Eesistuja Kai Kullerkupp, liikmed Malle Seppik ja Ande Tänav
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
30. aprill 2007.a , Tallinn
Tsiviilasja number
2-01-225
Tsiviilasi
V.V (uue nimega D. D.W) hagi AS N (pankrotis) nõude 276 000 000 krooni tunnustamiseks AS N (pankrotis) pankrotimenetluses.
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06. oktoobri 2006.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
D. D.W apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja) D.D. W (endise nimega V. V, IK xxxxxxxxxxx) Vastustaja (kostja) AS N (pankrotis) (reg k xxxxxxxx), seaduslik esindaja pankrotihaldur Tiina Mitt
Kohtuistungi toimumise aeg
12. aprill 2007.a
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 06. oktoobri 2006.a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
Kohtukulude jaotus
D. D. W apellatsioonimenetluses kantud kohtukulud jätta tema enda kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib edasi kaevata vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Asjaolud ja menetluse käik
1.AS N pankrotimenetlus algatati 27.04.1999.a ning pankrot kuulutati välja Tallinna Ringkonnakohtu 27.10.2000.a otsusega. 23.11.2000.a teavitas hageja kirjaliku teatisega pankrotihaldurit nõuete olemasolust AS N vastu summades 32 833 919 krooni, 52 845 771,54 krooni ja 166 181 671,50 krooni. 14.03.2001.a toimunud AS N pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolekul vaidles pankrotihaldur hageja nõuetele täies ulatuses vast. Menetlus tsiviilasjas oli peatatud 10.12.2002.a kuni 13.03.2006.a.
2.Hageja palus PankrS § 74 lg 1 alusel tunnistada AS N pankrotimenetluses nõuet summas 276 000 000 krooni ja jätta kohtukulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja AS-ga N laenulepingud, mille alusel ta laenas 07.02.2000.a 960 000 krooni, 10.02.2000.a 1 590 000 krooni ja 10.02.2000.a 5 000 000 krooni. Hageja andis raha üle sularahas AS N esindajale ning raha üleandmise kohta vormistati akt-õiend. Nõue koosneb põhivõlgadest, intressidest, viivistest ja trahvidest.
3.Kostja seaduslik esindaja – pankrotihaldur vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud nõude reaalsust. AS N raamatupidamisdokumendid ei kajasta raha saamist hagejalt ega ka laenulepingus märgitud summade laekumist kostja pangaarvele. Tõendamata on raha üleandmine kostjale. Kostja leidis, et laenulepingud on fiktiivsed, mille kinnituseks on hageja poolt kohtule esitatud laenulepingute koopiate ja originaalidel olevate allkirjade erinevus. Aktõiendid on erinevad. Vastuolu on dokumentides ja selles, kellele raha üle anti. Esialgselt hageja väitis, et andis raha üle meesterahvale, kohtuistungil väidetu kohaselt aga naisterahvale. Laenulepingud on sõlmitud ajal, mil pankrot oli juba algatatud, mistõttu võlgniku juhatuse liikmel V. Š puudus sellekohane pädevus. Enne esimest koosolekut esitati pankrotihaldurile 12 erineva võlausaldaja poolt kokku nõudeid summas 900 miljonit krooni, samas kui võlgniku bilansimaht oli 23 miljonit krooni. 900 miljoni laekumist kostja raamatupidamine ei kajasta. Raha ei ole kunagi kostja pangaarvele laekunud. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused
4.Harju Maakohus leidis, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Kohus leidis, et kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
5.Kohus juhindus asja lahendamisel kuni 31.12.2003.a kehtinud pankrotiseadusest, mis kehtis nõuete kaitsmise koosoleku toimumise ajal. Vastavalt PankrS § 69 lg-le 1 tuli haldurile esitada kirjalik avaldus, milles pidi olema märgitud nõude sisu, alus ja suurus ja kas nõue on eesõigusnõue. Eelnimetatud avaldusele tuli lisada avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid või nende tõestatud ärakirjad. PankrS mõtte kohaselt vaatab kohus läbi hageja esitatud nõuet üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Hageja esitas kaitsmisele nõude kogusummas 251 861 362,18 krooni, mis koosneb 3 nõudest 32 833 919,14 krooni, 52 845 771,54 krooni ja 166 181 671,50 krooni, mille sisustab kolmest laenulepingust tulenev põhivõlg, intress, viivis ja leppetrahv (t lk 18-26). Maakohus leidis, et käesolevas vaidluses kuulub hageja nõue läbivaatamisele üksnes ulatuses, mis esitati nõuete kaitsmise koosolekule seega kogusummas 251 861 362,18 krooni.
