Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-38-07 Tartu, 18. aprill 2007. a Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik D. L hagi O. E vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 24. novembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 2-03-599 D. L kassatsioonkaebus Hageja D. L (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Andres Past. Kostja O. E (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Annemarie Kunila. 19. märts 2007. a, kirjalik menetlus
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 24. novembri 2006. a otsus Tallinnas Xxxxxxxx xx�xx asuva korteriomandi jagamise ja D. L O. E kasuks hüvitise 562 500 krooni väljamõistmise osas ja saata asi tühistatud osas samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada.
3.Tagastada D. L kassatsioonkaebuselt 4. jaanuaril 2007. a tasutud kautsjon 5262 (viis tuhat kakssada kuuskümmend kaks) krooni 45 senti.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.
D. L esitas 22. oktoobril 2003. a Tallinna Linnakohtule hagi O. E vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks. Hagiavalduse kohaselt registreeriti poolte abielu 11. juunil 1999. a. Lapsi pooltel ei ole. Kostja lahkus kodust 1. augustil 2003. a. Abielusuhete jätkamine on võimatu. Hageja ostis enne abielu sõlmimist 27. aprillil 1998. a Tallinnas Xxxxxx xx�xx asuva korteri.
26.juulil 2000. a müüs hageja selle korteri ja ostis 4. augustil 2000. a 255 000 krooni eest Tallinnas Xxxxxxxx xx�xx asuva korteriomandi. Seega omandati Xxxxxxxx tn korteriomand hageja lahusvara arvel. Korter remonditi hagejale kingitud garaaþiboksi müügist saadud raha eest. Praegu on korteri turuhind 685 000 krooni. Turuväärtus võrreldes ostuhinnaga on tõusnud tänu sanitaarremondile ja hinnatõusule kinnisvaraturul. Kostja ei ole selle väärtuse tõusus osalenud, mistõttu tuleb ühisvara jagamisel kalduda kõrvale abikaasade osade võrdsuse põhimõttest. Lisaks soetasid pooled abielu kestel 4 punutud tooli (3200 krooni) ja diivanilaua (2000 krooni), nahkdiivani (6000 krooni), kummuti (6600 krooni), voodi (3000 krooni), vannitoakapi (500 krooni), laelambi (900 krooni), kohvimasina (1000 krooni), kuldsõrmuse (2650 krooni), kuldkõrvarõngad (5398 krooni). Kokku on pooltel ühisvara 716 248 krooni väärtuses. Hageja palus jätta endale korteri, nahkdiivani, voodi, toolid, laua ja laelambi, seega kokku vara 700 100 krooni eest. Kostjale palus hageja jätta ülejäänud asjad maksumusega 16 148 krooni.
2.Kostja tunnistas hagi osaliselt ja nõustus abielu lahutamisega. Ühisvara jagamisele hageja soovitud viisil vaidles kostja vastu. Tallinnas Xxxxxxxx tn asuv korter soetati suuremalt jaolt kostja lahusvara arvel. Tallinnas Xxxxxx tn asuva korteri soetamise ajal olid pooled tuttavad ja kostja andis hagejale raha selle korteri ostmiseks. Laenu saamist ja kohustust laen tagastada kinnitas kostja kirjalikult. 26. juulil 2000. a müüs hageja Xxxxxx tn korteri ja tagastas kostjale laenu. Kostja tagastas hagejale võlakirja. Laenu andmist ja tagastamist tõendavad kohtule esitatud korteri müügileping, mille p-st 4.1.2 nähtub, et ostja kannab osa korteri ostusummast � 250 000 krooni � kostja pangaarvele, ning kostja pangaväljavõte, millest nähtub, et ülekanne ka tehti. Kostja maksis Xxxxxxxx tn korteri ostmisel tagastatud laenuraha arvel 230 000 krooni (90,2% ostuhinnast), seega osteti korter tema lahusvara arvel. Seda tõendab 4. augustil 2000. a sõlmitud ostumüügileping, mille p 2.2 järgi kohustub ostja kandma 230 000 krooni kolmanda isiku Imbi Sarve pangaarvele, samuti väljavõte kostja pangaarvest ning Hansapanga 4. augusti 2005. a maksekorraldus, millest nähtub, et eelnimetatud summa on tasunud kostja. Kostja pangaarve väljavõttest nähtub samuti asjaolu, et kostja tasus korteri eest talle hageja tagastatud laenusummast 250 000 krooni, kuna teisi laekumisi arvelt ei nähtu. 25 000 krooni korteri ülejäänud hinnast tasuti poolte ühisvara arvel (9,8% korteri hinnast). Kostja osa korteri turuhinnast moodustab seega 95,1% (90,2% + 9,8% : 2). Kostja nõustus, et ühisvara jagamisel jääb korter hagejale, ja palus hagejal enam saadud ühisvara arvel tasuda 684 720 krooni. Korteriomandi turuhind on vastavalt ekspertiisile 720 000 krooni. Turuhind on tõusnud eelkõige turukonjunktuuri muutumise ning teatud määral ka korteri remondi tõttu. Remondi tegid pooled abieluliste suhete kestel ühisvara arvel.
