lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-19439/11

Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 20.06.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-19439/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.06.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1254
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Narva linn, Tallinna mnt 42 korteriühistu80054903(Vastustaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

20. juuni 2017, Tartu

Tsiviilasja number

2-16-19439

Tsiviilasi

Korteriühistu Tallinna mnt 42 hagi Sergei Pyattoevi vastu võla väljamõistmiseks Sergei Pyattoevi vastuhagi Korteriühistu Tallinna mnt 42 Narva vastu üldkoosoleku otsuste tühiseks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 17. mai 2017 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Sergei Pyattoevi määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (kostja/vastuhagis hageja): Sergei Pyattoev (isikukood: XXXX); lepinguline esindaja Andrei Tšerednik Vastustaja (hageja/vastuhagis kostja): KÜ Tallinna mnt 42 (registrikood: 80054903); juhatuse liige Jelena Matušs

RESOLUTSIOON

1.Jätta Viru Maakohtu 17. mai 2017 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta määruse põhjendusi.
2.Jätta Sergei Pyattoevi määruskaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

3.Jätta määruskaebuse menetlemisega menetluskulud Sergei Pyattoevi kanda.

seotud

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Maakohtu menetluses on korteriühistu Tallinna mnt 42 (hageja) hagi Sergei Pyattoevi (kostja) vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes. Hagiavalduse kohaselt palub hageja välja mõista korteriühistu majandamisteenuste (gaasiseadmete hooldus, küte, hoolduskulud) võlgnevuse katteks kostjalt seisuga 20.12.2016 summas 5274,85 eurot.
2.Kostja esitas 02.02.2017 Viru Maakohtule vastuhagi korteriühistu Tallinna mnt 42 üldkoosoleku otsuste tühiseks tunnistamise nõudes. Vastuhagi kohaselt palub kostja tuvastada tühiseks Korteriühistu Tallinna mnt 42 üldkoosoleku need otsused, millega ilma õigusliku aluseta ning seaduse vastaselt on suurendatud kostjale kuuluva korteriomandi reaalosa pinda kuni 102,6 m2. Samuti palub kostja jätta rahuldamata põhihagi, millega nõutakse temalt võlga summas 4706,55 eurot ja viivised summas 568,30 eurot, kokku 5274,85 eurot,. Kohus jättis vastuhagi käiguta ning andis kostjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.t vastuhagi nõude ja põhjenduste täpsustamiseks. Kostja teatas oma vastuses kohtule, et tal ei ole õnnestunud saada dokumente ning tal puuduvad andmed selle kohta, millise otsusega, millal ja mille alusel on suurendatud temale kuuluva korteri üldpinda, millest arvestatakse kõik korteriühistu maksed.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3.Viru Maakohus keeldus 17.05.2017 määrusega Sergei Pyattoevi 02.02.2017 vastuhagi menetlusse võtmast. Maakohus leidis, et vastuhagi on TsMS § 371 lg 2 p 2 tähenduses perspektiivitu. Vastuhagis esitatud asjaoludest ei nähtu, millised korteriühistu otsused ja mille alusel kostja soovib neid vaidlustada. Kohus märgib, et hagi menetlusse võtmiseks peab hagiavalduses esitatud nõue olema selge ja see nõue peab ka olema hagiavalduses esitatud faktiliste asjaoludega tõendatud. Kohus leidis, et kostja esitatud vastuhagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada ja keeldus vastuhagi menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4.Sergei Pyattoev (määruskaebuse esitaja) esitas 31.05.2017 maakohtu 17.05.2017 määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus ja saata asi uueks lahendamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebuse kohaselt on maakohus vääralt kohaldanud ja tõlgendanud materiaalõiguse norme, mistõttu on kohus jõudnud ebaõigetele järeldustele, mis on kokkuvõttes toonud kaasa ebaõige kohtumääruse. Kohus jõudis ekslikult järeldusele, et vastuhagi on perspektiivitu.