6.Kohtule esitatud tõendist nähtub, et laenulepingud sõlmiti ajal, mil oli veel jõustumata Tallinna Linnakohtu otsus, millega AS N pankrot jäeti välja kuulutamata. Maakohus leidis, et laenulepingute sõlmimise ajal puudus juhatuse liikmel pädevus sõlmida hulgaliselt laenulepinguid.
7.Hagi esitamisel 10.04.2001.a (tl 19-20, 22-23, 25-26) ning menetluse käigus 20.06.2006.a (tl 146-148, 150-152, 153-155) esitas hageja kolmest laenulepingust erinevad koopiad, mis ei ole tehtud ühest ja samast algdokumendist (tl 177-179,183-185,188-190). Nimetatud järeldusele jõudis kohus lepingutel olevate hageja allkirjade, sh allkirjade lehel paiknemise visuaalsel võrdlusel. Hageja ei andnud veenvat selgitust, kuidas on võimalik samast laenulepingust teha visuaalselt 2 (6)
erinevaid koopiaid. Esitatud koopiaid võrreldes veendus kohus, et erinevused ei saa tuleneda laenulepingute lehtede vahetusse minekust. Laenulepingutest erinevate variantide kohtule esitamine seab kahtluse alla laenulepingute faktilise sõlmimise.
8.Väidetava raha üleandmise kohta esitas hageja kohtule akt-õiendite koopiad, kuid 05.09.2006.a kohtuistungil hageja esitatud akt-õiendi originaalid (tl 175, 181, 186) ei ole olnud ühegi varasemalt esitatud koopia algdokumendiks. Kohus asus seisukohale, et raha üleandmine sai iga laenulepingu puhul toimuda ainult ühe korra, mille kohta on võimalik väljastada ainult üks originaaldokument.
9.Maakohus märkis, et seadusega ei ole kooskõlas äriühingu poolt miljonites kroonides sularaha vastuvõtmine, jättes selle kajastamata raamatupidamises ning äriühingu pangakontol. Haldurite vahetus menetluse kestel ei sea kahtluse alla kostja väidet, et nõude aluseks olevad dokumendid kostja raamatupidamises puudusid. Esialgse kostja vastuväite hagile koostas haldur, kes oli määratud ka ajutiseks halduriks ja hilisemalt pankroti väljakuulutamisel halduriks. AS N juhatus pidi pankroti väljakuulutamisel pankrotihaldurile üle andma kõik raamatupidamisdokumendid sh ka vaidlusalused laenulepingud. Hilisem haldurite vahetus (sh dokumentide mitte üleandmine) ei mõjuta käesolevat vaidlust.
10.Kohus ei pidanud veenvaks hageja seletust, mille kohaselt andis hageja 10.02.2000.a kahe laenulepingu alusel kostja esindajale üle sularaha 1 590 000 krooni ja 5 000 000 krooni 100 kroonistes kupüürides, mille ta tõi hageja kontorisse väikeses diplomaatkohvris. Kohus luges üldteada asjaoluks, et nimetatud summas sularaha 100 kroonistes kupüürides moodustab tavapärasel pakendamisel (100 rahatähte ühes pakis) mahuka sularahakoguse. Usutav ei ole ühel juhul 159 ja teisel juhul 500 rahapaki mahutamine väikesesse diplomaadikohvrisse. Eeltoodu põhjal asus kohus seisukohale, et laenulepingutes märgitud summasid ei ole kostjale kunagi üle antud.