3.Tallinna Linnakohus rahuldas 18. mai 2005. a otsusega hagi osaliselt, lahutas poolte abielu ja jagas ühisvara. Kohus jättis hagejale Xxxxxxxx tn korteriomandi ja abielu kestel ostetud esemeid väärtuses 23 480 krooni. Kostjale jättis kohus abielu kestel ostetud esemed väärtuses 22 100 krooni ja mõistis hagejalt kostja kasuks enam saadud ühisvara arvel välja 36 255 krooni. Pooled ei vaidle selle üle, et nende abielusuhted lõppesid 2003. aasta augustis, mil kostja lahkus poolte ühisest kodust. Pooled vaidlevad selle üle, kas 4. augustil 2000. a ostetud korter Tallinnas Xxxxxxxx tn on soetatud hageja või kostja lahusvara arvel, millest tulenevalt tuleks perekonnaseaduse (PKS) § 19 lg 2 p 3 alusel kõrvale kalduda osade võrdsuse põhimõttest. Tõendatud ei ole, et kostja andis hagejale 1998. a laenu Xxxxxx tn korteri ostuks, mille müügist
26.juulil 2000. a saadud raha eest osteti 4. augustil 2000. a Xxxxxxxx tn korter. Kostja seletus raha laenamise kohta on vastuoluline ja ebausaldusväärne, mistõttu kohus ei saa sellega arvestada. Laenu andmist ja tagastamist ei tõenda ka kohtule esitatud leping Xxxxxx tn korteri müügi kohta ega kostja pangaarve väljavõte selle kohta, et kostjale kanti üle korteri müügihind. Kuna hagejale laenu andmise fakt ei ole tõendatud, siis ei oma tähtsust põhjus, miks müügisumma kanti kostja arvele. Hinnates kogumis kõiki asjaolusid, sh poolte käitumist enne ja pärast vaidlusaluse korteri ostu-müügitehingu tegemist, ei saanud poolte tahe olla suunatud laenusumma tagastamisele. Laenu andmise kohta kostja
dokumentaalseid tõendeid esitanud ei ole. Xxxxxxxx tn korter omandati hageja lahusvara arvel, mistõttu tuleb selles osas ühisvara jagamisel kalduda kõrvale poolte võrdsuse põhimõttest. Pooled ei vaidle selle üle, et korterit on abielu kestel parendatud. Hageja ei ole tõendanud, et korterit parendati üksnes tema vahenditest, seega on korteri väärtus suurenenud poolte ühisvara arvel. Vestman Kinnisvara 17. septembri 2004. a analüüsist Lasnamäe 3-toaliste korterite hinnamuutuste kohta 2000. a II poolaastast 2004. a I poolaastani nähtub, et nimetatud ajavahemikul on Lasnamäe tüüpkorterite hinnad tõusnud 140�170%, s.o keskmiselt 155%. Lähtudes keskmisest hinnamuutusest, oleks vaidlusaluse korteri turuhind renoveerimata kujul 650 250 krooni. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 29 lg 2 alusel on asja harilik väärtus selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Kohtu määratud ekspertiisi tulemusena on korteri turuväärtuseks hinnatud 720 000 krooni. Eeltoodu põhjal võib järeldada, et poolte ühistest vahenditest toimunud renoveerimise tulemusena suurenes korteri turuväärtus 69 750 krooni ja kostjal on õigus saada sellest 34 875 krooni.