Määruskaebuse esitaja on esitanud tõendid ja faktid ehk väljavõtte kinnistusraamatust, kust tuleneb, et reaalosa pind on 87,6 m2 aga korteriühistu poolt esitatud arvetes on märgitud 102 m2. Määruskaebuse esitaja on üle 3 aasta vaielnud korteriühistuga reaalosa pinna suurendamise üle. Korteriühistu teadlikult ja tahtlikult keeldub esitama andmeid ja dokumente, mille alusel ta sellise otsuse vastu võttis. Määruskaebuse esitaja on taotlenud kaebetähtaja ennistamist. Mõjuvaks põhjuseks on see, et korteriühistu ebaseaduslik tegevus riivab tema õigusi igapäevaselt. Andmed kinnisasja kohta on avalikult kättesaadavad kinnistusraamatus. Kinnistusraamatu andmete õigsus ja usaldusväärsus on kõrgem, kui korteriühistu otsus. Määruskaebuse esitaja on taotlenud kohtult koguda tõendeid, kuna teine pool keeldub dokumente esitamast. Korteriühistu hagis on kõik arvutused tehtud lugedes korteri reaalosa suuruseks 102 m2. Kinnistusraamatu järgi on korteri suuruseks 87,6 m2. Seega kohus peab analüüsima ning välja selgitama, kust selline vahe on tekkinud ja millistel õiguslikul alustel. Vastasel juhul rikastub korteriühistu ebaseaduslikult ning alusetult määruskaebuse esitaja arvelt. Korteriühistu tegevus on õigusvastane ning heade kommetega vastuolus. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ei ole ennistatud kaebetähtaega, ei ole läbi vaadatud tõendite kogumise taotlust ega põhjendanud, miks on vastuhagi perspektiivitu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Viru Maakohtu 17.05.2017 määruse resolutsioon muutmata. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS §-dele 659 ja 657 lg 1 p 21 muudab ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendusi. Ringkonnakohus peab vajalikuks juhtida maakohtu tähelepanu käesoleva tsiviilasja seostele tsiviilasjaga nr 2-14-62722 ning rõhutab vajadust kaaluda kõnealuste tsiviilasjade liitmist.
6.KOS § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Tartu Ringkonnakohus tegi 08.06.2017 otsuse samade poolte vahel olevas tsiviilasjas nr 2-14-62722, millega tühistas Viru Maakohtu 03.10.2016 otsuse ning saatis asja uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Nimetatud otsuses märkis ringkonnakohus viitega Riigikohtu praktikale, et korteriomanikud võivad KOS § 13 lg-s 1 sätestatust kõrvale kalduda kõigi korteriomanike kokkuleppe alusel. Kui kõik korteriomanikud pole nõus seaduses sätestatust erineval viisil kulusid kandma, puudub korteriomanike kokkulepe KOS § 13 lg 1 teise lause mõttes. Seega on õige määruskaebuse esitaja väide, et korteri reaalosa suurus tuleneb kinnistusraamatust ning ka majandamise kulude jaotamine toimub vastavalt talle kuuluva kaasomandiosa suurusele. Ringkonnakohus leiab, et ka käesolevas asjas (sarnaselt tsiviilasjaga nr 2-14-62722) ei oma tähendust korteriühistu üldkoosolekute otsused, nende kehtivus või nende vaidlustamata jätmine. Vastuhagi menetlusse võtmata jätmine ei saa tuua kaasa määruskaebuse esitaja õiguste kaitse võimaluse kaotust.
7.Tsiviilasjas nr 2-14-62722 palus Sergey Pyattoev kohustada korteriühistut Tallinna mnt 42 teostama võlgnevuse ümberarvestuse, tuvastada ebaseaduslikult suurendatud arvete esitamise hooldus- ja küttekulude eest; lugeda hoolduskulude arvestuse aluseks korteriomandi pinna tegelik

suurus 87,6 m2, samuti tuvastada võlgnevuse puudumine Tallinna mnt 42 ees hoolduskulude, küttekulude ja viiviste osas. Ringkonnakohus leidis oma 08.06.2017 otsuses nimetatud tsiviilasjas, et maakohus ei ole hageja nõudeid õiguslikult kvalifitseerinud ega arutanud menetlusosalistega nõuete võimalikke materiaalõiguslikke aluseid, samuti oli puudulikult läbi viidud eelmenetlus. Ringkonnakohus märkis, et esialgsel hinnangul oleks võimalik hagi lahendada tuvastushagina (TsMS § 368 lg 1) ning kohus saaks tuvastada S. Pyattoevil korteriühistu ees võlgnevuse puudumise. Praeguses asjas (tsiviilasi nr 2-16-19439) on korteriühistu esitanud hagi võlgnevuse väljamõistmiseks, hageja tugineb samadele asjaoludele, mis on vaidluse all tsiviilasjas nr 2-1462722. Ringkonnakohus leiab, et praeguses asjas S. Pyattoevi esitatud vastuhagi kattub sisuliselt tsiviilasjas nr 2-14-62722 esitatud hagi ja selle eesmärkidega. Sellest lähtudes jõudis maakohus õigele järeldusele, et vastuhagi tuleb jätta menetlusse võtmata, kuid ringkonnakohtu arvates on asjakohane menetlusse võtmisest keeldumise alus TsMS § 371 lg 1 p 5, mille kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel.

8.TsMS § 374 kohaselt kui kohtu menetluses on ühel ajal mitu üheliigilist hagi, milles on samad pooled või mille on esitanud üks hageja erinevate kostjate vastu või mille on esitanud mitu hagejat sama kostja vastu, võib kohus liita hagid ühte menetlusse, kui nõuded on õiguslikult omavahel seotud või need nõuded oleks võinud esitada ühes hagimenetluses ja nende ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat lahendamist või lihtsustab nende menetlemist. Ringkonnakohus teeb maakohtule ettepaneku liita käesolev asi tsiviilasjaga nr 2-14-62722, kuna poolte nõuded on omavahel seotud ning nende ühine menetlemine hoiaks ära vastuoluliste lahendite tegemise. Samuti võimaldab tsiviilasjade liitmine menetlusökonoomia põhimõtet arvestades mõlema tsiviilasja kiiremat lahendamist. Ringkonnakohus ei lahenda määruskaebuse esitaja taotlusi korteriühistu üldkoosoleku otsuste peale edasikaebamise tähtaja ennistamiseks ega tõendite kogumiseks, kuna ringkonnakohus on seisukohal, et korteriühistu üldkoosoleku otsuste kehtivus ei mõjuta käesoleva asja lahendamist.
9.Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud kulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja