Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Hageja väitel on nimetatud orderid võltsitud, kuna orderid väljastanud AS D.D ei ole tegelikult KÜ-lt A.A viidatud orderite alusel raha saanud. OÜ D.D (ümberkujundatud AS D.D) teatas 27.07.2004, et ta ei ole hagejale teenuseid osutanud ega väljastanud arvet nr 48, millele orderitel viidatakse. Kostja sai hagejalt 182 277 krooni, kuid ei kasutanud seda raha hageja huvides. Hageja leidis, et endine juhatuse liige peab korteriühistult saadud raha ühistule välja andma käsunduslepingut reguleeriva VÕS § 626 lg-te 1 ja 2 alusel koos seaduses sätestatud intressiga, kuna juhatuse liikme õigussuhe juriidilise isikuga on sarnane käsundussuhtega. Harju Maakohtule 04.07.2006 esitatud hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista 182 277 krooni võlga, 65 451,90 krooni seadusjärgset viivist 30.06.2006 seisuga ja sealt edasi seadusjärgset viivist 2 % põhivõlast aastas kuni nõude täitmiseni. Kostja vastuväited Kostja leidis, et asjas tuleb kohaldada aegumist ning palus jätta hagi aegumise tõttu rahuldamata. KÜ A.A kanti mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse 07.05.1999. Kostja volitused korteriühistu juhatuse liikmena kehtisid alates korteriühistu registreerimisest ning lõppesid 29.04.2004 üldkoosoleku otsusega seoses juhatuse liikme kohalt tagasikutsumisega. Väidetav kahju tekitati korteriühistule perioodil 03.11.1999 kuni 03.05.2001. Kahjunõude tõendamise alusena esitatud AS D.D kviitungid nr 52, nr 72, nr 84 ja nr 118 on väljastatud vastavalt 03.11.1999, 03.12.1999, 07.11.2000 ja 03.05.2001, kuid hagiavaldus on kohtule esitatud 30.06.2006, s. o 2 kuud ja 25 päeva hiljem, kui on sätestatud MTÜS § 32 lg-s 4 juhatuse liikme vastu esitatava kahju hüvitamise nõude aegumistähtajana. Tulenevalt TsÜS §-st 144 aegub koos põhikohustusega ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Harju Maakohus jättis 11.12.2006 otsusega KÜ A.A hagi rahuldamata nõude aegumise tõttu. Korteriühistuseaduse § 1 lg 2 kohaselt rakendatakse korteriühistuseadusega reguleerimata küsimustes korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. Kuivõrd korteriühistu juhatuse liikme pädevust, volituste ulatust ning vastutust korteriühistuseadusega reguleeritud ei ole, kohaldub juhatuse liikme vastutuse osas mittetulundusühingute seaduse regulatsioon. TsÜS § 149 kohaselt seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. AS D.D order sularaha ettevõtte kassasse sissevõtmise kohta on väljastatud samal kuupäeval. Alates sellest kuupäevast muutus nõue sissenõutavaks. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. MTÜS § 32 lg 4 sätestab juhatuse või muu organi liikme vastu esitatava nõude aegumistähtajaks üldisest aegumistähtajast erineva aegumistähtaja, s. o viis aastat kohustuse rikkumisest. TsÜS § 135 lg 1 kohaselt tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. 03.11.1999 kassa väljamineku orderi nr 94 osas hakkas aegumistähtaeg kulgema alates 04.11.1999. Viieaastane aegumistähtaeg

2(4)

