Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

Realia Investeeringud OÜ (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagi Anne Luuri (kostja) vastu, paludes järgmist: hagiavaldus rahuldada käsundita asjaajamise sätete alusel ja kostjalt hageja kasuks välja mõista 18 000 eurot; kui kohus asub seisukohale, et nõude rahuldamine käsundita asjaajamise sätete alusel ei ole õiguslikult kohaldatav ja/või lubatav, rahuldada nõue alusetu rikastumise sätete alusel. Hagiavalduse järgi ostis hageja täitemenetluses toimunud enampakkumisel kostjale kuuluva kaasomandi osa Õnne 29 Tartus asuvast kinnitust hinnaga 88 000 eurot. Hageja kanti omanikuna kinnistusraamatusse kohtutäituri 27.03.2017 avalduse alusel. Kinnistut jäid koormama hüpoteegid Rävala Õigusbüroo OÜ kasuks kokku summas 18 000 eurot. 25.04.2017 e-kirjas teatas Rävala Õigusbüroo OÜ hagejale, et tal on kostja vastu laenulepingust nr 50518-1 tulenev 07.11.2016 sissenõutavaks muutunud nõue. Kohustuse täitmise tagamiseks on seatud kostja omandis olnud ja hageja poolt enampakkumisel omandatud kinnisasjale hüpoteegid summas 18 000 eurot, mõlema hüpoteegi puhul on kinnistu igakordne omanik kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Hüpoteekide realiseerimise ärahoidmiseks täitis hageja 02.05.2017 kostja rahalise kohustuse hüpoteegipidaja ees. Hageja esitas ka taotluse hagi tagamiseks.

03.05.2017 määrusega jättis kohus hagi tagamise taotluse rahuldamata ning hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja järgmiste puuduste kõrvaldamiseks: selgitada, miks on hagiavalduse resolutsioonis toodud välja ka nõude võimalik õiguslik alus, ning vajadusel täpsustada nõude sõnastust; märkida laenulepinguga seotud asjaolud ja selge võlaarvestus ning esitada ka vastavad tõendid. 16.05.2017 esitas hageja täiendatud hagiavalduse, milles palus võtta hagi menetlusse ning mõista kostjalt enda kasuks välja 18 000 eurot. 18.05.2017 määrusega jättis kohus hagi teist korda käiguta ja anda hagejale 20 päeva määruse kättetoimetamisest järgmiste puuduste kõrvaldamiseks: märkida laenulepinguga seotud asjaolud ja selge võlaarvestus. 19.08.2017 esitas hageja menetlusdokumendi pealkirjaga „Täiendatud hagiavaldus“.

