Kohtulahend

Kostjate vastuväited Kostjad hagi ei tunnistanud. Hageja ei tõendanud kahju suurust, põhjuslikku seost hagejale tekitatud kahju ja kostja J.M tegevuse vahel ega J.M süü kahju tekkimises. Väidetav kahju tekkis J OÜ majandustegevuse käigus, kuid pankrotimenetluses ei ole tuvastatud juhatuse liikme rasket juhtimisviga, mis seisneks majanduslikult ebaotstarbekas tegutsemises või hoolsuskohustuse rikkumises. J.M vastuväidete kohaselt teostas J OÜ töid ettemaksu ulatuses. Kohtuotsuse põhjendused Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja mõistis * AS-ilt välja postikulu 370,10 riigituludesse. Seadusest tuleneb, et äriühingu võlausaldajal on isiklik nõue äriühingu juhatuse liikme vastu, kui võlausaldaja tõendab, et tal on täitmata jäänud nõue äriühingu vastu (kahju). Võlausaldaja peab tõendama, et juhatuse liige rikkus oma kohustust äriühingu ees ning võlausaldaja kahju tekkis nimelt juhatuse liikme kohustuse rikkumise tõttu (põhjuslik seos). Juhatuse liige peab vastutusest vabanemiseks tõendama, et ta ei ole kohustuste rikkumises süüdi. Vaidlust ei ole, et hageja tellijana ja J OÜ töövõtjana sõlmisid 30.10.2001 töövõtulepingu nr 9, mille kohaselt kohustus töövõtja teostama Keilas x asuvate AS K bürooruumide rekonstrueerimistöid 154 800 krooni eest, millele lisandus käibemaks ja hageja tasus tööde teostamiseks ettemaksu 61 920 krooni, millele lisandus käibemaks. 04.12.2001 teatas J OÜ juhataja J.M, et soovib lepingu ühepoolselt lõpetada likviidsusprobleemide tõttu. Enne 01.07.2002 kehtinud TsK § 366 sätestas, et tellija on kohustatud tööettevõtja poolt tehtud töö vastu võtma ja selle üle vaatama. Kui ta ei teatanud viivitamatult tööettevõtjale lepingu tingimustest kõrvalekaldumisest, mis halvendasid tööd, või teistest puudustest töös, kaotab ta õiguse tugineda nendele hiljem. Hageja 04.12.2001 kirjast töövõtjale nähtub, et hageja arvates ei kata teostatud tööde maht ettemaksu ning, et lepingu lõpetamiseks on vaja jõuda kokkuleppele teostatud tööde mahu hindamises ja viivitusest tingitud kahjudes. Kirjast järeldub, et 04.12.2001 ei olnud hageja kindlaks teinud lepingust kõrvalekaldumise ulatust. 18.02.2002 kirjast töövõtjale nähtub, et hageja hindas J OÜ töö maksumuseks 24 000 krooni ja palus tagastada ettemaksust 37 920 krooni, millele lisandub käibemaks. Kirjast ei nähtu konkreetselt, millises mahus ja milliste hindade alusel hageja J OÜ tehtud töid hindas. Hagiavalduse kohaselt lõpetati J OÜ pankrotimenetlus 13.02.2002 raugemisega, seega koostas hageja viimase kirja hilinemisega. Kostjad eitasid hagiavaldusele lisatud kirjade kättetoimetamist J OÜ-le ning hageja ei tõendanud kirjade kättetoimetamist ja seeläbi TsK §-s 366 sätestatud tööettevõtjale lepingu tingimustest kõrvalekaldumisest viivitamatult teatamist. Järelikult hageja ei tõendanud õigust tugineda puudustele töövõtja töös ega asjaolu, et tellija kahju J OÜ-ga sõlmitud töövõtulepingu alusel teostatud ettemaksust on 44 745,60 krooni. Hageja ei tõendanud, et tal on ÄS § 187 lg 2 sätestatud nõue äriühingu vastu (kahju) ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused * AS palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega tunnustada nõuet täies ulatuses. Kohus tugines enne 01.07.2002 kehtinud TsK §-le 366, mille kohaselt kaotab tellija õiguse tugineda