juhatuse liikme vastu esitatava nõude suhtes möödus seega 04.11.2004. Kassa väljamineku orderite 03.12.1999 nr 100, 07.11.2000 nr 93 ja 03.05.2001 nr 39 alusel tehtud väljamaksete osas möödus viieaastane aegumistähtaeg vastavalt 03.12.2004, 07.11.2005 ning 03.05.2006. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Kuivõrd hagiavaldus on kohtule esitatud MTÜS § 32 lg-s 4 sätestatud nõude aegumistähtajast 2 kuud ja 23 päeva hiljem, siis tuleb hagi aegumise tõttu rahuldamata jätta. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Hageja palub tühistada Harju Maakohtu 11.12.2006 otsuse täielikult ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellant palub jätta menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on esimese astme kohus ebaõigesti kohaldanud MTÜS § 32 lg-s 4 sätestatud aegumistähtaega. MTÜS § 32 lg 4 kohaselt on juhatuse või muu organi liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg viis aastat kohustuse rikkumisest. MTÜS § 32 käsitleb juhatuse liikme poolt oma kohustuse rikkumisega mittetulundusühingule tekitatud kahju hüvitamist. Kohus jättis täielikult tähelepanuta hageja nõude õigusliku aluse, milleks oli käsunduslepingust tulenev nõue (VÕS § 626). Seega ei olnud tegemist kahju hüvitamise nõudega, vaid hageja nõue tugines väljaandmiskohustusele. Samuti ei olnud õige kohaldada seadusest tuleneva nõude aegumistähtaega (TsÜS § 149), kuna juhatuse liikmega sõlmitakse leping (MTÜS § 28 lg 2) ja hageja nõue oli lepinguline. Vastavalt TsÜS § 146 lg-le 1 on lepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Apellandi arvates on selge, et VÕS § 626 alusel esitatud nõue muutub sissenõutavaks käsundi lõppemisega, kui tekib käsundisaaja väljaandmiskohustus. Kostja kutsuti KÜ A.A juhatuse liikme kohalt tagasi 29.04.2004 ja sellest hetkest oli ta kohustatud korteriühistule välja andma kõik, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud. Seega hakkas KÜ A.A nõude kolmeaastane aegumistähtaeg kulgema 29.04.2004 ning hageja pidas sellest kinni, esitades hagi kostja vastu 04.07.2006. Väljaandmiskohustus on suunatud alusetu rikastumise vastu. TsÜS § 151 lg 1 järgi alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Lisaks eeltoodule jättis kohus tähelepanuta, et 15.11.2006 kohtuistungil võttis kostja hagi õigeks. Kostja võttis omaks, et kassaorderid on võltsitud, et hageja kassast väljavõetud 182 277 krooni eest AS-lt D.D töid ei tellitud, vaid moodustati sularahafond korteriühistu töötajatele ümbrikupalga maksmiseks. Kostja ise seletas, et sai 3-4 aasta jooksul juhatuse liikme töö eest igakuiselt palka 1 500 krooni ametlikult ja 1 500 krooni nimetatud sularahavahenditest. Ei vasta tõele kostja väide, et korteriühistus teadsid kõik sellisest palga maksmisest. Kostja ei esitanud 2004. a. pärast juhatuse liikme kohalt tagasikutsumist raamatupidamisdokumente ega aruandeid 182 277 krooni kulutamise kohta; ka mitte „mustalt“ töötasu väljamaksmise kohta peetud arvestust. Hageja tegi kohtuistungil kostjale ettepaneku esitada arvestus töötasu väljamaksmise kohta, et tagasiulatuvalt viia korteriühistu raamatupidamine tegelikkusega vastavusse, kuid kohus ei pidanud kompromissi võimalikuks. Vastuväited apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kaevatava kohtuotsuse muutmata. Kostja arvates kohaldas kohus õigesti MTÜS § 32

3(4)

lg-s 4 sätestatud erandlikku aegumistähtaega TsÜS §-s 149 sätestatud üldisest aegumistähtajast. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium, tutvunud apellatsioonkaebuse, vastustaja vastusega ning toimikus olevate materjalidega, leiab, et otsus kuulub tühistamisele menetlusõigusnormide rikkumise tõttu alljärgnevatel asjaoludel. TsMS § 436 sätestab kohtuotsusele seaduslikkuse ja põhjendatuse nõude, mis tähendab ka seda, et kohus ei või otsuses ületada hagi piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Apellandi väide on põhjendatud, et kohus jättes hagi rahuldamata aegumise tõttu, lähtus kahju hüvitamise nõudest, millist nõuet hageja ei ole esitanud. Toimikust ilmneb, et hageja esitas hagi VÕS § 626 lg 1 alusel ning taotles kostjalt kui käsundisaajalt raha väljanõudmist, mitte kahju hüvitamist. Selle nõude juurde jäi hageja kogu hagimenetluse käigus. Vastuses kostja vastusele, milles viimane esitas vastuväiteid kahju hüvitamise osas, teatas hageja, et ta ei ole esitanud kahju hüvitamise nõuet, vaid tegemist on väljaandmise nõudega, mis muutus sissenõutavaks 29.04.2004/ t.lk.24/. Seega nimetatud vastuses hageja veelkord teatas oma nõudest ja sellest, et kostja on hagiavaldusest valesti aru saanud. Kui kohtule jäi siiski hageja nõue arusaamatuks, siis oli võimalik seda täpsustada eelmenetluses. Antud juhul kohus ei pidanud seda vajalikuks ja lõpptulemusena hageja nõue jäi välja selgitamata ning otsus esitatud nõude osas tegemata, mis on oluline menetlusõigusnormi rikkumine, mida ei ole võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Seetõttu kuulub otsus tühistamisele ning tsiviilasi tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Kuivõrd tsiviilasi kuulub uuele läbivaatamisele, siis tuleb ka antud menetluses lahendada kohtukulude jaotamise küsimus.

Kai Kullerkupp

Mare Merimaa

Malle Seppik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.