Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Tiit Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. aprill 2007, Tallinn
Tsiviilasi
OÜ E hagi K AS vastu 530 141, 75 krooni väljamõistmiseks ja K AS vastuhagi OÜ E vastu 915 916, 83 krooni väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 02.01.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ E apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
03. aprill 2007, avalik kohtuistung
Menetusosalised ja nende
Hageja OÜ E (reg kood xxxxxxxx), asukoht x, esindajad adv Taivo Saks ja Meelis Piir-Veselov Kostja K AS (reg kood xxxxxxxx), asukoht x, esindaja adv Leon Glikman ja Kadi Kuusk
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 02.01.2007 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kohtukulude jaotus OÜ E kannab esimese astme kohtukuludest 32% ja apellatsiooniastme kohtukulud täielikult. K AS kannab esimese astme kohtukuludest 68 %.
Edasikaebamise kord Otsuse
peale
võib
apellatsioonimenetluse
apellant
või
vastustaja
esitada
vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluse käik
1.OÜ E esitas 10.07.2006 hagi Pärnu Maakohtusse K AS vastu põhivõla 408 330, 95 krooni ja viiviste 29 238, 10 krooni väljamõistmiseks.
2.Hageja osutas kostjale teenustöö lepingu nr P 102 alusel piima töötlemise teenust perioodil 26.04.2005 kuni 31.07.2005. Kaup ladustati hageja laos kuni kostja poolt selle väljaviimiseni. Vaidluse tekitas hageja poolt valmistatud piimapulber, mille kostja viis hageja laost välja 05.08.2005 ja 22.09.2005 ning tarnis selle Saksamaa piimatöötlejale x (edaspidi X). X tagastas 2005 novembris osa kõnealusest kaubast, väites, et toodang on rääsunud maitsega. Kostja hüvitas ilma igasuguste täpsemate selgituste küsimiseta Xile kõik kauba tarnimisega kaasnenud kulud ning asus seisukohale, et kauba kvaliteedi eest peab vastutama hageja.
3.Kostja ei ole täitnud oma lepingust tulenevat kohustust tasuda arve 14 päeva jooksul. Nii on osaliselt tasumata teenustöö eest väljastatud arve nr 501045 (arve summa 429 505, 25 krooni, sellest tasumata 78 119, 75 krooni), täielikult on tasumata teenustöö eest väljastatud arve nr 501135 summas 279 102, 45 krooni ning arve nr 501136 summas 51 108, 75 krooni. Lepingu p-st 8 tulenevalt võib hageja nõuda kostjalt viivist 0,05% tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Selle alusel on hageja väljastanud kostjale viivisarved, mis on samuti kostja poolt tasumata.
4.Kostja põhiline vastuväide hagile on, et hageja rikkus kohustust, kuna toodang ei vastanud kvaliteedinõuetele. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda.
5.Kostja põhiline väide vastuhagis on, et hageja põhjustas kostjale kahju 915 916, 83 krooni lepingu rikkumisega, st tootis kostja poolt tarnitud toorainest piimapulbrit, mis ei olnud turustatav, s.o. kostja jaoks ei ole lepingu eesmärk saavutatud.
6.Hageja põhiline vastuväide vastuhagile on, et kostja ei ole tõendanud, et pulber oli hageja toodang. Katseprotokollide põhjal ei saa järeldada, et toodang oli ebakvaliteetne üleandmise hetkel. Hageja ei vastutada, kui kaup hiljem rääsub. Samuti pole järgitud mõistlikku tähtaega ebakvaliteetsest toodangust teatamisel. Kostja sai teada probleemsest kaubast 20.09.2005, kuid hagejale esitas nõude alles detsembris 2005. Esimese astme kohtu otsus
7.Kohus rahuldas hagi ja vastuhagi osaliselt ning mõistis välja K AS-lt 503 678, 32 krooni OÜ E kasuks ja OÜ-lt E 400 000 krooni K AS kasuks. OÜ E ja K AS vahel teostatud tasaarvestuse kohaselt mõistis välja K AS-lt 103 678, 32 krooni OÜ E kasuks.
