Kohtulahend

2-07-14226

Saata käesolev määrus viivitamatuks täitmiseks Pärnu Maakohtu Lääne kinnistusjaoskonnale. Edastada määrus kautsjoni Raamatupidamiskeskusele.

tagastamiseks

koos

maksekorraldusega

Kohtute

Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus määruse teinud kohtule 10 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

ASJAOLUD, HAGEJA TAOTLUS

16.04.2007.a. esitas A J kohtule taotluse hagi tagamiseks enne hagi esitamist A R vastu võlgnevuse nõudes. Taotluse kohaselt valmistub A J esitama Pärnu Maakohtule hagiavaldust A R vastu laenu ja intresside nõudes. A R sõlmis 11.05.2006.a. AS-ga Uuemõisa Invest laenulepingu 360 000 krooni laenamise kohta. A R kohustus maksma laenult intressi 15% aastas igakuiselt kuu viimaseks tööpäevaks. Laenu tagamiseks sõlmis hageja A J laenuandja AS-ga Uuemõisa Invest 16.05.2006.a. hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, mille alusel koormati A Jele kuuluv elamumaa kinnistu (mille oluliseks osaks on elamu) asukohaga M-põik 14 Haapsalu linnas, mis on kantud Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Lääne kinnistusjaoskonna kinnistusraamatu registriosasse nr Y, hüpoteegiga summas 450 000 krooni AS Uuemõisa Invest kasuks. A R rikkus laenulepingut süstemaatiliselt, samuti ei ole ta tasunud lepingus ettenähtud intressi mitte ühelgi korral ning kui oli võlgu juba kümme järjestikust intressimakset, pöördus hüpoteegipidaja A Je poole, teavitades lepingurikkumisest ja ees ootavast hüpoteegiga koormatud kinnistu võimalikust sundmüügist ning palus kaaluda hüpoteegile sissenõude pööramise vältimiseks võla tasumist pandi eseme omaniku poolt. Kuna hüpoteegiga koormatud kinnisasi oli tegelikult pensionieas vanaema eramu juurde moodustatud kinnistu, kus elas hageja A Je töövõimetu vanaema, oli A J sunnitud edasiste riskide vältimiseks ise A R võla tasuma ja laenulepingust tulenevad laenuandja õigused ja nõude VÕS § 173 lg.3 p.2 alusel omandama (lisa 1). Tänase päeva seisuga võlgneb A R A Jele laenu ja intressidena 415 650 krooni. Hageja A J taotleb hagi tagamist enne hagiavalduse esitamist, sest hagi tagamata jätmine teeb tema arvates kohtuotsuse täitmise täiesti võimatuks. Ainsateks hagejale teadaolevaks kostja varaks, millele saaks lahendi täitmisele probleemideta sissenõude pöörata, on kostjale kuuluv kinnistu "O", asukohaga P küla R Vald Läänemaa, pindalaga 11556 m2, mis on kantud Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Lääne kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosasse nr.X, mida tõendab registriosa väljavõte (lisa 2) ja kostjale kuuluv korteriomand, asukohaga L küla, O Vald, Läänemaa, mille reaalosaks on eluruum nr.7, üldpinnaga 67, 4 m2, mis on kantud Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Lääne kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosasse nr. C, mida tõendab registriosa väljavõte (lisa 3). Käesoleval ajal ei koorma nimetatud kinnistut asjaõigused, kuid nimetatud kinnistu võõrandamisel kostja poolt või ainult isegi asjaõigusega, näiteks hüpoteegi või kasutusvaldusega koormamise korral sellele enam sisuliselt sissenõuet pöörata ei saa - sest varem tekkinud asjaõigused jäävad ka täitemenetluses kehtima ja keegi ei soovi osta kolmanda isiku kasuks koormatud kinnisvara. Kinnisasjade koormamise või võõrandamise risk on suur, kuna mõlemad kinnisasjad juba hinnati sel otstarbel käesoleva aasta talvel ära. Hagejal on kindel veendumus, et kostja, saades teada nõude esitamisest enda vastu, asub oma vara varjama ning olemasolevat kinnisvara koormama ja võõrandama. Kostja on laenusaaja ja võlgnikuna käitunud hageja suhtes korduvalt ebaausalt ja hagejal on kadunud tema suhtes igasugune usaldus. Juba 2006.a. septembris avaldas kostja hagejale, et laen on ennetähtaegselt tagastatud 2(5)

2-07-14226 ja hüpoteek kustutatakse laenuandja/hüpoteegipidaja avaldusel. Seda suurem oli hageja A Je üllatus, kui viis kuud hiljem, käesoleva aasta veebruaris selgus, et lisaks sellele, et kostja polnud laenu lubatult tagastanud, oli ta jätnud kümnel järjestikusel kuul ka intressid tasumata. Kostja on sisuliselt tahtlikult kohustust rikkunud, kuna polnud ka laenuandjale teatanud intressi tasumist takistavast mõjuvast põhjusest või muust raskest asjaolust ega taotlenud maksepuhkust või intressimaksete edasilükkamist. Alates käesoleva aasta veebruari keskpaigast, kui A J sai lepingurikkumisest ja enda võimalikust vastutusest teada, on ta A Rilt nõudnud laenu ja intresside tasumist või tagamist ja kui A R esialgu lubas laenu tagastada, siis alates nõude omandamisest peidab ta end hageja eest ega võta üldjuhul isegi telefoni vastu. Veel märtsi alul oli alustatud läbirääkimisi hüpoteegi ümbervormistamiseks, et kostja koormaks tagatava kohustuse katteks endale kuuluvad kinnistud ja A Je kinnistut koormav hüpoteek kustutataks, kuid nimetatud kokkulepped jäid tegemata A R osavõtmatuse ja tegevusetuse tõttu. Ta justkui tahtnuks, et tema kohustuse eest vastutaks A J hüpoteegiga koormatud kinnistuga, mitte ei tagataks seda tema enda isikliku varaga. 16.03.2007.a. pidi toimuma nõupidamine laenuandja juures. Teemaks hüpoteegi ümbervormistamine ja hüpoteegipidaja nõudis enne seda hüpoteegi ümbervormistamise eeltingimusena osa intressivõlast tasumist. Veel 15. märts lubas A.R, et järgmiseks päevaks on kõik korras. A J üritas saavutada A.R iga kontakti laupäeval 17.03.2007.a. ja läks A.R juurde koju. A.Rt kohata ei õnnestunud, kuid ta teatas telefonitsi ülbelt, et ega nädalavahetusel niikuinii midagi juhtuda või teha ei saa, et ei soovi A Jt (ehk isikut, kelle kinnistu oli panditud tema kohustuse tagamiseks) oma koduraha rikkumas näha, ja et tema peab laupäeval ja pühapäeval nädalavahetust. 19.03.2007.a. A.R võlausaldaja juurde nõupidamisele ei ilmunud, vaid saatis ülbes toonis sms-i, milles avaldas, et ei kavatse kohustust täita enne muude, kolmandate isikutega sõlmitud vaidluste, millesse A. J ei puutu, lahenemist. Lõpuks pidigi hageja kostja kohustuse täitmiseks müüma hüpoteegipidaja järelvalve all sisuliselt oma vanaema maja. Hiljem ei ole võlgnikuga enam adekvaatset kontakti saavutada õnnestunud. Kui teda ka õnnestub tabada, jagab ta katteta paljasõnalisi lubadusi. Seega on A R käitunud võlgnikuna väga ebaausalt ja häbematult. Hagejale on teada, et Haapsalu pesumaja OÜ on käesoleva aasta märtsis esitanud Haapsalu politseijaoskonnale avalduse A R poolt ärijuhina osaühingu arvelt aluseta endaga seotud äriühingutele ja/või enda kasuks täitmiseks sõlmitud lepingute täitmiseks teostatud väljamaksete kogusummas 398 215 krooni uurimiseks. Nimetatud asjaolud kogumis annavad hagejale kindla veendumuse, et võla saab kostjalt sisse nõuda üksnes kohtu kaudu ning et kostja asub koheselt nõude esitamisest teada saades oma vara varjama, sealhulgas kinnisvara võõrandama ja asjaõigustega koormama. Võlg on tagatud küll kodanik E TT käendusega, kuid käendaja on hageja vend ja seoses selle käendusega samamoodi õnnetu, nagu A.J oma hüpoteegiga ja A.J ei soovi nõuet pöörata käendaja kui tagatavast kohustusest kasu mitte saanud isiku vastu.Hageja taotleb hagi tagamiseks TsMS § 378 lg 1 p l alusel kohtuliku ühishüpoteegi summas 420 000 krooni seadmist järgmistele kostjale kuuluvatele kinnisasjadele: 1) kinnistule "O", asukohaga P küla R Vald Läänemaa, pindalaga 11556 m2, mis on kantud Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Lääne kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosasse nr.X ja 2) korteriomandile, asukohaga L küla, O Vald, Läänemaa, mille reaalosaks on eluruum nr.7, üldpinnaga 67, 4 m2, mis on kantud Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Lääne kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosasse nr. C, seadmist. Hageja on tasunud kautsjoni 21 000 krooni. Nimetatud hagi tagamise abinõu tagab hageja arvates kõige otstarbekamalt ja valdavas osas hageja nõude. Kuna nimetatud nõue on rahaline nõue, saab seda hageja arvates tagada eelkõige hüpoteegiga, mitte kinnistule suunatud asjaõiguslik nõue, mida tuleks tagada võõrandamiskeeluga. Kohtulik hüpoteek hüpoteegisummaga 420 000 riivab ka kõige vähem kostja omanikuõigustusi. See ei takista kinnistu ja korteriomandi kasutamist ning võõrandamist ega vajadusel koormamist teise järjekoha asjaõigustega (esimese järjekoha kohtulik hüpoteek jääb sel juhul muidugi püsima) 3(5)

