Kohtulahend

elatise saamiseks. Kostja andis nimetatud korteri ilma hageja nõusolekuta tasuta võõrastele isikutele kasutada. Hagejal on piisav alus arvata, et kostja tegevus ja/või tegevusetus on rikkunud hageja kui ühisvara omaniku õigusi ja huve, kahjustades seeläbi hageja varalist seisundit. Tuvastamaks eeltoodud seisukoha paikapidavust, vajab hageja juurdepääsu kõikidele kostja dokumentidele. Hageja on kohtuväliselt esitanud kostjale nõude võimaldada tutvuda kõigi dokumentidega, sealhulgas deklaratsioonidega, lepingutega, arvetega, kviitungitega, tšekkidega, pangakontode väljavõtetega, kirjavahetusega jms. Kostja ei ole hageja nõuet täitnud. Samuti esitas hageja abielu lahutamise ja ühisvara jagamise tsiviilasjas dokumentaalsete tõendite väljanõudmise taotluse seoses Tallinnas XX xx asuva korteriomandi kasutamisega, mille kohus jättis rahuldamata. Seetõttu esitas hageja oma nõude eraldi hagina. Hagejale kui abikaasast ühisomanikule poolte ühisvara puudutava teabe andmata jätmine ja teabe varjamine ei ole õiguspärane ning on vastuolus tsiviilõigussuhetes kohaldatavate hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetega. Dokumentidega tutvumine võimaldab kostja varalise seisundi kindlakstegemist nii ühisvara jagamise kui ka elatiseasjas. Seega on hagejal õigustatud huvi tutvuda vastava dokumentatsiooniga. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Füüsilisest isikust ettevõtjat ei saa käsitada füüsilisest isikust eraldi, mistõttu ei ole tsiviilprotsessi pooleks kostja füüsilisest isikust ettevõtjana. Kuna hageja kasutab poolte ühisvarasse kuuluvat teist korterit, ei ole tegemist ühisvara kahjustamisega. Hageja kahtlus, et kostja on poolte ühisvara tahtlikult kahjustanud, on alusetu ja põhjendamata. Hageja väitel lõppesid abielusuhted 26. augustil 2003. a, mistõttu kostja praegune tegevus ei saa perekonnaseaduse (PKS) § 18 lg-st 2 tulenevalt ühisvara kahjustada. Lahus elavate abikaasade reserveeritus teineteise informeerimisel ei saa olla tsiviilasjas oluliseks asjaoluks. Hageja püüe koguda tsiviilasjas tõendeid teiste tsiviilasjade lahendamiseks ei ole protsessiosalise õiguste kohane teostamine ega vaidluse lahendamisel aluseks võetav asjaolu. Hageja ei ole täitnud VÕS § 1015 kohaldamise eeldusi. Hageja ei ole piisavalt selgelt kirjeldanud, millise dokumendiga ta soovib tutvuda. Kostja valduses ei ole dokumente, mis oleksid koostatud hageja huvides. Tulenevalt ühisvara jagamisest abielusuhete lõppemise aja seisuga ei saa võimalikud hilisemad dokumendid olla koostatud enam hageja huvides. Hageja on esitanud ebakohase ja pahatahtliku hagi. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus jättis 7. veebruari 2006. a otsusega hagi rahuldamata. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on VÕS § 1015 kohaldamise eelduseks see, et dokument oleks koostatud nõudja huvides või et see kajastaks nõudja ja teise isiku vahelist õigussuhet või tehingu ettevalmistamise kulgu. Hagi esitamise ajal kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 147 lg 1 p 4 kohaselt tuli hagejal esitada selgelt väljendatud nõue. Vaatamata sellele, et kohus eelistungil selgitas ja tegi ettepaneku hagejal nõuet täpsustada ning märkida, milliste kostja valduses olevate konkreetsete dokumentidega hageja soovib tutvuda, jäi hageja kindlalt seisukohale, et ta on õigustatud tutvuma kõigi kostja kui füüsilisest isikust ettevõtja dokumentidega. Selline hageja nõue ei ole põhjendatud. Kõigi dokumentide esitamine oleks põhjendamatu ja kostjale koormav. Esitatud nõude rahuldamise korral oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud, kui mitte võimatu.

