Kohtulahend

1(3)

2-07-15849 kinnistusjaoskonnale, 1.2 osas Eesti väärtpaberite keskregistrile ning p 1.3-1.4 osas äriregistrile. Määruse p 1.5 täitmise korraldab avaldaja kohtutäituri vahendusel. Edasikaebamise kord Määruse punkti 1 peale võib esitada 30 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Määruskaebus esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 200 krooni.

ASJAOLUD

Avaldaja (pankrotivõlgnik) esitas kohtule avalduse hagi tagamiseks enne hagi esitamist. Avalduse kohaselt Kuulutati Harju Maakohtu 19.04.2007.a otsusega välja avaldaja pankrot. Avaldaja esindaja, pankrotihaldur oli seisukohal, et on vajalik esitada hagi avaldaja juhatuse liikme xxx vastu ÄS § 187 alusel, kuna juhatuse liige on oma tegevusega tekitanud kahju võlausaldajatele ning rikkunud ÄS § 183 sätestatud raamatupidamise kohustust ja ÄS § 171 sätestatud osanike üldkoosoleku kokkukutsumise kohustust. Juhatuse liige täitis oma seadusest tulenevaid kohustusi lohakalt ning omakasupüüdlikult ning pankrotihalduri valduses olevatest avaldaja pangakonto väljavõtetest nähtub, et juhatuse liige on sealt alusetult mitme aasta jooksul raha välja võtnud. Oma tegevusega on juhatuse liige tekitanud avaldajale kahju, mille orienteeruvaks suuruseks hindab pankrotihaldur 4 013 505 krooni. Hagi tagamise aluseks olevateks asjaoludeks märkis pankrotihaldur avaldaja juhatuse liikme xxx- tulevase kostja, käitumise senise pankrotimenetluse käigus- ta on korduvalt pankrotihaldurile valetanud, esitanud dokumente hilinemisega ning esitanud selliseid dokumente, mille usaldusväärsus on kaheldav. Samuti on ta end näidanud isikuna, kes ei täida talle seadusega pandud kohustusi- võlgniku juhatuse liikmena on jätnud esitamata pankrotiavalduse, täitnud puudulikult raamatupidamise kohustust, tõenäoliselt varjab vara ning on ebaõigesti näidanud avaldaja varalist seisu võlausaldajatele. Pankrotihaldur leidis avalduses ka, et avaldaja varaline seisund annab alust väita, et tema maksejõuetuse tekkimine võis olla planeeritud ning hagi tagamata jätmise korral annab see juhatuse liikmele hea võimaluse tema poolt võlgniku arvelt omandatud vara võõrandamiseks või muul viisil edasiandmiseks viisil, mida oleks võimalik tagasi võita vaid pankroti- või täitemenetluses. Tagasivõitmise oleks aga seotud aja- ja rahakuluga. Pankrotihaldur pidas samuti võimalikuks hiljem kuriteokaebuse esitamist xxx vastu, kuna tema tegevuses on tuvastatavad kuriteotunnused ning ta on toime pannud raske juhtimisvea. Eeltoodust tulenevalt pidas avaldaja esindaja otstarbekamaks kasutada hagi tagamise vahendeid ning kõige efektiivsemaks vahendiks xxx kuuluvale korteriomandile, osaühingute osadele ja aktsiaseltsi aktsiatele käsutamise keelumärke seadmist ning pangakonto arestimist. Esindaja esitas ka alternatiivse taotluse juhuks, kui kohus peab eelnimetatud taotlust hilisemat kostjat liialt koormavaks- avaldaja palus sel juhul arestida pangakontod ja seada xxx kuuluvale kinnistule kohtulik hüpoteek summas 4 013 505 krooni. Avaldajal ei ole võimalik esitada hagi koos hagi tagamise avaldusega, kuna tema pankrot on välja kuulutatud vähem kui kuu tagasi ning raamatupidamisdokumentatsiooni läbi töötamine ning hagi koostamine võtab aega. Avaldaja esindaja selgitas, et avaldaja võlausaldajad leidsid, et tulevikus esitatava hagi rahuldamise korral võib kohtuotsuse täitmine osutuda võimatuks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 377 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks

2(3)

2-07-15849 teha. Vastavalt TsMS § 382 lg 1 võib kohus avalduse alusel tagada hagi ka enne hagi esitamist. Kohus leiab, et hagi tagamise avaldus tuleb rahuldada. Hagi soovitakse esitada pankrotimenetluses võlausaldajate huvide kaitseks. Pankrotihaldurile on juba enne pankroti välja kuulutamist ja ka pärast seda teatavaks saanud andmed, mis annavad aluse esitada kahtlustusi pankrotivõlgniku juhatuse liikme tegevuse suhtes- nimelt, et juhatuse liikme tegevuse tagajärjel tekkis võlgnikule kahju, mille sissenõudmiseks on põhjendatud hagi esitamine. Võlgniku juhatuse liikme poolt võlgnikule tekitatud kahju sissenõudmise korral läheb sissenõutu võlgniku pankrotivara hulka ja selle arvel rahuldatakse võlausaldajate nõudeid. Pankrotimenetluse protseduuriliste reeglite järgimisele kuluva aja jooksul on võlgniku juhatuse liikmel aga reaalne võimalus temale kuuluv vara realiseerida ning sellega teha võimatuks tema vastu esitatud hagi rahuldamise korral kohtuotsuse täitmine või see võib olla oluliselt raskendatud. Kohus leiab, et arvestades eeldatava kahju suurust üle 4 miljoni krooni, on hagi tagamine enne hagi esitamist põhjendatud. Hagi tuleb tagada avalduses nimetatud viisil. Kohus märgib, et kinnistu on ühisomand ning koormatud juba hüpoteegiga summas 2 834 000 krooni ja isikliku kasutusõigusega. Arvestades esitatava nõude suurust ei ole kinnistule keelumärke seadmine ilmselt piisavaks hagi tagamise vahendiks ning seetõttu tuleb kohaldada hagi tagamise abinõusid ka teiste xxx kuuluvate varade suhtes. Määruses märgib kohus vastavalt TsMS § 389 lg 3 iga koormatud asja kohta rahasumma, mille tasumisel kohtu tagatiskontole hagi tagamine tühistatakse. Äriühingute osade ja aktsiat puhul on selliseks rahasummaks nimiväärtusega samaväärne summa. Kinnistu puhul leidis avaldaja, et kinnistu keelumärke väärtuseks tuleks hinnata 1 500 000 krooni, mille tasumisel kohtu tagatiskontole võib hagi tagamise abinõu tühistada. Kohus nõustub avaldaja seisukohaga- arvestades kinnistu ligikaudset väärtust ja asjaolu, et see on abikaasade ühisomandis eelduslikult ühesuurustes osades, ei saa tagatisraha suurus olla samaväärne kogu kinnistu väärtusega vaid peab hõlmama vaid kostjale kuuluvat varaosa. Kontode suhtes aresti tühistamiseks tuleks tagatiskontole tasuda summa, mida kinnistu ja äriühingute osaluse nimiväärtusi ei kata s.o 2 055 000 krooni. Kohus saadab määruse täitmiseks vararegistritesse- kinnistusosakonnale, väärtpaberite keskregistrile ning äriregistrile vastavalt TsMS § 387 lg 1 ja § 389 lg 4. Kohus märgib, et kohus arestib kõik xxx pangaarved ning lähtudes TsMS § 389 lg 6 korraldab vara arestimise kohtutäitur. Käesoleva määruse täitmise käigus arestib kohtutäitur vajalikus määras arveldusarvetel olevaid summasid pidades seejuures silmas hagi hinda. Seega selgitab kõigi arveldusarvete olemasolu välja täitur täitemenetluse käigus. Täitmiseks esitab määruse avaldaja. Vastavalt TsMS § 382 lg 2 määrab kohus hagi esitamiseks tähtaja juhul, kui hagi tagamise taotlus rahuldati. Kohus määrab avaldajale tähtaja hagi esitamiseks- hagi tuleb esitada 30 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kätte toimetamisest. Kohus selgitab avaldajale, et määratud tähtajaks hagi esitamata jätmisel tühistab kohus hagi tagamise.

Maimu Laumets kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.