11.TsK § 272 lg 2 kohaselt loeti laenuleping sõlmituks raha või asja üleandmise momendist. Kuna tõendamist ei leidnud hageja väide kostjale raha üleandmise kohta, leidis maakohus, et laenulepinguid ei ole sõlmitud ning seega puudub alus nõude tunnustamiseks AS N pankrotimenetluses. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused
12.Hageja D. D. W esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes tunnustada oma nõuet AS N pankrotimenetluses summas 251 861 362,18 krooni ja jätta kohtukulud kostja kanda. Apellant kordas esimese astme kohtu menetluses esitatud väiteid, mille kohaselt tema ja AS N vahel sõlmiti laenulepingud, mille alusel ta andis laenu 07.02.2000.a 960 000 kr, 10.02.2000.a 1 590 000 kr ja 10.02.2000.a 5 000 000 kr, andes raha üle AS N esindajale. Raha üleandmine fikseeriti vastuvõtu aktides. Hageja tugines menetluse käigus korduvalt asjaolule, et raha anti üle USA dollarites ning dollaripakkide arv ei olnud mahult suur. 100 000 dollarit võib vabalt mahutada pintsakutaskusse.
13.Hageja osales üksnes ühel kohtuistungil 05.09.2006.a, varasematele kohtuistungitele teda ei kaasatud.
14.Kohus ei pööranud tähelepanu asjaolule, et dokumentide koopiad olid esitatud haldurite materjalidest, kuid 06.06.2006.a kohtuistungil esitas hageja esmakordselt lepingute originaalid.
15.Laenude andmise ajal olid AS-l N suured perspektiivid ning hagejal oli alust oodata ettevõttesse paigutatud rahalt suurt tootlust. AS N pankrot on tekitatud kunstlikult. AS N kõik varad on ebaseaduslikult üle antud firmale M (M.S.G). Tegemist on organisatsiooniga, mis tegeleb
3 (6)
teiste isikute vara omastamisega ning millega on seotud nii endine kui praegune pankrotihaldur. Teostatud ei ole nõuetekohast pankrotijärelevalvet.
16.Menetluse käigus tegutses hageja advokaat G. M hageja huvide vastaselt, asudes koostööle hoopis kostjaga. Kostja need väited, mis esitati hageja esindajalt lähtuva info põhjal, tulnuks kohtul jätta tähelepanuta. Kostja ei olnud istungiks valmistunud.
17.Apellant (hageja) soovib tunnistajate A.R ja M. H ülekuulamist apellatsioonimenetluses. Nimetatud isikute kaudu soovib hageja tõendada, et lepingute originaalid ja vastuvõtuaktid olid saadud õiguspärasel teel.
18.Kohus ignoreeris hageja poolt 05.09.2006.a kohtuistungil esitatud kreeditoride allkirjadega kollektiivlepingu koopiat, kus olid ära näidatud nõudmiste (pretensioonide) summad. Nimetatud leping ühendab kõiki kreeditore. Hageja poolt nimetatud summad esinevad erinevates lepingutes ja kohtumenetlustes ning muudes menetlustes ei ole summade ega allkirjade õigsust kahtluse alla seatud. Tsiviilasjas nr 2/267-10030/02 on samade nõuete asjaolud tunnistajate abil juba välja selgitatud, kostja selles asjas otsust ei vaidlustanud. Hageja käekiri on alati olnud korratu, mis seletab allkirjade mõningast erinevust.
19.Pankrotihaldur Tiina Mitt kasutas kohtuistungil hageja advokaadi intellektuaalset omandit, mille eest esitab hageja materiaalse nõude. Samuti esitab hageja nõude G. M vastu summas 8 600 000 krooni dokumentide kasutamise eest. Vastus apellatsioonkaebusele
20.Vastustaja AS N pankrotihaldur vaidles kaebusele vastu leides, et maakohtu 06.10.2006.a otsus on põhjendatud ja seaduslik ega kuulu tühistamisele. Apellatsioonkaebus ei vasta TsMS sätestatud nõuetele.
