaalasjas nr 02221000237 õigusabi osutamisel. Kohus tuvastas õigesti, et AS Vestman Kinnisvara ja advokaadibüroo Maaroos ja Co (pankrotis) vahel ei olnud sõlmitud kokkulepet, mille kohaselt oleks AS Vestman Kinnisvara pidanud ettemaksuna tasuma advokaadibüroole 354 000 krooni. Lepingu p.6.1 kohaselt oli ette nähtud,e t teenuse eest tasumine toimub tunnistasu alusel ja p.6.2. kohaselt ei pidanud apellant hüvitama kulutusi, mis on ilmselt põhjendamatud, dokumenteerimata või volitajaga eelnevalt kooskõlastamata. Maakohus tuvastas õigesti, et apellant ei tõendanud, et advokaadibürool lasus kohustus neid esindada konkreetses kriminaalasjas. Samuti ei olnud tõendatud,

kuidas jõuti kokkuleppele ettemaksu tasumiseks summas 354 000 krooni. Vastav kokkulepe oleks pidanud olema sõlmitud kirjalikus vormis vastavalt advokatuuriseaduse § 55 lg-le 4. Maakohus tuvastas õigesti, et advokaadibüroo ei osutanud apellandile õigusabi kriminaalasjas ja seega on põhjendatud ka kohtu seisukoht, et advokaadibürool ei lasunudki vastavat kohustust. Apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt maakohus ei hinnanud tõendeid õigesti, on ebaõige. Kaebuse väide, mille kohaselt kohus ei ole tunnistaja ütlustele andnud hinnangut, on ekslik, kuna kohus on otsuse p-s 24 selgitanud tunnistaja M.Metsa ütlustega seonduvat ning samuti käsitlenud 02.06.2004 kokkuleppega seonduvat. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta kohtu poolt tõenditele antud hinnagut ja tehtud järeldusi. Vahekohtu istungi protokoll ja selles kajastatud tunnistaja ütlused ei muuda kohtuotsuse järeldusi. Neil asjaoludel raha ülekandmine advokaadibüroo arvele ei saa olla kindlustusjuhtumiks advokatuuriseaduse § 48 lg 1 p 2 kohaselt. Kindlustusvõtja poolt teadlikult esile kutsutud sündmused ei kuulu kindlustamisele. VÕS § 513 kohaselt ei ole kindlustusandjal hüvitamise kohustust, kui kindlustusvõtja põhjustas tahtlikult ja õigusvastaselt sündmuse toimumise, millest tulenevalt kindlustusvõtja kahjustatud isiku ees vastustab. VÕS § 104 20.Hageja esitas tema poolt advokaadibüroole üle kantud ettemaksu 354 000 krooni tagastamise nõude VÕS § 510 alusel kahju hüvitamise nõudena. Ringkonnakohus peab õigeks vastustaja seisukohta, mille kohaselt ei ole mistahes kokkuleppe alusel makstud tasu tagastamise nõue käsitletav otsese varalise kahjuna. Vastavalt AdvS §-le 47 vastutab advokaat ja advokaadibüroopidaja vaid otsese varalise kahju eest, mis on süüliselt tekitatud õigusteenust osutades. Sama põhimõte oli sätestatud ka vastustaja ja kindlustusvõtja vahel sõlmitud kindlustuslepingus. Oluliseks tingimuseks on nii advokatuuri seaduse tähenduses kui ja kindlustuslepingu tähenduses, et otsene varaline kahju peab olema tekkinud õigusabiteenuse osutamise käigus. Lepingu alusel tasutu tagastamine ei ole käsitletav kahju hüvitamise nõudena. Sõltuvalt tasumise aluseks olnud kokkuleppe kehtivusest võib kokkuleppe pool kohaldada lepingu rikkumisest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, lepingu kehtetuse korral aga tugineda alusetu rikastumise sätetele. Arvestades eeltoodut leiab ringkonnakohus, et kaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks ja kaebuse rahuldamata jätmisel tuleb apellandi menetluskulud jätta tema enda kanda.

U.Loonurm

K.Kullerkupp

M.Kõlvart

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.