2(8)

Kuna hageja jättis nõude täpsustamata, siis ei saa hagi rahuldada ka osaliselt. Selgelt esitatud nõude puhul oleks kohtul võimalik arvestada poolte võrdsete huvidega ning hinnata konkreetse dokumendi esitamise nõude põhjendatust. Apellatsioonkaebuse põhjendused Hageja palus tühistada Tallinna Linnakohtu 07.02.2006 otsuse ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Samuti palus hageja muuta kohtukulude jaotust ja mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja kohtukulud esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses. Kaevatav otsus põhineb menetlusnormide rikkumisel ning kohtuotsus ei vasta TsMS § 442 lg 8 nõuetele. Sisuliselt on kaevatav otsus materiaalõiguslikus mõttes põhjendamata. Kohus ei analüüsinud kõiki tõendeid ega põhjendanud, miks ta hageja esitatud tõenditega ei arvesta ja miks kohus ei nõustu hagiavalduse faktiliste väidetega. Otsusest ei nähtu, missugustele tõenditele on rajatud kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused. Rida olulisi asjaolusid on kohtuotsuses tuvastamata, mis on viinud ebaõige otsuse tegemiseni. Hageja ei nõustunud maakohtu väitega, et haginõue ei olnud piisavalt selge. Kui hagi ei oleks vastanud selle esitamise ajal kehtinud TsMS § 147 lg 1 p 4 nõudele, oleks kohus pidanud andma hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ja nõude selgitamiseks. Hagi menetlusse võtmisega möönis maakohus kaudselt nõude selgust. Haginõue oli algusest peale selge, sest hagiavalduse punktis 2 pealkirjaga „Hageja nõue“ palus hageja kostjat kohustada esitama hagejale tutvumiseks kõik oma dokumendid, kusjuures kõigi dokumentide all pidas hageja silmas deklaratsioone, lepinguid, arveid, kviitungeid, tšekke, pangakontode väljavõtteid, kirjavahetust jne. Mõiste „kõik dokumendid“ ei ole ebakonkreetne. Dokumentidega tutvumise nõude esitamisel on vastavalt Riigikohtu määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-92-04 nõudja õigustatud kasutama „kõigi dokumentide“ kategooriat. Kuivõrd hagejal ei olnud juurdepääsu dokumentidele, ei saanud ta neid täpsemalt kirjeldada. Hagis esitatud asjaoludel ja õiguslikel põhjendustel oleks tulnud hagi rahuldada. Otsuses puuduvad veenvad põhjendused, miks hageja ei ole õigustatud tutvuma kostja dokumentidega, kui poolte abielu kestab ja ühisvara on jagamata. Kohus samastas ekslikult A. K kui füüsilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja, kuna nõue oli esitatud viimase vastu. Seega võttis kohus asja lahendamisel aluseks ebaõiged eeldused ja lahendas nõude ebaõige isiku vastu. Otsusest ei nähtu, kuidas mõjutab nõude põhjendatust tõik, et poolte abielusuhted on lõppenud. Kohus ei põhjendanud, mille alusel ta tuvastas, et hagis väljanõutavad dokumendid ei ole koostatud hageja huvides, kuna kostja ei esitanud ühtegi dokumenti ega muud tõendit oma väite kinnituseks. Kohus ei selgitanud, mida tähendab, et dokumentide esitamine oleks kostjale koormav, ja miks ei oleks hagi rahuldamise korral otsus täidetav. Asjaolu, et kohtuotsuse täitmine võib olla kostjale ebamugav, s.o koormav, ei ole hagi rahuldamata jätmise aluseks. Kohtuotsust on võimalik sundtäita täitemenetluses, kui kostja vabatahtlikult ei nõustu dokumente välja andma. Otsuse põhjendus hagi osalise rahuldamise võimalikkusest juhul, kui hageja oleks nimetanud konkreetseid dokumente, on vastuolus muude põhjendustega, sest dokumentide sisu ja nende hageja huvides koostamise tuvastamiseks oleks kohus pidanud vahetult uurima ja hindama dokumente, mida kohtu ega hageja käsutuses ei olnud, sest kostja ei soostunud neid esitama. Otsusest ei selgu, kuidas oleks tulnud asi lahendada siis, kui hageja oleks nimetanud konkreetse dokumendi, kuid kohus või vastaspool oleks nõudnud asjaolu tõendamist, millest hageja vastava dokumendi olemasolu järeldab. Samas ei ole kohus andnud hinnangut sellele, et vastuses hagile p-s 3.3 on kostja vihjanud hageja huvides koostatud dokumentide olemasolule.