8.Kohus leidis, et hagi osalisel rahuldamisel kuulub kohaldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 637 lg 3, mis sätestab, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Pooled olid lepingus kokku leppinud, et arve tuleb tasuda 14 päeva jooksul. Arvete tasumise ajaks ei olnud veel midagi teada ebakvaliteetse toodangu tagastamisest. Seega oli kostja kohustatud arved tasuma lepingus ettenähtud tähtajal. Kuna kostja jättis arved ettenähtud tähtajal tasumata, siis rikkus ta oma lepingulist kohustust. Teenustöö lepinguga P-102 26.04.2005 loeb kohus tuvastatuks, et arve mittetähtaegsel tasumisel on täitjal õigus nõuda viivist 0,05% päevas iga viivitatud päeva eest. Arvete 501045, 501135, 501136 alusel kuulub väljamõistmisele viivis 95 347, 37 krooni. Arvete 501065, 501222, 501328, 501367, 501387, 601188 alusel viivised väljamõistmisele ei kuulu, kuna hageja ei ole esitanud arvete aluseks olnud arveid, viivise arvestus on puudulik ja seega kontrollimatu 2(7)
9.Vastuhagi osalisel rahuldamisel leidis kohus esitatud tõendite alusel, et Xi poolt tagastatud piimapulbri partiid 050192, 050194, 050206, 050208, 050210 ei vastanud 26.04.2005 teenustöö lepingus kokku lepitud kvaliteedinäitajatele. Asjaolu, et X tagastas just hageja poolt toodetud ebakvaliteetse toodangu, leidis tõendamist Xi kaebustega nr 71/05 29.09.2005, nr 70/05 29.09.2005, kus teavitati, et OÜ-st E Saksamaale tarnitud piimapulber partiid nr-d 39956 (50192, 50194, valmistamise kuupäevad 11.07.2005 ja 13.07.2005), 40270 (50206, 50208, 50210, valmistamise kuupäevad 25.07.2005, 27.07.2005, 29.07.2005) olid rääsunud maitsega, samuti kauba saatelehtedega – partii nr 40270, kreeditarvetega tagastatud kauba kohta, transpordiarvetega. Et Xi poolt tagastatud OÜ E poolt valmistatud piimapulber oli ebakvaliteetne tõendavad ka 16.12.2005 katseprotokoll 2/05-6381/, 29.11.2005 katseprotokoll 2/05-6064/7. Katseprotokoll nr 2/05-6381/ sisaldab uuritava materjali valmistamise aega ning see kattub partiide 50206, 50208, 50210 valmistamise kuupäevadega 25.07.2005, 27.07.2005, 29.07.2005.
10.Igati põhjendatud oli kostja poolt piimapulbri kvaliteedikontrolli läbiviimine just Xi poolt tagastatud piimapulbri suhtes, kuna see tagastati põhjusel, et piimapulber oli ebakvaliteetne. Kostjal ei olnud põhjust viia läbi kvaliteedikontrolli kellegi teise toodangu suhtes sellel ajal. Kostjal oli õigustatud huvi sellel ajal kontrollida just hageja probleemset toodangut. Proovivõtu protokollis on märgitud proovide uurimise eesmärk ja uuringu liik.
11.Kohus leidis, et ka hindamine on olnud objektiivne. Seda iseloomustab asjaolu, et mitte kõik proovid ei olnud tulemuselt negatiivsed, positiivseid tulemusi oli rohkem. 29.11.2005 katseprotokollis 2/05-6064/7 on toodud ära uuritavate piimapulbrite partiide numbrid ja valmistamise kuupäevad, need kattuvad Xist tagastatud hageja poolt valmistatud kaupade partiidega. Katseprotokollist nähtub selgesti, millisel kuupäeval valmistatud partiis esinesid kvaliteedipuudused. Asjaolu, et proovide võtmise juures ei viibinud hageja esindajat, ei muuda proovide tulemusi. Proovivõtjaks oli Järvamaa Veterinaarkeskuse kui sõltumatu järelevalveasutuse pädev spetsialist ning proovid uuriti samuti sõltumatu pädeva järelevalveasutuse poolt. Kohus luges katseprotokollid usaldusväärseteks tõenditeks.
12.13.10.2005 degusteerimise katseprotokoll ei tõenda, et piimapulber oleks olnud pakendamise ajal ebakvaliteetne. Degusteerimine on tehtud ajal, mil Xist ei olnud veel kaup tagastatud. Kuid degusteerimise katseprotokoll ei tõenda üheselt ka seda, et piimapulber oli pakendamise ajal kvaliteetne, sest ka tagastatud piimapulbri mõned proovid olid kvaliteetsed.
13.Asjakohane ei ole hageja väide, et toodang võis rikneda peale Saksamaalt tagastamist, kuna ei ole teada kus ja millistes tingimustes kaupa hoiti. Kaup tagastati ebakvaliteetsena juba Saksamaalt. Hoiutingimused olid kogu kauba suhtes ca kuu aega kostja juures ühesugused, siis on mõistetamatu, kuidas osale kaubast mõjusid tingimused negatiivselt ja osale mitte. Katseprotokollidest nähtub, et mitte kogu kaup ei olnud ebakvaliteetne. Kohus asus seisukohale, et OÜ E müügidirektori A. K kirjaga Xile 06.12.2005 OÜ E võtab omaks, et piimapulbri rääsunud maitse ilmingud avastati mitmel partiil ning see oli tingitud sellest, et OÜ E ei jälginud pakendiliini juhendit. Asjas ei oma tähtsust, et kirjas mainitakse muud lepingut. 06.12.2005 oli X juba tagastanud ebakvaliteetse toodangu ja kiri käib mitme partii kohta. Toote keemiline omadus sõltub eelkõige tootmisprotsessist, mistõttu hageja toodetud piimapulbri mittevastavus on tingitud tootmisvigadest. Tootmisprotsess oli hageja kontrolli all ja ta pidi valima sellise tehnoloogia, millega saavutataks tellitud resultaat. Kuna erinevate partiide piimapulbri valmistamise tehnoloogia on ühesugune, siis piimapulbrile rääsunud maitse tekitamise tehnoloogia on samuti ühesugune. Kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et piimapulber muutus ebakvaliteetseks mingil muul viisil.
3(7)
14.Hageja ei ole tõendanud kauba lepingutingimustele vastavust juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekul, s.o kauba üleandmisel. Piimapulbri kvaliteedisertifikaadid ei tõenda asjaolu, et piimapulber omas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku hetkel kvaliteedisertifikaatidel märgitud kvaliteeti. Kvaliteedisertifikaadi andis välja hageja ise, tunnistades hiljem, et kaup ei vastanud sertifikaadile. Hageja ei ole tõendanud, et piimapulber vastas lepingutingimustele. Paljasõnaline on hageja väide, et piimapulber riknes transportimise käigus. Piimapulber pakendati hageja poolt ja selle säilivusajaks oli 12 kuud. Fotod ümberpakendatud pakendite, katkiste pakendite, teibiga parandatud pakendite kohta on tehtud juba Xist tagastatud toodangu kohta. Need fotod ei tõenda, et piimapulber selliste pakenditega Xi jõudis. Ja kui oleks jõudnud, siis ei oleks kauba tagastamise põhjuseks ainult tehnoloogiline kriteerium.
15.Hageja ei ole tõendanud, et piimapulbri vedamisel oleks rikutud piimapulbri hoiu- ja transporditingimusi. See on ainult hageja arvamus, et vedamise ajal valitsenud ilmastikutingimused põhjustasid kauba riknemise. Kohus asus seisukohale, et piimapulber sai rääsunud maitse selle pakendamisel hageja poolt. Hageja pidi valmistama piimapulbri sellise kvaliteediga, et oleks tagatud selle säilimine lepingu ettenähtud omadustega 12 kuu jooksul. Juulis 2005 toodetud piimapulber oli seisuga 29.09.2005 mittekvaliteetne. Kvaliteetne ja nõuetekohaselt pakendatud piimapulber ei oleks saanud sellise ajaga rikneda ka hageja poolt esitatud ilmastikutingimustes, arvestades, et varemgi on kostja laost tarnitud veokitega piimapulbrit Saksamaale ning seoses transportimisega pole probleeme olnud. Seega ei ole valitud kauba transportimise viis (veokitega vedamine) kauba riknemise põhjuseks.
