Kõbus
Harju Maakohus
Kohtunik
Meelis Eerik
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. aprill 2007.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-18414
Tsiviilasi
AS H(registrikood XXX asukoht XXX) hagi MTÜ H (registrikood XXX, asukoht XXX), JK(K , isikukood XXX, elukoht XXX) ja VN(N , isikukood XXX, elukoht XXX) vastu 30 032,13 krooni saamiseks 27. märts 2007.a.
Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud Hageja lepinguline esindaja Kadri Valdre isikud
Kostja V N Kostja VN lepinguline esindaja Ants Kuningas
2) kostja poolt hagejale liisingueseme omandamisega tekkinud hüvitamata kulu ehk vara jääkmaksumus summas 56 730,08 krooni, 3) vara realiseerimisega kantud kulutused summas 7 745,76 krooni, 4) kindlustuse võlgnevus summas 8 288 krooni, kogusummas 82 574,50 krooni. Kuna vara võõrandati hinnaga 52 542,37 krooni on hagejale tekitatud kahju suuruseks 30 032,13 krooni. Hageja sõlmis 29.05.2002 J K käenduslepingu ning 30.05.2002 V N käenduslepingu. Käendusega võtsid nimetatud kostjad endale solidaarse kohustuse tagada liisinglepingust tulenevate kohustuste kohase ja täieliku täitmise. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista 30 032,13 krooni ning kohtukulud. Kostjate vastuväited ja nende põhjendused Kostja VN ei tunnista hagi. Hageja sõlmis kostjaga käenduslepingu, mis tagas kasutusrendilepingut, mille tähtaeg oli 2004a lõpp. Kostja arvates lõppes käendus ühe aasta pärast lepingu sõlmimisest kuna käenduslepingus ei olnud kokku lepitud käenduse tähtaega. Samuti leiab kostja, et käendaja vastu pidanuks nõue olema esitatud 3 kuu jooksul kasutusrendilepingu ülesütlemisest. Kostja leiab, et kõige hiljem lõppes käendus 01.03.2004. Seetõttu nõuab hageja kohustuse täitmist, mida kostja ei ole käendanud. Kostja JK, kes on ka kostja MTÜ H seaduslik esindaja kirjalikku vastust kohtule ei esitanud. Kostja kinnitas e-posti teel, et on nõus igasuguse otsusega, mida kohus teeb ja palub asja arutada ilma tema osavõtuta. Kohta põhjendused Hageja ja MTÜ H on 29.05.2002 sõlminud kasutusrendi lepingu nr 0039309L sõiduauto XXX liisimiseks. See leping on maksete tasumata jätmise tõttu erakorraliselt üles öeldud 15.10.2003. Lepingujärgsetest liisingumaksetest on tasumata 9 810,66 krooni, vara jääkmaksumus on summas 56 730,08 krooni, vara realiseerimisega kantud kulutused summas 7 745,76 krooni ja kindlustuse võlgnevus summas 8 288 krooni (t lk 11-34, 40-46). Nimetatud asjaoludes vaidlus puudub ning kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Puudub ka vaidlus, et kostja JK sõlmis 29.05.2002 käenduslepingu, millega kohustus vastutama hageja ja MTÜ H vahel 29,05.2002 sõlmitud kasutusrendi lepingust nr 00369309L tulenevate rentniku kohustuste kohase ja täieliku täitmise eest. Juhul, kui MTÜ H ei täida lepingust tulenevaid kohustusi või täidab neid mittekohaselt, on hagejal õigus nõuda kõigi mittekohaselt täidetud kohustuste täitmist kostja poolt. Kostja vastutab lepingust tulenevate kohustuste eest samas ulatuses kui MTÜ H (t lk 35). Käesolevas asjas on vaidlus kostja VN käenduslepingu kehtivuse osas. Kostja VN on hagejaga sõlminud 30.05.2002 käenduslepingu, mille sisu kattub kostja JK käenduslepinguga, kasutusrendilepingu kuupäevaks on aga märgitud 30.05.2002 ja kasutusrendi lepingu numbriks 0039309L (t lk 37). Kohus peab kasutusrendi lepingu kuupäeva erisust trükiveaks kuivõrd käenduslepingus on korrektne kasutusrendilepingu number, samuti oli kostja teadlik, et ta sõlmib just selle kasutusrendilepingu suhtes käenduslepingu. Eelistungil selgitas kostja VN, et ta töötas käenduslepingu sõlmimise ajal MTÜ-s H, teadis kasutusrendilepingust ning seda, et käendas transpordivahendi otsmist. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kostja VN käendas