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 3401 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosalise esitatud avaldus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. TsMS 3401 lg 2 I lause sätestab, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus menetlusse võtmata ja tagastatakse. TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. TsMS § 371 lg 2 p 1 järgi võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Kui võla on tasunud hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik, kes ei ole võlgnik, läheb nõue asjaõigusseaduse (AÕS) § 349 lg 3 järgi rahuldatud ulatuses talle üle ning sellisel juhul kohaldatakse käenduse kohta käivaid sätteid. Samamoodi läheb nõue ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 173 lg 3 p-de 1 ja 2 alusel üle, kui isik täidab kohustuse seetõttu, et tema varaga on tagatud võlgniku vastu suunatud nõude täitmine, või kui isiku vara müüakse täitemenetluses võlgniku vastu suunatud nõude täitmiseks. Nende sätete järgi läheb kolmandale isikule (pantijale) rahuldatud ulatuses üle sama nõue, st tegemist on seadusjärgse nõude üleminekuga (cessio legis) VÕS § 173 lg 1 mõttes (vt Riigikohtu 08.01.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-13, p 14). Kinnisasja omanikule läheb üle materiaalõiguslik nõue kostja vastu. Seega ei piisa kinnistusraamatu seisu ja enampakkumise kirjeldamisest, viidetest erinevatele seadustele ning hageja väitest, et ta on maksnud kostja laenulepingust tuleneva võla, vaid selgelt tuleb välja tuua ka laenulepinguga seotud asjaolud ning võlaarvestus. TsMS § 363 lg 1 p 2 näeb ette, et hagiavalduses märgitakse hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). 18.05.2017 määruses leidis kohus, et hageja ei ole märkinud laenulepinguga seotud asjaolusid ega võlaarvestust. Isegi kui hageja ei esita koos hagiavaldusega tõendeid, tuleb tal siiski välja tuua nõude aluseks olevad asjaolud. Hageja on ka 19.06.2017 menetlusdokumendis kirjeldanud üksnes kinnistusraamatu seisu ja enampakkumist, viidanud erinevatele seadustele ning kostja laenulepingust tuleneva võla tasumisele. Jätkuvalt ei ole hageja välja toonud laenulepinguga nr 50518-1 seotud asjaolusid ega võlaarvestust, vaid on märkinud, et tal ei ole infot nõude kujunemise kohta ja nõude kujunemise arvutuslik tehe ei ole tema jaoks ka oluline (p 1.10). Kohus on seisukohal, et kuni välja ei ole toodud laenulepinguga seotud asjaolusid ja võlaarvestust, ei ole võimalik nõude olemasolu ja põhjendatust hinnata. VÕS § 168 lg 1 ning § 173 lg 2 alusel peab hüpoteegipidaja andma kinnisasja omanikule üle nõuet ja kõrvalkohustust tõendavad dokumendid ja andma nõude esitamiseks vajalikku teavet, samuti väljastama vajadusel dokumendi nõude ülemineku kohta (vt ka Asjaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad P. Varul, I. Kull, V. Kõve,

M. Käerdi, T. Puri. Tallinn 2014, lk 612-613). Hageja märkis nii 16.05.2017 kui 19.06.2017 avalduses, et hüpoteegipidaja ei ole laenulepingust tulenevat nõuet ja kõrvalkohustust tõendavaid dokumente üle andnud ja dokumentide kohtule edastamine ei ole võimalik. Seetõttu palub hageja kohtul “välja nõuda hüpoteegipidaja nõude aluseks olev ja nõude ning kõrvalnõuete suurust tõendavate dokumentide sh laenulepingu nr 50518-1, sõlmitud laenulepingu 50518-1 ülesütlemist tõendavate dokumentide ja nõude ning kõrvalnõuete arvutuskäiku kajastavate dokumentide väljamõistmist hüpoteegipidajalt Rävala Õigusbüroo OÜ (registrikood 14042462), kontaktaadress [email protected]”. Antud asjas on hageja esitanud hagi laenusaaja vastu raha väljamõistmiseks. Kui hagejal on nõudeid hüpoteegipidaja vastu, tuleks hüpoteegipidaja vastu esitada eraldi nõuetekohane hagiavaldus. Hageja avaldustest ei nähtu ka, et ta oleks hüpoteegipidajalt dokumente ja teavet üldse nõudnud ja hüpoteegipidaja oleks nende esitamisest keeldunud. Kohus märgib, et tõendite hagiavaldusele lisamata jätmine ei ole iseenesest alus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks. Vaatamata tõendite esitamata jätmisele tuleb hagiavalduses siiski välja tuua nõude aluseks olevad asjaolud. Eeltoodust nähtuvalt ei ole hageja ka pärast hagi korduvat käiguta jätmist puudusi kõrvaldanud. Hageja ei ole esitanud vajalikul määral hagi aluseks olevaid asjaolusid ning esitatud asjaolude põhjal ei saa tema nõude põhjendatuse kohta seisukohta võtta. Seega tuleb jätta hagi menetlusse võtmata. Hagejal on TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 alusel õigus taotleda hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamist. Tagastamise taotluses tuleb mh ära näidata taotletav summa ning raha tagastamise koht (kontonumber ja kontoomaniku isiku/registrikood). /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.