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, millega palus linnakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus leidis, et Xxxxxxxx tn korteriomand on omandatud hageja lahusvara arvel. Nimetatud osas palus kostja teha uue otsuse, millega mõista hagejalt kostja kasuks korteriomandi arvel välja 684 720 krooni, s.o 95,1% turuhinnast.
5.Tallinna Ringkonnakohus muutis 28. novembri 2005. a otsusega linnakohtu otsust, jättes Xxxxxxxx tn korteriomandi väärtusega 720 000 krooni ja abielu ajal ostetud esemed väärtusega 23 480 krooni hageja omandisse ning ülejäänud ühisvarasse kuuluvad esemed väärtusega 22 100 krooni kostja omandisse. Samuti mõistis ringkonnakohus hagejalt kostja kasuks enam saadud ühisvara arvel välja hüvitise 360 690 krooni. Muus osas jättis ringkonnakohus linnakohtu otsuse muutmata.
6.Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse osas, millega kohus mõistis temalt hageja kasuks välja rahalise hüvitise 360 690 krooni. Hageja leidis, et linnakohus tegi õige järelduse, et vaidlusalune korter omandati hageja lahusvara arvel, sest vastupidine on tõendamata.
7.Riigikohus tühistas 7. juuni 2006. a otsusega ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Asja uuel läbivaatamisel pidi ringkonnakohus jagama poolte ühisvaraks oleva Xxxxxxxx tn korteri, arvestades tuvastatud asjaoluga, et raha selleks saadi hagejale lahusvarana kuulunud Xxxxxx tn korteri müügist. Muu hulgas tuli arvestada ka asjaoluga, et korteri väärtus suurenes poolte ühisvara arvel tehtud renoveerimise tulemusena. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
8.Asja uuel läbivaatamisel muutis ringkonnakohus esimese astme kohtu otsust korteriomandi jagamise osas. Järgides Riigikohtu juhiseid, asus ringkonnakohus seisukohale, et perekonna rahalised vahendid suurenesid Xxxxxx tn korteri, s.o hageja lahusvara arvel 255 000 krooni võrra, kuid Xxxxxxxx tn korteriomand osteti ühisvaraks oleva raha eest. Kuna korteriomand kuulub ühisvara hulka, siis kuulub turusituatsioonist tingitud väärtuse tõus pooltele võrdsetes osades. Väärtuse tõusu osas
puudub alus poolte võrdsusest kõrvale kalduda. Pooled ostsid Xxxxxxxx tn korteri 4. augustil 2000. a 255 000 krooni eest. AT Kinnisvarabüroo OÜ hindas korteri turuväärtuseks 30. aprillil 2004. a 720 000 krooni ja 4. septembril 2006. a 1 380 000 krooni. Kuna ühisvara jagamisel peab arvestama vara väärtust, mis on võimlikult lähedane ajale, mil toimub ühisvara jagamine, tuleb korteri väärtus määrata kindlaks viimase ekspertiisiakti alusel ja lugeda korteri väärtuseks 1 380 000 krooni. Korteriomandi hinnatõusu ei ole mõjutanud korterile pärast abielusuhete lõppemist, 2005. a tehtud parendused. Hageja ei ole tõendanud, et korterit parendati abielu ajal hageja lahusvara arvel, seega tehti seda ühisvara arvel. Ühisvara jagamisel tuleb PKS § 19 lg 2 p 3 alusel kalduda hageja kasuks kõrvale abikaasade osade võrdsuse põhimõttest hageja lahusvara müügist saadud 255 000 krooni ulatuses. Arvates korteri väärtusest maha hageja lahusvara osa 255 000 krooni, on vara väärtuse tõus 1 125 000 krooni, mis kuulub abikaasadele võrdsetes osades. Seega on kostja osa 562 500 krooni ja hageja osa 817 500 krooni. Kuna korteriomand jääb hageja ainuomandisse, tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 562 500 krooni.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9.Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palus ringkonnakohtu otsuse tühistada ja jätta muutmata linnakohtu otsuse. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei järginud ringkonnakohus TsMS §-s 2 sätestatud põhimõtet, et kohtuasi tuleb lahendada õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Asja menetlemine pika ajaperioodi jooksul viis olukorrani, kus hageja varasem kassatsioonkaebus rahuldati ja tühistati ringkonnakohtu otsus, millega mõisteti hagejalt kostja kasuks enam saadud vara arvel välja hüvitis 360 690 krooni, kuid tulenevalt kinnisvaraturul toimunud hinnatõusust mõistis ringkonnakohus hagejalt uue otsusega kostja kasuks välja suurema summa, s.o 562 500 krooni. Õige ei ole ringkonnakohtu seisukoht, et Xxxxxxxx tn korteriomandi väärtuse tõus kuulub poolte ühisvara hulka. Kuna Xxxxxxxx tn korteriomand osteti hageja lahusvara müügist saadud raha eest, saab kostja kinnisvara hinnatõusu tõttu põhjendamatult kasu ja hageja kannab kahju. Põhjendatud on linnakohtu seisukoht, et ühisvarana tuleb käsitada remondist tingitud korteriomandi väärtuse tõusu 69 750 krooni, millest kostjal on õigus poolele.