16.Kohus leidis, et kuna piimapulber oli üleandmise hetkel alati pakendatud polüpropüleenkottidesse, siis kostjal ei olnud võimalik kaupa üle vaadata enne selle tagastamist Xi poolt. Mõistlikkuse põhimõttest tulenevalt ei olnud autojuhil võimalust kontrollida, kas kaup vastab lepingus kokkulepitud tingimustele. Hageja teadis, et pakendid avatakse alles Saksamaal. Pooled ei olnud kokku leppinud, et plastikpakendid avatakse enne ärasaatmist, mis ei oleks olnud mõistlik ega otstarbekas. Antud juhul kauba ülevaatamise kohustus lükkus seoses kauba Saksamaale vedamisega üle kauba lõppsaajale ehk Xile. X teavitas kauba mittevastavusest teada saades kostjat mõistliku aja jooksul kauba lepingutingimustele mittevastavusest. Mõistlik tähtaeg toodangu mittevastavusest teatamiseks on üks kuu ning kostja ei ole teavitanud hagejat toodangu mittevastavusest mõistliku tähtaja jooksul.
17.Kohus leidis, et seoses mittekvaliteetse toodangu valmistamisega tekitas hageja kostjale kahju raske hooletuse tõttu. Pakkimisliini juhendi range järgimine on vajalik kvaliteetse lõpptulemuse saavutamiseks ning selle järgimatajätmine tähendab käibes vajaliku hoole olulisel määral ignoreerimist. Ohtu seati nii tellija vara kui ka toiduainete tarbijad. Seetõttu võib kostja tugineda lepingutingimustele mittevastavusele, sõltumata sellest, et ta tööd kauba vastuvõtmisel üle ei vaadanud ja selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud. Poolte vahel sõlmitud lepingu sõlmimisel oli kauba edasimüük arvestatav asjaolu. Seega oleks kostja saanud hageja poolt kvaliteetse kauba valmistamisel Xilt 5025 kg piimapulbri eest 180 042, 43 krooni ja 19325 kg piimapulbri eest 686 354, 81 krooni. Kostja hüvitas Xile veokulud 5025 kg piimapulbri tagastamisel 18 227, 59 krooni ja 19325 kg tagastamisel 31 292 krooni. Seega kokku tekitatud kahju 915 916, 83 krooni.
18.Tõendamist leidis põhjuslik seos hageja tegevuse ja kostjale tekkinud kahju vahel, s.o kui hageja oleks piima ümber töödelnud pulbriks nii, et valmistatud piimapulber vastab kõikidele lepingus kokku lepitud tingimustele, siis oleks kostja saanud seda Saksamaale turustada ning ei oleks pidanud hüvitama Xile transpordikulusid ning tagastama viimase 4(7)
poolt tasutud kauba hinda. Hageja põhjustas kahju tekkimise raske hooletuse tõttu. Hageja vastutust välistavad asjaolud puuduvad.
19.Kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel. Tagastatud 19 325 kg piimapulbrist müüs kostja 14.08.2006 OÜ-le A 13750 kg summas 171 875 krooni. Tagastatud 5025 kg piimapulbrit müüs kostja y-le hinnaga 94 354, 40 krooni. Seega kuulub 866 397, 24 kroonist mahaarvamisele 266 229, 40 krooni, kahju suurus 649 687, 43 krooni. Tekitatud kahjust ei ole maha arvatud realiseerimata inimtoiduks mittekõlbuliku piimapulbri väärtus, samuti kvaliteetse piimapulbri väärtus, sest katseprotokollid tõendasid, et mitte kogu kaup ei olnud mittekvaliteetne. Seega kahju täpset suurust ei ole võimalik kindlaks teha ning kohus leiab, et õiglane hüvitis on 400 000 krooni. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
20.OÜ E esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega rahuldati osaliselt AS-i K hagi ning mõisteti OÜ-lt E K kasuks välja 400 000 krooni. Hageja palus teha uue otsuse, millega jätta kostja vastuhagi täies ulatuses rahuldamata ning tasaarvestus teostamata.