21.D. D. W hagi ei olnud põhjendatud. Hageja oma nõudeid ei tõendanud, esitades visuaalselt erinevaid ärakirju ja originaaldokumente. Vastustaja selgitab, et G. M on AS N pankrotitoimkonna esimees, kelle ülesandeks on halduri tegevuse üle järelevalve teostamine. 05.09.2006.a kohtuistungil G. M haldurit ei konsulteerinud. Pankrotitoimkonna esimees on küll haldurile üle andnud AS N pankrotimenetlust kajastavate dokumentide koopiad, mis ei kujuta endast aga intellektuaalset omandit. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
22.Tsiviilkolleegium leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid TsMS § 654 lg 6 alusel korrata.
23.TsMS § 631 lg 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuses tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt (TsMS § 652) tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus. Apellatsioonkaebusest ei nähtu ringkonnakohtu arvates, millist õigusnormi on esimese astme kohus oma otsuses või otsuse tegemisel apellandi arvates rikkunud või missuguse asjaolu on esimese astme kohus ebaõigesti või ebapiisavalt tuvastanud; samuti millest tuleneb õigusnormi rikkumine või asjaolu ebaõige või ebapiisav tuvastamine (TsMS § 633 lg 3 p 1 ja 2).
24.Käesolev vaidlus puudutab hageja (apellandi) nõude tunnustamist AS N pankrotimenetluses summas 251 861 362,18 krooni. Ringkonnakohus ei anna hinnangut apellandi väidetele ega 4 (6)
taotlustele seoses tsiviilasjaga nr 2/276-10030/02, kuna need ei seondu käesoleva tsiviilasja läbivaatamisega. Samuti jätab ringkonnakohus tähelepanuta apellatsioonkaebuse nõuded, mida hageja (apellant) ei esitanud esimese astme kohtumenetluses (materiaalsed nõudmised pankrotihaldur T. Mitti ja advokaat G. M vastu intellektuaalse omandi ja dokumentide kasutamise eest). Samuti ei kuulu käesolevas menetluses läbivaatamisele apellandi väited pankrotimenetluse läbiviimise seaduslikkuse kohta.
25.Pankrotimenetluses nõude tunnustamisele suunatud hagi on võimalik rahuldada eeldusel, et menetluse käigus leiab kinnitust nõude olemasolu. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja nõue vaidlustatud rahatuse tõttu; pankrotihaldur on seisukohal, et hageja ei ole nõude aluseks olevaid summasid pankrotivõlgnikule üle andnud. Vaidlus ei ole laenulepingutes näidatud summades vaid raha üleandmise tõendatuses. Tõendeid analüüsides on ka maakohus jõudnud järeldusele, et laenulepingutes märgitud summasid ei ole kostjale kunagi üle antud. Lisaks laenulepingute originaalide koopiate erinevustele on kohus analüüsinud ka muid raha väidetava üleandmise asjaolusid ning sellekohaseid tõendeid. Apellatsioonkaebuse väited ega kaebuses viidatud tõendid ei anna ringkonnakohtule alust mitte nõustuda maakohtu seisukohaga, et raha faktiline üleandmine on käesolevas asjas tõendamata. Seejuures ei ole asjakohased apellandi viited teiste võlausaldajate nõuetele ja nende tõendatusele sarnaste laenulepingute alusel teistes kohtumenetlustes, kuna iga võlausaldaja nõuete põhjendatust tuleb vaidluse korral hinnata eraldi ning lähtudes konkreetse võlasuhte asjaoludest.