vaidlusalust kasutusrendilepingut. Numbri erinevus tuleneb kohtu hinnangul aga sellest, et number oli valesti märgitud hoopis JK käenduslepingul. Kostja JK aga ei vaidlusta seda, et on vastava käenduslepingu vaidlusaluse kasutusrendi lepingu tagamiseks sõlminud. Järgmisena analüüsib kohus käenduslepingu kehtivust. Käenduslepingu sõlmimise ajal kehtis Eesti NSV TsK, mille § 211 p 1 ja 2 järgi käendus lõpeb käendusega tagatud kohustise lõppemisega või kui kreeditor kolme kuu jooksul, arvates kohustise täitmise tähtpäeva saabumisest, ei esita hagi käendaja vastu; kui kohustise täitmise tähtpäeva ei ole määratud või on määratud nõude esitamise momendiga, siis teistsuguse kokkuleppe puudumise korral lõpeb käendaja vastutus ühe aasta möödumisega käenduslepingu sõlmimise päevast. Kostja VN leiab, et kuivõrd käenduslepingus ei ole märgitud käenduse tähtaega, lõppes käendus hiljemalt aasta möödumisega käenduslepingu sõlmimise päevast, s.o 30.05.2003. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Kohtu hinnangul on käenduslepingus kokku lepitud käenduslepingu kehtimise aeg. Nimelt on pooled kokku leppinud, et käendaja kohustus vastutama kasutusrendilepingust tulenevate kohustuste kohase ja täieliku täitmise eest. Seega kehtib käendusleping kuni kasutusrendilepingust tulenevate kohustuste täieliku täitmiseni. Riigikohtu lahendite kohaselt (näiteks nr 3-2-1-137-03 jt) ei ole selline kokkulepe keelatud ning TsK § 211 sätestatu antud vaidluses ei kohaldu. Seega kehtib käendus kuni kasutusrendi lepingust tulenevate kohustuste täieliku täitmiseni. Seetõttu asub kohus seisukohale, et käendusleping on kehtiv ning käendaja vastutab solidaarselt põhivõlgnikuga. Kasutusrendi leping on oma korrapäraste kohustuste tõttu kestvusleping, millele tuleb võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 järgi alates 01.07.2002 kohaldada võlaõigusseaduse (VÕS) sätteid. Vastavalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 p 1 järgi on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist. Kohus peab võimalikuks hagi rahuldada ning kostjatelt solidaarselt välja mõista 30 032,13 krooni. Menetluskulud määrab kohus kindlaks TsMS § 162 lg 1 sätestatud põhireegli alusel ja jätab kohtukulud MTÜ H ja JK kanda. Kostja VN osas kohaldab kohus TsMS § 162 lg 4 ja kohtukulusid VN osas hageja kasuks välja ei mõista. Nimelt on kostja VN õigesti märkinud, et ta on pöördunud hageja poole kohtuväliselt, kuid hageja ei ole temale vastanud. Hageja seda fakti ka kinnitas. Seetõttu ei ole hageja rakendanud kõiki võimalusi vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks ning kohus ei pea mõistlikuks kohtukulusid kostja VN kanda jätta. Kostja VN kohtukulud jäävad tema enda kanda. Hageja võib taotleda Harju Maakohtult tulenevalt TsMS § 174 kohtukulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul pärast kohtulahendi jõustumist.
Meelis Eerik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.