2-07-14226 ega tekita kostjale kahju. Hageja põhjendab oma hagiavalduse esitamise viivitamist sellega, et asi on seoses nõude üleminekuga kohustuse täitnud hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikule keerukas, samuti ei ole hageja saanud veel kätte kõiki lepingudokumente. Hagiavalduse koostamine ja materjalide komplekteerimine on töös, kuid arvestades hageja õigusabistaja hõivatust ei ole hagiavaldust võimalik kohe kohtule esitada. Hageja märgib, et ta suudab TsMS nõuetele vastava hagiavalduse koostada ja komplekteerida ning Pärnu Maakohtule esitada ühe kuu jooksul ehk hiljemalt 16.05.2007.a. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 377 lg. 1, 378 lg.l p.l ja 382 palub hageja: 1) tagada A Je hagi A R vastu laenu 360 000 krooni ja intresside 54 000 krooni nõudes enne hagi esitamist; 2) seada hagi tagamiseks kohtulik ühishüpoteek hüpoteegisummaga 420 000 krooni A Je ( ) kasuks A Rile kuuluvatele kinnisasjadele: kinnistule "O", asukohaga P küla R Vald Läänemaa, pindalaga 11556 m2 , koosseis - eluasemekohtade maa, mis on kantud Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Lääne kinnistusjaoskonna kinnistusraamatu registriosasse nr.X ja korteriomandile, asukohaga L küla, O Vald, Läänemaa, mille reaalosaks on eluruum nr.7, üldpinnaga 67,4 m2, mis on kantud Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Lääne kinnistusjaoskonna kinnistusraamatu registriosasse nr. C 3) kanda hagi tagamiseks A Je ) kasuks seatav kohtulik hüpoteek hüpoteegisummaga 420 000 (nelisada kakskümmend tuhat) eesti krooni Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Lääne kinnistusjaoskonna kinnistusraamatu registriosade nr. X ja nr. C neljandasse jakku esimesele järjekohale.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et avaldus hagi tagamiseks enne hagi esitamist on põhjendatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 377 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. TsMS § 382 lg 1 sätestab, et kohus võib avalduse alusel tagada hagi ka enne hagi esitamist. Avalduses tuleb põhistada, miks hagi kohe ei esitata. Avaldus esitatakse kohtule, kellele kohtualluvuse sätete kohaselt tuleks esitada hagi. TsMS § 382 lg 2 sätestab, et kui kohus tagab hagi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul, määrab kohus tähtaja, mille jooksul peab avaldaja hagi esitama. Tähtaeg ei või olla pikem kui üks kuu. Kui hagi määratud tähtaja jooksul ei esitata, tühistab kohus hagi tagamise. TsMS § 378 on nimetatud hagi tagamise abinõud. TsMS § 378 lg. 4 kohaselt hagi tagava abinõu valikul tuleb arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Seaduse mõtte kohaselt peab hagi tagamist taotlev isik kirjalikus avalduses põhjendama, millise nõude ta kavatseb tulevikus kohtule esitada, millised asjaolud annavad alust järeldada tulevikus tehtava kohtuotsuse täitmise raskendatust või võimatust hagi tagamata jätmise korral ja põhjused, miks hagi kohe ei esitata. Oluline on seejuures silmas pidada, et hagi tagamise eesmärk on võimaliku hagi rahuldava kohtuotsuse viivitusteta täitmise tagamine, s. t. eelkõige kohtuotsuse sundtäitmise tagamine. Hageja on kohtule esitanud taotluse hagi tagamiseks enne hagi esitamist kostja vastu, milles ta on hagi tagamise asjaolusid põhjendanud. Taotluse kohaselt sõlmis kostja A R 11.05.2006.a. AS-ga Uuemõisa Invest laenulepingu 360 000 krooni laenamise kohta. A R kohustus maksma laenult intressi 15% aastas igakuiselt kuu viimaseks tööpäevaks. Laenu tagamiseks sõlmis hageja A J laenuandja AS-ga Uuemõisa Invest 16.05.2006.a. hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, mille alusel koormati A Jele kuuluv elamumaa kinnistu (mille oluliseks osaks on elamu) asukohaga M-põik 14 Haapsalu linnas, mis on kantud Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Lääne kinnistusjaoskonna kinnistusraamatu registriosasse nr Y, hüpoteegiga summas 450 000 krooni AS Uuemõisa Invest kasuks. Kui A Rl jäid tasumata juba 10 järjestikulist intressimakset, pöördus hüpoteegipidaja hageja A Je poole, teavitades lepingurikkumisest ja ees ootavast hüpoteegiga koormatud 4(5)