21.Hageja leidis, et tagastatud kauba kvaliteedile mittevastavus ei ole usaldusväärset tõendamist leidnud. Hageja ei ole kostjale väidetavalt tagastatud piimapulbrit näinud. Isegi, kui X tagastas kostjale 19 350 kg piimapulbrit, siis ei saa üheselt väita, et kõnealune toodang oli ebakvaliteetne. Katseprotokollid nr 2/05-6381 ja 2/05-6064/7 on vastuolulised ning seetõttu ei ole nende alusel üheselt tõendatud, et analüüsiti just hageja toodangut. Katseprotokollist nr 2/05-6381/7 ei nähtu, et kontrollitud on hageja poolt valmistatud piimapulbrit ning ei selgu, kas toodang oli rääsunud või mitte ja kui oli, siis millises ulatuses.
22.Kui kostja sai teada võimaliku probleemi olemasolust, oleks ta pidanud koheselt hagejat sellest teavitama ning kutsuma hageja kui piimapulbri valmistaja proovide võtmise juurde. Ainult sellisel juhul oleks võimalikud kahtlused proovide objektiivsuse osas saanud välistada.
23.Piimapulbri kvaliteedile vastavuse kohta on hageja väljastanud kvaliteedisertifikaadid, millega on tõendatud, et kaup vastas selle üleandmise hetkel nõuetele. Hinnangu andmisel kauba kvaliteedile vastavuse kohta saab tugineda just osundatud sertifikaatidele, millest nähtuvalt oli kaup kostjale üleandmise hetkel nõuetelevastav. Kvaliteedisertifikaatide adekvaatsust kinnitavad ka 13.10.2005 läbiviidud degusteerimise tulemused. Kui 13.10.2005 seisuga oli toodang kvaliteetne, siis on loogiline, et see oli kvaliteetne ka kauba üleandmise hetkel 05.08.2005 ja 22.09.2005. 13.10.2005 degusteerimise protokoll kinnitab seda, et kvaliteedisertifikaadid kajastasid toote keemilisi omadusi adekvaatselt ning seega on piimapulbri vastavus lepingutingimusele selgelt tõendatud. Hoopis vastupidine ei ole tõendamist leidnud.
24.Hageja ei saa vastutada selle eest, et toodang rääsus peale selle kostjale üleandmist. Arvestades, et vaidlus käib majandus- ja kutsetegevuses tegutsevate poolte vahel, tuleb jagada poolte vastutus selliselt, et kumbki pool vastutab toodangu juhusliku hävimise või kahjustumise eest alates kauba valduse saamisest kuni selle üle andmiseni. Seega omab poolte vastutuse määramisel olulisimat tähendust see, kas kaup oli üleandmise hetkel kvaliteetne. Kvaliteedisertifikaatsidest nähtub, et kauba kostjale üleandmisel oli selle kvaliteet nõuetelevastav. Hagejal puudus võimalus kontrollida või mõjutada kauba edasist nõuetekohast käitlemist. Seetõttu ei saa ka hageja kauba võimaliku hilisema riknemise eest vastutada.
25.Kostja ei ole käitunud probleemi ilmnemisel heauskselt. Kostja teatas enda ja Xi vahelisest probleemist alles oma 09.12.2005 kahjunõudes, s.o enam kui kahe kuu 5(7)
möödudes, samas, kui kostja ise sai Xilt pretensiooni 29.09.2005. Õigeaegse teavitamise korral oleks saanud hageja võtta tarvitusele vastavad meetmed asjaolude selgitamiseks ning suurema kahju ärahoidmiseks. VÕS § 644 lg-st 3 tulenevalt ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, kui ta mittevastavusest õigeaegselt ei teata või kui ta ei kirjelda mittevastavust piisavalt täpselt. Kostja võttis kogu võimaliku kahju tekkimise riski enda kanda, kui ei teavitanud hagejat koheselt Xi poolsest kaebusest ning ei kaasanud hagejat probleemi lahendamisse.