3(8)

Menetluslikust aspektist ei vastanud kohus hageja väitele, et kostja tegevus ja/või tegevusetus ning sellega seonduv dokumentatsioon puudutab poolte ühisvaraks oleva korteriomandi kasutamist ja sellega seotud kulude kandmist ehk teisisõnu, et hagejal on vajalik dokumentidega tutvuda, tõendamaks ühisvara väärtuse vähendamist kostja poolt ja ühisvaraga kahjulike tehingute tegemist (hageja nõusolekuta tasuta kasutada andmine). Maakohus ei andnud otsuses hinnangut hagis esiletoodud asjaolule, et kostja ei vastanud hageja 27.05.2005 kohtueelsele nõudele dokumentide tutvumiseks esitamiseks, ning hageja väitele, et selline käitumine ei ole õiguspärane ega ole kooskõlas hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetega. Ülejäänud hagi väidetele, milles hageja põhjendas, miks tal on poolte ühisvara ühisomanikuna õigustatud huvi A. K FIE kõigi dokumentidega tutvumiseks, jättis kohus samuti vastamata. Kostja nendele hageja väidetele vastu ei vaielnud. Hageja tõi menetluses esile väite, et ühisvara olemasolul saavad ühe abikaasa tehingud ühisvaraga mõjutada vara seisundit sõltumata abielusuhete lõppemisest. Kohus sellele väitele ei vastanud. Tõenduslikus osas ei vasta Harju Maakohtu otsus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 232 lg 1, § 436 lg 2, § 442 lg 8) nõuetele. Kohus ei analüüsinud hageja esitatud tõendeid ega teinud nendest järeldusi; samuti ei põhjendanud kohus, miks ta jättis hageja esitatud tõendid arvestamata. Kohus ei analüüsinud poolte abielutunnistust, äriregistri väljavõtet kostja registreerimise kohta füüsilisest isikust ettevõtjana, 27.10.2000 ostu-müügi- ja pandilepingut, kinnistusregistri väljavõtet Tallinnas Vilde tee 134-29 asuva korteriomandi kohta ja hageja 26.05.2005 kirja kostjale dokumentide tutvumiseks esitamise nõudega, mis oleksid tõendanud hagi aluseks olevaid asjaolusid. Samuti ei võtnud esimese astme kohus seisukohta 20.01.2006 esitatud täiendavate dokumentaalsete tõendite osas, millega hageja soovis tõendada, et ta esitas Tallinna Linnakohtu menetluses olevas poolte abielu lahutamise ja ühisvara jagamise tsiviilasjas nr 2/32-8940/03 dokumentaalsete tõendite kostjalt väljanõudmise taotluse, mille kohus jättis 17.01.2006 eelistungil rahuldamata. Nimetatud tsiviilasjas tunnistas kostja vaikimisi abikaasadevahelistes suhetes tulu, kulu ja kahju olemasolu. Kohus ei tuginenud kaevatavas otsuses ühelegi tõendile, mis välistaks hagejal hagetud õiguse olemasolu. Apellant taotles ringkonnakohtult dokumentaalsete tõendite vastuvõtmist, mille vastuvõtmisest keeldus Tallinna Linnakohus 23.09.2005 eelistungil. Tõenditeks on hageja järelepärimine XX xx korteri elanikule tema õigussuhete kohta kostjaga ning kostja kui OÜ T esindaja vastus K. K hagile OÜ T vastu ning sellele lisatud maksekorraldused ja P Eesti filiaali vastus hagejale. Nimetatud tõenditest nähtub, et kostja on võimeline esitama kohtule ebaõigeid andmeid, ja hageja järelepärimine XX xx korteri elanikule tõendab, et tema jaoks on oluline tuvastada kostja ja korteri kasutaja vahelise õigussuhte täpne olemus ning selle puutumus ühisvaraga. Tõendite vastuvõtmisest keeldumisega rikkus Tallinna Linnakohus 23.09.2005 kehtinud TsMS § 91, 92 ja 117 nende koostoimes, kuna tõendid oleksid olnud vajalikud asja õigeks lahendamiseks. Esimese astme kohus ei rahuldanud 23.09.2005 eelistungil ka hageja taotlust kohustada kostjat isiklikult istungile ilmuma (TsMS § 74 lg 1), kuigi seda oleks vaja olnud asja õigeks lahendamiseks. Sellega võttis kohus hagejalt alusetult õiguse esitada kostjale küsimusi kõnealuse dokumentatsiooni kohta, esitada omapoolseid põhjendusi ja kaalutlusi, vaielda vastu kostja võimalikele põhjendustele ja kaalutlustele, mis võinuksid tuleneda vastustest hageja esitatud küsimustele. Ühtlasi ei taganud kohus kostjat seletuse andmiseks kohustamata jättes kohtuistungil protsessiosalistele asjas tähtsate asjaolude väljaselgitamise võimalust (enne 01.01.2006 kehtinud TsMS § 171 lg 1). Loetletud menetlusõiguse normide oluline rikkumine mõjutas omakorda asja õiget lahendamist, muutes selle võimatuks.