26.Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega, nagu ei oleks maakohus pööranud tähelepanu hageja poolt esitatud lepingute originaalidele. Kohtuotsuse põhjendustest nähtuvalt on maakohus võrrelnud omavahel 3 laenulepingu koopiat, mille hageja esitas hagi esitamisel (viited t lk 19-20, 22-23, 25-26), ning menetluse käigus 20.06.2006.a (viited t lk 146-148, 150-152, 153-155), samuti esitatud algdokumente (viited t lk 177-179, 183-185, 188-190). Seejuures on maakohus rõhutanud, et kõik nimetatud dokumendid on esitatud hageja enda poolt. Dokumente võrreldes on kohus jõudnud järeldusele, et hageja esitatud erinevad koopiad ei ole tehtud ühest ja samast algdokumendist ning et esitatud algdokumendid erinevad kõigist varasemalt esitatud ärakirjadest. Ringkonnakohus ei näe põhjust hinnata tõendeid erinevalt maakohtust ning apellatsioonkaebuse väited ei kummuta maakohtu seisukohta, et kohtule laenulepingutest mitmete variantide esitamine seab kahtluse alla laenulepingute tegeliku sõlmimise.
27.Asjakohased ei ole apellandi väited, nagu oleks pooltevaheline õigussuhe ning hageja seisukohtade õigsus tehtud varasemalt kindlaks tsiviilasjas nr 2/276-10030/02 jõustunud kohtulahendiga. Toimikus lk 162 olevast Tallinna Linnakohtu 06.09.2005.a määrusest nimetatud tsiviilasjas nähtub, et kohus on jätnud läbi vaatamata AS-i N (pankrotis) hagi D. D. W (endise nimega V. V) vastu laenulepingute tühisuse tunnustamiseks seetõttu, et hageja esindaja ei ilmunud 01.09.2005.a toimunud kohtu eelistungile. Seega ei vaadanud esimese astme kohus asja läbi sisuliselt ning pooltevahelisele õigussuhtele ei ole jõustunud kohtulahendiga hinnangut antud.
28.Ringkonnakohus leiab, et apellant (hageja) ei ole varasemas menetluses tuginenud asjaolule, justkui oleks vaidlusaluste laenulepingute alusel raha üle antud USA dollarites. Sellekohaseid väiteid ei sisalda hagiavaldus ega ka hageja poolt hiljem kohtule esitatud seisukohad. 05.09.2006.a maakohtu istungil on hageja üksnes väitnud, et sai 1980-ndatel aastatel Aafrikas töötades raha dollarites, kuid eeltoodust ei saa teha järeldust, nagu pidanuks ka väidetav laenuandmine ligikaudu 20 aastat hiljem toimuma igal juhul samas valuutas. Kolleegiumi arvates on laenu andmine USA dollarites väheusutav ka seetõttu, et dollarite ümberarvestamisel Eesti kroonidesse ei ole üldjuhul võimalik tulemuseks saada ümmargusi täissummasid nagu on hageja poolt esitatud laenulepingutes (960 000 kr, 1 590 000 kr ja 5 000 000 kr).
5 (6)
29.Asja materjalidest ei nähtu esimese astme kohtu poolseid rikkumisi hageja kohtussekutsumisel või kohtumenetluse juhtimisel. Hagejat on kohtumenetluses esindanud lepingulised esindajad R. K ja G. M, maakohtu 06.06.2006.a ja 05.09.2006.a istungitel on osalenud hageja isiklikult.
30.Ringkonnakohus selgitab apellandile, et vastavalt TsMS § 273 lõikele 3 võib kohus dokumendi esitaja palvel tagastada toimikus oleva kirjaliku algdokumendi (originaali) pärast menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumist, millisel juhul jäetakse toimikusse kirjaliku algdokumendi tagasi saanud isiku esitatud ja kohtuniku kinnitatud ärakiri.
31.Apellant taotles kohtukulude jätmist kostja (vastustaja) kanda. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne nimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31. detsembrini 2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 ja 8 kohaselt jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel apellandi kohtukulud tema enda kanda.
M. Seppik
A. Tänav
K. Kullerkupp
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.