26.Kauba üleandmisel oli selle kvaliteet nõuetekohane. Seetõttu ei saa rääkida ka mingisugusest hooletusest. Mitte ühestki tõendist ei nähtu, et vaidlusaluse piimapulbri valmistamisel oleks tehtud tootmisprotsessis mingisugune viga. Hageja arvates on asjakohatu laiendada ühe tootmisprotsessi käigus tekkinud viga kogu tema toodangule. Vastustaja seisukoht
27.K AS ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidleb sellele vastu ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
28.TsMS § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Seega vaatab ringkonnakohus otsuse läbi osas, millega osaliselt rahuldati vastuhagi.
29.Kolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud toimiku materjalidega, leidis, et kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda.
30.Apellant vaidlustab kohtuotsuse tõendite ebaõige hindamise tõttu, mis oma järeldustes on viinud materiaalõiguse ebaõigele kohaldamisele. Apellant ei ole välja toonud, millist materiaalõigusnormi on kohus ebaõigesti kohaldanud või kohaldamata jätnud, mis on viinud ebaõigele otsusele. Apellatsioonkaebus põhineb ikkagi vaid tõendite hindamisel. Apellant ei nõustu esimese astme kohtu poolt tõenditele antud hinnanguga.
31.Maakohus tajus tõendeid vahetult ja hindas neid vastavalt TsMS §-le 232 objektiivselt ja siseveendumuse kohaselt, kogumis teiste tõenditega. Kohus on oma järeldusi piisavalt põhjendanud. Kaebuse väited ei anna alust tõendeid teisiti hinnata ja teha teistsuguseid järeldusi, kui seda tegi maakohus.
32.Apellandi oletusliku seisukoha, et tagastatud ja kontrollitud piimapulber võis mitte olla tema toodang, on kohus ümber lükanud tuginedes dokumentaalsetele tõenditele. Samuti on kohus põhjendanud, miks ta leidis, et kontrollproovide võtmisel ei ole oluliselt rikutud vastavat korda ning hindamine on olnud objektiivne. Samuti asus kohus uuritud tõendite alusel seisukohale, et piimapulber sai rääsunud maitse selle pakendamisel hageja poolt. Sellega on ümber lükatud ka hageja oletuslik seisukoht, et toodang võis rääsuda ka peale kostjale üle andmist, mille tõttu hageja selle eest ei vastuta.
33.Hagejal lasus lepingust tulenev kohustus valmistada ja pakendada piimapulber selliselt, et oleks tagatud selle säilimine lepingus ette nähtud omadustega 12 kuu jooksul. Hageja väited, et kaup võis rikneda ka transportimisel või hoiustamisel jäid paljasõnalisteks.
34.Kohus leidis põhjendatult, et üksnes kvaliteedi sertifikaat ei tõenda toodangu kvaliteeti, kuivõrd selle andis välja hageja ise ja hageja on ka ise hiljem tunnistanud pakendamisel tehtud vigu, mis viisid toodangu riknemiseni sõltumata sellest, et sertifikaadi seisukohalt oli tegemist kvaliteetse toodanguga.
35.Kolleegiumi arvates ei vabane hageja vastutusest praaktoodangu eest ka sel alusel, et kostja teatas talle probleemidest enam kui kahe kuu möödudes ise nende teadasaamisest. Tegemist oli kinnistesse polüpropüleenkottidesse pakendatud piimapulbriga, mille 6(7)
kvaliteeti sai hageja tegelikult kontrollida alles peale Saksamaalt tagastamist. Teavitamiskohustuse eesmärk on lepingurikkumise heastamise võimaluse andmine lepingurikkujale ja täiendava kahju ärahoidmine. Antud juhul oli kaup juba Saksamaale saadetud ning ka kiirema teavitamise korral oleks X ebakvaliteetse kauba ikkagi tagastanud. Kostja kahju seisneski ebakvaliteetse kauba eest Xilt saamata jäänud müügihinnas ja tagastamise transpordikuludes.
36.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades nii hagi kui vastuhagi osalise rahuldamise ulatust jätab ringkonnakohus esimese astme kohtukuludest 68 % kostja ja 32 % hageja kanda. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellatsiooniastme kohtukulud täielikult hageja kanda.
M. Klaar
G. Kivinurm
T. Kollom
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.