4(8)

Vastuväited apellatsioonkaebusele Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus apellandilt enda kasuks välja mõista apellatsioonimenetluses kantud kohtukulud. Apellandi taotlusele dokumentaalsete tõendite vastuvõtmiseks vaidles vastustaja vastu ja leidis, et TsMS § 238 lg 1 mõttes ei oma apellandi esitatud tõendid asjas tähtsust, mistõttu puudub alus nende vastuvõtmiseks. Harju maakohus jättis K. K hagi A. K FIE vastu õigesti rahuldamata ja tõlgendas õigesti VÕS § 1015. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, tutvunud asja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse põhjendusi, vaid vastab üksnes apellatsioonkaebuse faktilistele ja õiguslikele väidetele. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on vaidluse lahendanud õigesti VÕS § 1015 järgi. VÕS § 1015 sätestab, et teise isiku valduses oleva dokumendiga tutvumise vastu õigustatud huvi omav isik võib valdajalt nõuda dokumendiga tutvumise lubamist, kui dokument on koostatud dokumendiga tutvuda sooviva isiku huvides või kui dokumendis on kajastatud selle isiku ja dokumendi valdaja vaheline õigussuhe või nendevahelise tehingu ettevalmistamine. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja peab TsMS § 363 lg 1 (kuni 31.12.2005 TsMS § 147 lg 1) järgi esitama selgelt väljendatud nõude, hagi aluseks olevad faktilised asjaolud ja tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid. Seega pidi hageja esitama asjaolud, millest tulenes tema õigustatud huvi kostja valduses olevate dokumentide vastu, ja samuti tõendama nende asjaolude esinemist. Käesolevas vaidluses tuleneb hageja õigustatud huvi hageja ja kostja vahelistest õigussuhetest abikaasade ühisvarasuhetest. Apellant on kaebuses rõhutanud, et seoses ühisvaraga on tal huvi eelkõige poolte ühisvara hulka kuuluva korteriomandi Vilde tee 134-29 kasutamisega seotud dokumentide osas. Vaidlust ei ole selle üle, et korteriomand kuulub poolte ühisvara hulka. Abielu kestel abikaasade omandatud vara on PKS § 14 lg 1 järgi ühisvara, st abielu kestel ostetud korteriomand on abikaasade ühisomand asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 4 mõttes. Omand on AÕS § 68 lg 1 järgi isiku täielik võim asja üle ning omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada. Muu hulgas tähendab see ka õigust saada asjast kasu ning kanda asjaga seotud koormatisi ja kulutusi. Lähtuvalt PKS § 17 lg-st 1 on abikaasadel võrdne õigus ühisvara vallata, kasutada ja käsutada. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt valdavad, kasutavad ja käsutavad abikaasad ühisvara kokkuleppel. Seega lepivad abikaasad kokku, mil viisil nad ühisomandis olevat korteriomandit kasutavad. Seejuures on kummalgi abikaasal õigus kasutada korteriomandit ja saada sellest kasu tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 62 mõttes. Vastavalt PKS § 14 lg-le 1 kuulub abielu ajal korteriomandist saadud kasu abikaasade ühisvara hulka. Eeltoodu alusel leiab kolleegium, et ühisvara valdamise, kasutamise ja käsutamise kohta koostatud dokumendid on koostatud mõlema abikaasa huvides VÕS § 1015 esimese alternatiivi mõttes ning abikaasa õigustatud huvi ühisvara valdamise, kasutamise ja käsutamise kohta koostatud dokumentidega tutvumiseks tuleneb eespool viidatud sätetest. PKS §-st 15 ega ka muudest sätetest ei tulene, et füüsilisest isikust ettevõtja vara oleks selle abikaasa lahusvara. Seega võib füüsilisest isikust ettevõtja abikaasal olla õigustatud huvi füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlust puudutavate dokumentide vastu, kui need on koostatud abikaasade ühisvarasse kuuluvate esemete kohta. Hageja põhistas õigustatud huvi kostja kui füüsilisest isikust ettevõtja dokumentidega tutvumiseks asjaoluga, et kostja on andnud kolmandale isikule kasutada poolte ühisvarasse kuuluva