2(4)

lepingu tingimustest kõrvale kaldumisele, mis halvendasid tööd, kui ta ei teata sellest viivitamatult töövõtjale. J OÜ teatas * AS-ile 04.12.2001, et ei ole suuteline töövõtulepingut täitma (30.10.2001). * AS vastas J OÜ-le 04.12.2001 kirjaga, et J OÜ teostatud tööde maht ei kata ettemaksu ja lepingu lõpetamiseks on vaja jõuda kokkuleppele teostatud mahu hindamisel. Õige on otsuses märgitu, et 04.12.2001 ei olnud hageja kindlaks teinud lepingust kõrvalekaldumise ulatust. TsK § 366 kohustab tellijat viivitamatult teatama lepingu tingimustest kõrvalekaldumisest mitte viivitamatult kindlaks tegema lepingu tingimustest kõrvalekaldumise ulatust. Hageja kirjast selgub, et hageja soovis teostatud tööde mahtu hinnata koos töövõtjaga, et hoida ära hilisemaid vaidlusi. Samuti selgub kirjast, et kirja saatmise hetkeks oli töövõtja juhataja J. M välja lülitanud oma telefoni ja peitis ennast lepingupartneri eest. Pahatahtlik on J. M kohtuistungil väidetu, et J OÜ ei ole hageja 04.12.2001 kirja kätte saanud, kuna kirjal on märge, et see on samal päeval ka J OÜ-le faksitud. J. M väitis vastuses hagiavaldusele, et J OÜ teostas töid hageja tasutud ettemaksust rohkem. On arusaamatu, miks J. M ei tulnud teostatud töid üle andma, vaid peitis ennast hageja eest. Otsusest nähtub, et hageja pöördus J OÜ poole teistkordselt 18.02.2002, informeerides J OÜ-d, et hindas ühepoolselt teostatud tööde mahu ja sai tulemuseks 24 000 krooni ilma käibemaksuta. Õige ei ole otsuses märgitu, et kiri koostati hilinemisega. Hagiavaldusest nähtub, et pankrotiteade avaldati alles 21.02.2002. Seega ei saanud hageja kirja saatmisel olla teadlik J OÜ pankrotimenetluse lõpetamisest. Ekslik on kohtu järeldus, et hageja ei teatanud J OÜ-le viivitamatult lepingu tingimustest kõrvalekaldumisest, kuna hageja saatis J OÜ-le vastuse tema poolt saadetud kirjale 04.12.2001 nii posti kui faksiga. Ebaõige on kohtu järeldus, et hageja ei tõendanud kahju suurust. Kahju suurust tõendab apellandi 18.02.2002 kiri, mis põhineb * AS-i ehitusjärelevalve inseneri arvutustel. Vastus apellatsioonkaebusele M.P ei nõustunud apellatsioonkaebuse põhjendustega ja palus jätta selle rahuldamata. J. M ei ole apellatsioonkaebusele kirjalikult vastanud. Ringkonnakohtu istungil vaidles J. M apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, ära kuulanud pooled ja tutvunud asja materjalidega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata. Tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda kolleegium maakohtu otsuse põhjendusi. Hageja on esitanud oma nõude J.M pankrotimenetluses summas 44 745,60 krooni. Nõudele vaidlesid vastu kostjad M.P ja J.M pankrotihaldur. Hageja esitas oma nõude PankrS § 106 lg 1 alusel nõude tunnustamiseks. Maakohus on õigesti asja lahendamisel kohaldanud kuni 01.07.2002 kehtinud ÄS § 187 lg-t 2 ja esile toonud, et äriühingu juhatuse liikme vastu esitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peab võlausaldaja tõendama kahju, milleks on täitmata nõue äriühingu vastu, olemasolu, juhatuse liikme poolt oma kohustuste rikkumist äriühingu ees ja põhjusliku seose olemasolu tekkinud kahju ja juhatuse liikme tegevuse või tegevusetuse vahel. Juhul, kui üks eeldus pole täidetud ei kuulu nõue rahuldamisele. Maakohus on õigesti tuvastanud, et hageja ei ole tõendanud tekkinud kahju suurust, mille tõttu ei kuulunud hagi rahuldamisele ja nõue tunnustamisele. Hageja ja J OÜ, mille juhatuse liige oli J.M, vahel oli töövõtuleping, millele maakohus on õigesti