10.Kostja vaidles kassatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 1 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu korteriomandi jagamise ja hüvitise väljamõistmise osas ja asi tuleb saata tühistatud osas samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
12.Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et poolte ühisvarasse kuuluva korteriomandi turusituatsioonist tingitud väärtuse kasvu osa kuulub tingimusteta pooltele võrdsetes osades ka siis, kui jagatav ühisvara, s.o korteriomand on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel.
Asja materjalide kohaselt esitas hageja hagi ühisvara jagamiseks 22. oktoobril 2003. Ringkonnakohus tegi korteriomandi jagamise kohta otsuse 24. novembril 2006. Asjas tuvastatud asjaolude kohaselt omandati korteriomand 4. augustil 2000. a hageja lahusvara arvel. 4. septembri 2006. a seisuga oli korteriomandi turuväärtuseks 1 380 000 krooni. Ringkonnakohus leidis, et korteriomandi väärtus kasvas nii turusituatsiooni kui ka selle parendamise tõttu. Korterit parendati poolte ühisvara arvel. Vaidlust ei ole selles, et korteriomand on ühisvara, mis AÕS § 70 lg-st 4 tulenevalt kuulub pooltele üheaegselt kindlaksmääramata osades. Üldjuhul kannavad ühisomandisse kuuluva asja väärtuse muutumise riski AÕS § 68 ja § 71 lg-te 3 ja 4 mõtte kohaselt omanikud ühiselt. PKS § 19 lg 1 p 3 võimaldab kohtul abikaasade ühisvara jagamisel kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest, kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel. PS § 32 lg-s 1 sätestatud omandi kaotanud poolele õiglase hüvitise maksmise põhimõtte tähendus ei väljendu mitte ainult selles, et omandi väärtus oleks võimalikult täpselt määratud omandi kaotamise aja seisuga, vaid ka selles, et hüvitise suurus oleks ligilähedaselt korrelatsioonis jagatava ühisvara omandamiseks kasutatud abikaasa lahusvara ja ühisvara või lahusvara arvel tehtud parendamise osa suurusega ning nende osade proportsiooniga muutunud väärtuses. Seetõttu on kolleegium seisukohal, et lahusvara arvel omandatud ühisvara turusituatsioonist tingitud väärtuse (keskmise turuhinna) oluline kasv või langus (majanduslikus tähenduses kasum või kahjum) on PKS § 19 lg 1 p 3 järgi aluseks, et vara jagamisel kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest.
13.Ühisvarana jagatava asja väärtuse muutumise tõttu poolte osade võrdsusest kõrvalekaldumisel arvestab kohus ühisvara omandamisse või parendamisse paigutatud lahusvara osa suurusele vastava tulemi suurust. Kui abikaasade ühisvarasse kuuluv asi on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel ning abielu kestel ei ole seda ühisvara arvel parendatud, siis peaks selle asja jagamisel väärtuse muutumise riski kandma see abikaasa, kelle lahusvara arvel asi omandati. Kui asi on omandatud nii ühe abikaasa lahusvara kui ka poolte ühisvara arvel, tuleb see jagada jagamise aja väärtuses, võttes aluseks ühe abikaasa lahusvara ja abikaasade ühisvara osale vastava suhte ühisvara omandamisel. Nt kui lahusvara osa ühisvara omandamisel oli 50%, siis tuleb ühisvara jagamisel arvestada, et ka teisest 50%-st kuulub pool sellele abikaasale, ning põhjendatud on kalduda osade võrdsusest kõrvale proportsioonis 75 : 25. Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev, Jaak Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.