5(8)

korteriomandi asukohaga Tallinnas XX xx ning Tallinna Linnakohtu (alates kohtute tööpiirkondade ühendamisest 01.01.2006.a Harju Maakohtu) menetluses oleva ühisvara jagamise hagi õigeks lahendamiseks on hagejal vaja saada ülevaade ühisvara koosseisust, kuna kostja võib esitada ühisvara kohta moonutatud andmeid. Ringkonnakohtu istungil kostja selgitas, et tal ei ole võimalik hagejale antud korteri kohta dokumente esitada, kuna mingeid dokumente ei ole: kuni augustini 2006.a elas seal E.P suulise üürilepingu alusel, tasudes vaid kommunaalkulude eest, alates 2006.a augustikuust kostja ise, tulu kostja nimetatud korterilt saanud ei ole ning ühtegi dokumenti tal selle kohta esitada ei ole. Kohus nõustub hagejaga selles, et hagejal on õigustatud huvi antud korteriga kui ühisvarasse koosseisu kuuluvaga seotud dokumentidega tutvumiseks, sest selle kaudu on võimalik kindlaks määrata ühisvara koosseisu ja kulutusi. Samas hageja, vaatamata sellele, et kohus selgitas ja tegi ettepaneku nõude täpsustamiseks, ei täpsustanud ringkonnakohtu istungil oma nõuet: kas ja millised ühisomandiga seonduvad dokumendid on kostja valduses, millega hageja kostja endise abikaasana on õigustatud tutvuma, jäädes selle juurde, et ta soovib tutvuda kõigi kostja kui füüsilisest isikust ettevõtja tegevust puudutavate dokumentidega. Hageja ei konkretiseerinud oma nõuet ega täpsustanud, milliste dokumentidega ta soovib tutvuda. Kolleegiumi arvates ei ole põhjendatud hageja nõue, mille kohaselt soovib ta tutvuda kõigi kostja ettevõtlust puudutavate dokumentidega. Hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud oma õigustatud huvi kostja majandustegevust kajastava dokumentatsiooni vastu. Hagi rahuldamiseks peavad tõendid kinnitama hagi aluseks olevaid asjaolusid ja hagi peab olema õiguslikult põhjendatud. Tsiviilasjas tuvastatud asjaolu, et hageja soovib jagada kostjaga ühisvara ja koguda selleks tõendeid, ei tähenda, et sellega oleks VÕS § 1015 tähenduses tõendatud hageja õigustatud huvi tutvuda eranditult kõigi kostja kui füüsilisest isikust ettevõtja raamatupidamisdokumentidega ja muu kostja majandustegevusest tuleneva dokumentatsiooniga, kuivõrd hageja ei tuginenud asjaolule, et tema oleks osalenud kostja kui FIE majandustegevuses või teinud kostjaga tehinguid FIE majandustegevuse raames või et kostja majandustegevus oleks mingil moel seotud poolte ühisvarasse kuuluvate asjadega. Järelikult ei saa hagi esitatud kujul rahuldada, kuna nõue dokumentidega tutvumiseks oli mahult tunduvalt laiem kui nõude põhjenduseks esiletoodud asjaolud ning hagi pinnalt ei ole kohtul võimalik teha järeldust, et kostja võiks olla hageja huvides koostanud ühisvarasse kuuluva korteriomandiga seonduvaid dokumente. Seega ei olnud VÕS § 1015 kohaldamise eeldus täidetud. Hagi tõendamise koormus (onus probandi) lasub hagejal ning kostjal piisas vastuvaidlemiseks väitest, et tema valduses ei ole nõutavaid dokumente ning ta ei ole vastavaid dokumente koostanud. Negatiivset väidet ei saa tõendada. Ekslik on apellandi sellekohane arusaam, et hagi põhistamiseks oleks ta pidanud täpselt nimetama tutvumiseks väljanõutavad dokumendid ja tõendama nende asumist kostja valduses. Piisav on kui hageja oleks sidunud nõude hagi alusega, milleks oli hageja väidetav õigustatud huvi tutvuda ühisvaras oleva korteriomandi kasutamisega seotud dokumentidega, ja põhistama, miks ta arvab, et sellised dokumendid eksisteerivad ja on loodud tema huvides. Seda apellant teinud ei ole. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hagi ei ole võimalik rahuldada ka mitte osaliselt. Hageja nõudis kostja kohustamist dokumentide tutvumiseks esitamiseks seoses teises tsiviilasjas läbivaatamisel oleva ühisvara jagamise hagi tõendamise vajadusega. Seoses eeltooduga juhib tsiviilkolleegium apellandi tähelepanu sellele, et 01.01.2006.a jõustunud TsMS § 282 lg 1 järgi võib dokumendi taotleja esitada dokumendi väljanõudmiseks selle valdaja vastu hagi tulenevalt võlaõigusseaduses või muus seaduses või lepingus ettenähtust alles pärast seda, kui ta on põhiasjas kohtult taotlenud dokumentaalse tõendi väljanõudmist teiselt isikult ja see isik on dokumendi väljaandmise nõudele vastu vaielnud. Vastavalt TsMS §-le 278, kui isik taotleb, et kohus nõuaks dokumendi välja teiselt isikult, peab ta taotluses dokumenti ja selle sisu kirjeldama ning märkima, miks ta arvab dokumendi olevat selle isiku käes. TsMS § 236 lg 3 kohaselt peab menetlusosaline tõendite kogumise taotlemisel põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta

6(8)

tõendite kogumist taotleb. Seega oli hageja kohustus hagi aluseks olevaid asjaolusid tõendada kooskõlas kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustikuga, mille kohaselt dokumentaalse tõendi esitamiseks kohustamise hagi ei saa olla vähem põhjendatud kui dokumentaalse tõendi väljanõudmise menetluslik taotlus. Hageja oletusest, et kostja ei ole olnud tema suhtes vajalikult siiras, ja kahtlusest, et kostja võib esitada ühisvara jagamisel valeandmeid, ei piisa dokumentide ettenäitamise hagi põhjendamisel hageja rikutud õiguse tõendamiseks. Ringkonnakohus jätab rahuldamata apellandi taotluse tõendite vastuvõtmiseks, mille vastuvõtmisest keeldus Tallinna Linnakohus 23.09.2005.a eelistungil. Vastavalt TsMS § 652 lg-le 2 ei võta ringkonnakohus aluseks asjaolu ega tõendit, mis esimese astme kohtus esitati, kuid mis on jäetud esimese astme kohtu menetluses õiguspäraselt arvestamata. TsMS § 238 lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Hageja järelepärimine XX xx korteri arvatavale kasutajale tema õigussuhete kohta kostjaga ning OÜ T kontol tehtud maksekorraldused ja P Eesti filiaali kommentaarid sellega seoses ei oma puutumust käesoleva hagiga. Dokumentide väljanõudmise hagi ei ole esitatud XX xx korteri väidetava kasutaja vastu ning õigussuhe tuvastatakse hagimenetluse raames poolte vahel, mitte ei tuvastata menetluspoole õigussuhet menetlusvälise isikuga. OÜ T on samuti antud asjas menetlusväline isik ning asjaolu, mille illustreerimiseks hageja soovib tõendi toimikusse võtmist, nimelt et kostja on võimeline esitama kohtule ebaõigeid andmeid, ei kuulu hagi aluse hulka. Kuivõrd poolte vahel puudus vaidlus asjaolude suhtes, et pooled sõlmisid abielu 10.03.1989.a, et nende abielu kestel omandatud ühisvara on jagamata, et Tallinnas XX xx asuv korteriomand kuulub ühisvara hulka ja Harju Maakohus on jätnud rahuldamata hageja K. K taotluse ühisvara jagamise hagis (Harju Maakohtu tsiviilasi endise numbriga 2/32-8940/03) kõigi A. K FIE dokumentide ja rea muude dokumentaalsete tõendite väljanõudmiseks, siis ei pidanud esimese astme kohus selle kohta esitatud tõendeid eraldi analüüsima ning eeltoodud tõendite hindamata jätmine ei kujuta endast menetlusõiguse normi rikkumist. TsMS § 238 lg 1 p 1 kohaselt ei ole tõendil asjas tähtsust eelkõige, kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, muu hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune. Kolleegium ei nõustu apellandi seisukohaga, et esimese astme kohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme ega taganud menetlusosalistele asjas tähtsate asjaolude väljaselgitamise võimalust (enne 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 171 lg 1), kui jättis 23.09.2005.a eelistungil rahuldamata hageja taotluse kostja kohustamiseks isiklikult istungile ilmuma ja vastama hageja küsimustele. Samas ei ole apellant kohtule avaldanud, missuguste asjas tähtsate asjaolude tõendamiseks oleks kostja pidanud isiklikult seletuse andma, st ei ole tõendi vastuvõtmise taotlust põhjendanud. Sellised taotlused tuleb TsMS § 238 lg 3 p-st 4 tulenevalt rahuldamata jätta. Ka enne 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 74 lg 1 järgi võis kohus kohustada poolt ilmuma isiklikult kohtuistungile, kui seda oli vaja asja lahendamiseks ehk teisisõnu, kui poole seletus oli vajalik asjas tähtsate asjaolude kindlakstegemiseks. Taotletud tõendi asjakohasus oli siis ja on praegu kohtu otsustada ning kolleegiumi hinnangul keeldus esimese astme kohus õigesti taotluse rahuldamisest. Pealegi on menetlusosalise seletus alates uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku jõustumisest 01.01.2006 tõendiks vaid teatud piiratud tingimustel vande all antuna (TsMS § 267). Asja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja nõudnud, et kostja annaks seletuse vande all ning ei esitanud sellist taotlust ka apellatsioonimenetluses. Kostjal oli õigus osaleda menetluses esindaja vahendusel. Ringkonnakohus möönab, et hageja nõue oli piisavalt selge selleks, et seda menetleda, kuid nõude selgusest ei tulene automaatselt selle rahuldamise põhjendatus. Kaebaja viide Riigikohtu 05.10.2004.a otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-92-04 ei ole asjakohane, kuivõrd antud asjas tulenes täisühingu osaniku õigustatud huvi tutvuda kõigi äriühingu dokumentidega otseselt seadusest (ÄS § 94 lg 1).