2-07-14226 kinnistu võimalikust sundmüügist. Kuna hagejal ja võlausaldajal kostjaga kontakti saada ei õnnestunud ja kostja võlga ei tasunud, pidi hageja müüma laenu tagamiseks panditud kinnistu s.o tema vanaemale kuuluva maja. Arvestades kostja käitumist on hagejal kindel veendumus, et kostja, saades teada nõude esitamisest enda vastu, asub oma vara varjama ning olemasolevat kinnisvara koormama ja võõrandama. Eeltoodu alusel kohus leiab, et hageja on hagi tagamise taotlust piisavalt põhjendanud ja alus hagi tagamiseks on olemas, kuna tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Kohus leiab, et hageja esitatud avalduses kirjeldatud asjaoludel on põhjendatud tulevikus esitatava hagi tagamiseks kanda kinnistusraamatusse kohtulik hüpoteek, kuna see hagi tagamise abinõu tagab hageja nõude, mis on rahaline nõue. Nimetatud hagi tagamise abinõu riivab kohtu hinnangul ka kõige vähem kostja õigusi ega tekita talle kahju. Seega hagi tagamise abinõudena tuleb seada kohtulik hüpoteek hüpoteegisummaga 420 000 krooni A Je ( ) kasuks neljandasse jakku esimesele järjekohale A Rile kuuluvatele kinnisasjadele: kinnistule "O", asukohaga P küla R Vald Läänemaa, pindalaga 11556 m2 , koosseis - eluasemekohtade maa, mis on kantud Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Lääne kinnistusjaoskonna kinnistusraamatu registriosasse nr.X ja korteriomandile, asukohaga L küla, O Vald, Läänemaa, mille reaalosaks on eluruum nr.7, üldpinnaga 67,4 m2, mis on kantud Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Lääne kinnistusjaoskonna kinnistusraamatu registriosasse nr. C. TsMS § 149 lg lg 5 sätestab, et hagi tagamise avalduse osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Seega tuleb hagejale tagastada hagi tagamise kautsjon s.o 21 000 krooni ja määrata hagi esitamise tähtajaks 16. mai 2007.a. Kui hagi kohtule määratud tähtaja jooksul ei esitata, tühistab kohus hagi tagamise.

R.Undrest kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.