3(4)

kohaldanud võlasuhte tekkimise ajal kehtinud tsiviilkoodeksi sätteid. Hageja väidete kohaselt tekkis talle kahju sellest, et J OÜ jättis osa 30.10.2001 sõlmitud lepingust tulenevaid töid teostamata. Hageja oli teinud lepingu sõlmimisel ettemaksu 61 920 krooni, millele lisandus käibemaks ja teostatud tööd ei katnud ettemaksu. Vaidlust ei ole selles, et J OÜ kõiki kokkulepitud töid ei teinud ja teatas hagejale 04.12.2001 lepingu lõpetamisest. Õige on maakohtu viide TsK § 366 lg-le 1, mis paneb tellijale kohustuse töövõtja poolt tehtud töö üle vaadata ja vastu võtta. Eeltoodud sätet tuleb kohaldada ka lepingu ennetähtaegselt lõpetamisel tööde üleandmisel. Maakohus on vaidlustatud otsuses leidnud, et hageja ei ole tõendanud, et ta oleks J OÜ-le koheselt teatanud töödes olevatest puudustest, kuna puuduvad tõendid 04.12.2001 ja 18.02.2002 saadetud kirjade kättesaamise kohta, mille tõttu ei saanud hageja TsK § 366 lg 1 järgi hiljem tugineda töös olevatele puudustele. Kolleegiumi arvates ei ole mitte nii oluline see, et hageja ei ole tõendanud puudustest kohest teatamist, vaid see, et kahju suurus on tõendamata. Kostjad ei ole vastu vaielnud 04.12.2001 saadetud kirja kättesaamisele ja selles kirjas on hageja teatanud, et tööd ei kata ettemaksu ning palunud J OÜ esindajal tulla kohale teostatud tööde mahu hindamiseks. Juhul, kui J OÜ hoidis tööde mahu hindamise kokkuleppe sõlmimisest kõrvale, oli hagejal võimalus kõigi tsiviilkohtumenetluses lubatud tõenditega tõendada kahju suurust. Kolleegiumi arvates ei ole piisav 18.02.2002 kirjas sisalduv, mille kohaselt oli tehtud töid 24 000 krooni + käibemaks eest. Nimetatud kirja kättesaamisele J OÜ poolt on kostjad vastu vaielnud. Vastuväide on kolleegiumi arvates usutav, kuna J OÜ pankrotimenetlus lõpetati Pärnu Maakohtu 13.02.2002 määrusega raugemisega ja 19.02.2002 kustutati J OÜ registrist. Kuna kostjad on nõudele vastu vaielnud, siis oli hageja TsMS § 230 lg 1 kohaselt kohustatud tõendama kahju suurust. 18.02.2002 kirja kohaselt oli hageja hinnanud töö mahud koos järgmise ettevõtjaga, kes töid jätkas. Hageja vastavaid tõendeid esitanud ei ole. Samuti on hageja apellatsioonkaebuses väitnud, et 18.02.2002 kiri põhines hageja ehitusjärelvalve inseneri arvutustel, kuid ka seda dokumenti kohtule esitatud ei ole. Järelikult on maakohus õigesti jätnud hagi rahuldamata kahju suuruse tõendamatuse tõttu ja kaebuse väited ei anna alust tegemaks maakohtust erinevat otsust. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel ja jaotamisel lähtuda kuni 31.12.2005 kehtinud seadusest. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg-te 1 ja 8 järgi tuleb apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jätta apellandi kohtukulud tema enda kanda.

Ülle Jänes

Gaida Kivinurm

Margo Klaar

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.