7(8)

Õige on apellandi väide, et maakohus ei ole selgitanud, miks ta pidas hagi võimalikul rahuldamisel kohtulahendit kostjale koormavaks. Kolleegium märgib, et kohtulahendi sundtäitmisel on see üldreeglina alati kohustatud isikule koormav, kuid eeltoodud asjaolu ei ole argumendiks nõude üle otsustamisel. Kolleegium ei nõustu apellandi väitega, et füüsiline isik ja füüsilisest isikust ettevõtja on erinevad isikud. Kolleegium leiab, et füüsilisest isikust ettevõtja ja füüsiline isik ei ole tsiviilprotsessis eraldi isikud ja füüsilisest isikust ettevõtja saab oma protsessiõigusi teostada ainult füüsilise isikuna. Füüsilisest isikust ettevõtja on äriõiguslik mõiste piiritlemaks füüsilise isiku ärialast tegevust. Maakohus on otsuses märkinud kostjana küll A. K FIE, kuid see ei tähenda, et tegemist oleks füüsilisest isikust A. Kst erineva isikuga. Kohtukulude jaotamine Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne 1. jaanuari 2006. a alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise korral tuleb jätta apellandi kohtukulud tema enda kanda ning mõista apellandilt vastustaja kasuks välja vastustaja apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse kohtukulud enne 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg-te 1 ja 8 alusel. TsMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 2 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kulud õigusabile. Vastustaja on taotlenud apellandilt enda kasuks 6777.90 krooni õigusabikulude väljamõistmist, mille kandmise tõendamiseks on esitatud OÜ X Advokaadibüroo 24.04.2006 arve nr 6073 ja 27.09.2006.a arve nr 6213. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebustega apellatsioon- ja kassatsioonkaebustega tutvumise ja neile vastuste koostamise eest vajaliku ja põhjendatud õigusabikulu suurus 6 777,90 krooni, mis tuleb apellandilt vastustaja kasuks välja mõista.

Ülle Jänes

Gaida Kivinurm

Margo Klaar

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.